Loengus käsitletud materjali analüüs (0)

Lõengus käsitletud materjali analüüs

Julia Uvarova STSTB 2 kõ
Eesti entsüklopeedia järgi Sotsiaalpedagoogika on kooli kasvatustööd täiendav kooliväline kultuurharidustöö, mis on abivajajat arendav, kasvatav, taastav, hüvitav, õpetav, juhendav jms. tegevus. Sotsiaalpedagoogika aitab inimesel sotsiaalselt rahuldaval tasemel ühiskonnas elada. Sotsiaalpedagoogika kui omaette distsipliin.
J. Hämäläinen oma raamatus Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse kirjutab, et sotsiaal- pedagoogiline mõtteviis ja tegevus on tekkinud selleks, et ennetada ja leevendada sotsiaalset tõrjutust ja teisi sotsiaalseid probleeme pedagoogiliste vahenditega. Sotsiaalset tõrjutust süvendavad ühiskondlikud muutused ja kriisid: neist tekivad vaesus , madal haridustase, töötus, valikuvõimaluste puudumine. Nende probleemide tulemuseks on ühiskonna pakutud toest ja hüvedest ilmajäämine ja mõttetusetunne.
J. Pestalozzi ( 1746 -1827) käsitles kasvatust ühiskondliku ehk sotsiaalse kasvatusena, mis peab aitama ka kehvematel end ise ära elatada, ja kus keegi ei tohiks oma saatuse suhtes passiivseks jääda. „Olud kujundavad inimest, aga ka inimene võib ise oma olusid kujundada“. J. Pestalozzi pedagoogika oli üldise sotsiaalprogrammi osa, mis koosnes erinevatest teraapiatest.
Sotsiaalpedagoogi  poolt tehtavat kooli sotsiaaltööd võiks võrrelda suhtekorraldaja  ametiga, kuna sotsiaalpedagoogi töö eeldab suhtlemist ja suhete loomist õpilastega ja õpetajatega koolis, väljaspool kooli lastevanematega ja erinevate organisatsioonidega ja ametitega. Peamised põhjused, millega sotsiaalpedagoogi poole pöördutakse, on  õpilase koolikohustuse eiramine või käitumine koolis ja väljaspool kooli. Vahest õpilased ja lapsevanemad pöörduvad sotsiaalpedagoogi poole isiklike muredega, mis üldjuhul puudutavad laste ja lastevanemate suhtlemisprobleeme. Sotsiaalpedagoog peab olema piisavalt pädev ja vastutab kooli õpilaste harimise eest sellistes valdkondades nagu seksuaalkasvatus , kuritegevus, narkomaania , suitsetamine jne. Tema pädevusse kuulub koostöö asutustega ja inimestega, kes saavad selliseid koolitusi läbi viia.
Üks mõiste sotsiaalpedagoogikas on jõustamine (empowerment), mis tähendab, et lapses tuleb tekitada huvi õppimise vastu ja soov lõpetada kool. Sotsiaalpedagoogika on tihedalt seotud psühholoogiaja ja sotsiaaltööga. Sotsiaalpedagoogi tööpõld on väga lai ja nõuded suured. Kõige tähtsam ülesanne on tegelemine lastega nende igapäevaelus, et leevendada ja ennetada sotsiaalse tõrjutuse ilminguid, võidelda koolivägivallaga. Sotsiaalpedagoog sekkub vajadusel kooli ellu, tegutseb koostöös kooli juhtkonnaga ja õpetajatega. Teeb koostööd lapsevanematega, aidates luua tiheda sideme kooli ja kodu vahel.
Koolikohustuste mittetäitmine ohustab lapse tulevikku, nii emotsionaalses arengus, kui ka toimetulekus täiskasvanuna. Seda on hästi näha Noorteseire aastaraamatust 2012, mille teemaks on noorte sotsiaalne kaasatus ja selle vastand noorte tõrjutus.
