Riho Päts (0)

R. Päts Muusikaline kasvatus üldhariduskoolis
Juba oma esimestes raamatutes abiks õpetajatele rõhutas R . Päts seda, et igal juhul peab jääma domineerima tunnis musitseeriv tegevus.
Üldise esteetilise kasvatuse süsteemis on muusikalisel kasvatusel üldhariduskoolis keskne koht, kirjutab R. Päts pea 50 aastat tagasi. Märgib ära ka muusikaõpetuse metoodikasse toonud C. Orffi ja Z. Kodaly tähelepanuväärseid ideid ja töövõtteid. Püüab ka oma kogemuste põhjal avardada õpetajate silmaringi ja tutvustada uuringutega muusikaalaste psüühiliste protsesside valdkonnast.
R. Päts rõhutab, et muusikaline kasvatus peaks iseloomult olema mitte niivõrd õpetav kui emotsionaalne. „Arukas muusikaõpetaja leiab pakutava muusikalise materjali käsitlusele ja emotsionaalsele musitseerimisele kindlasti sobiva tasakaalu.“
Muusikal kui esteetilise kasvatuse vahendil on suur tähtsus noorte moraalsel ning vaimsel kasvatamisel. Sellest tulenevalt peab kooli muusikaline kasvatus taotlema seda, et lastel tekiks huvi ja armastus muusika vastu, et areneksid nende loomupärased muusikalised eeldused ja et musitseerimise teel rikastuks nende tundeelu .
Osavõtt kollektiivsest musitseerimisest (koor, ansambel, orkester ), ühine muusika kuulamine, kuuldud teoste arutelu ja muu seesugune aitab tublisti kaasa õpilase vaimse palge kujundamisele.
Tähtsaimat osa muusikalises kasvatuses etendab kahtkemata õpetaja isik. Et õpetaja saaks palju korda saata, peab see olema hea laululise, muusikalise ja muusikapedagoogilise ettevalmistusega ning seejuures ka muude soodsate inimlike ja pedagoogiliste omadustega isiksus.
Muusikaõpetaja peab olema pädev muusika põhiõpetuses, repertuaari tundmises, pillimängu oskuses. Et ajaga kaasas käia, peab ennast pidevalt täiendama. Selleks on muusikaõpetajatel täna suurepärane võimalus eelkõige EMTA Täienduskoolituskeskuse ettevõtmistel ennast täiendada.