Raamatus on välja toodud, et koolitõrge on tõsine pedagoogiline, psühholoogiline ja ka ühiskondlik probleem, mis viib tulevikus probleemideni tööga ja sotsiaalse kaasatusega. Noorte ühiskonna kaasav tegur on tööturul osalemine ja töö puudumine vähen­dab nende sotsiaalseid kontakte ja osalemist ühiskondli­kus elus. Kõrge noorte töötuse määraga riigid on: Belgia, Iirimaa, Eesti ja Portugal . Kurb, et meie riik on ka selles nimekirjas.
Noorte sotsiaalse kaasa­mise teema on aktuaalne nii Eestis kui ka kogu Euroopa Liidus, mis sunnib liikmesriike põhjalikumalt noorteprobleeme kaardistama ning senisest tõhusamaid poliitilisi lahendusi otsima .
Noorteseire aastaraamatus 2012 on palju räägitud just NEET - noortest ehk 15-29- aastastest , kes ei tööta, õpi ega osale ka mõnel koolitusel. Kasearu ja Trummi (2013) analüüsi kohaselt 2011. aastal Eestis on 13,4% NEET-noori ja Euroopa Liidus oli 2011. aastal sama näitaja keskmiselt 15,4% (Eurostat 2012).
NEET-noored intervjuudes toovad esile, et ühe lahendusena oma probleemidele näevad nad oma käitu­mise suuremas kontrollimises ja reguleerimises. Antud juhul on väga aktuaalne tuntud nõukogude pedagoogi A.Makarenko(1888-1939) meetod, mis rõhutas kollektiivi jõudu ja liitumist gruppidesse ühiste eesmärkide kaudu „ Tõene stiimul on homne rõõm “.
Elusündmused kujundavad noorte rahulolu ja väärtushinnanguid . Kahjuks õpingute kat­kestamine või tööpuudus sunnivad noori oma väärtushinnanguid korrigeerima, millega kaasneb ka subjektiivse heaolu kahanemine. Negatiivne elusündmus ei pruugi kohe mõjuda noore inimese rahulolule ja väärtusorientatsioonile, kuid pikaajalises perspektiivis võib suurendada sotsiaalse tõrjutuse riski.
Analüüsides loengu materjali võib öelda, et sotsiaalpedagoog on väga tähtis amet, sest koolist algavad probleemid saadavad inimest kogu elu teel. Noore inimese jaoks on oluline hariduse omandamise ja hiljem töökoha leidmine. Madal sissetulek või selle puudumine võib takistada nooruki sotsiaalset osalust erinevates organisatsioonides, võib piirata kul­tuuritarbimist ja vaba aja veetmise võimalusi. NEET-noorte eluga rahulolu on ülejäänud noortega võrreldes tunduvalt madalam.
Ühiskond peaks suhtuma lastesse ja noortesse kui indivii­didesse, kes on vanemaks saades võimelised enda eest otsustama ja neid puudutavates küsimustes kaasa rääkima. Seetõttu on oluline teada ja pidevalt analüüsida, kuidas toimib laste ja noorte kaasamine pere tasandil, kuidas suhtutakse noorte kaasa­misse koolides ning ka kogukonna tasandil.
Peamised põhjused, millega sotsiaalpedagoogi poole pöördutakse, on  õpilase koolikohustuse eiramine või käitumine koolis ja väljaspool kooli. Vahest õpilased ja lapsevanemad pöörduvad sotsiaalpedagoogi poole isiklike muredega. Sotsiaalpedagoog peab olema piisavalt pädev ja vastutab kooli õpilaste harimise eest sellistes valdkondades nagu seksuaalkasvatus, kuritegevus, narkomaania, suitsetamine jne.

Kasutatud kirjandus

Hämäläinen J. 2000. Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse.

Sotsiaalpedagoogi kutsestandard. http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10499791/pdf/sotsiaalpedagoog-tase-6.1.et.pdf

Noored ja sotsiaalne kaasatus. Noorteseire aastaraamat 2012. http://noorteseire.ee/system/resources/BAhbBlsHOgZmIjAyMDEzLzA1LzE3LzEyXzI4XzQ1XzUyNF9BYXN0YXJhYW1hdDIwMTIucGRm/12_28_45_524_Aastaraamat2012.pdf