Miks mingi nähtus on selline?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimuste vastused

Miks on ta seotud just nende ja mitte teiste nähtustega?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimuste vastused

Miks tekkis ta just nüüd mitte varem ega hiljem?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimuste vastused

Miks nähtus X mõjutab just nähtust Y ja mitte nähtust Z?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimuste vastused

Kordamisküsimuste vastused (1)

Eesti Maaülikool - Muu - Teadustöö alused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks on vaja uurimusi läbi viia?
Miks on vajalik kasutada argiprobleemide lahendamiseks teaduslikku teavet?
Mida teaduslik teave annab?
Miks mingi nähtus on selline?
Miks on ta seotud just nende ja mitte teiste nähtustega?
Miks tekkis ta just nüüd mitte varem ega hiljem?
Miks nähtus X mõjutab just nähtust Y ja mitte nähtust Z?
Missuguses suunas objekt muutub?
Missuguses suunas on teda tarvis muuta?
Mida tuleks teha et ta ei muutuks kuid me seda ei taha?
Kuidas on omavahel seotud teadus ja ühiskond riik teadus ja haridus?
Mille poolest ja mis osas erineb kaine mõistus teaduslike meetodite uurimuste abil hangitud infost?
Millal on töö teaduslik?

TEADUSTÖÖ ALUSED
Kordamisküsimused

Teadmiste hankimine argielus– kust hangitakse argielus teadmisi, miks need allikad ei ole usaldusväärsed.

Teadmine on varjatult olemas

Meil on olemas tähelepanekuid ja kogemusi ja me teeme neile teadlikult toetudes järeldusi

Küsime nõu autoriteedilt

Teeme asja kohta uurimuse.
Miks need allikad ei ole usaldusväärsed:

Ainult tähelepanekud ja kogemused ilma tõestuse ja põhjenduseta võivad teadmiste alusena petlikeks osutuda.

Meie teadmistes on lünki.

Argimõtlemine võib olla kergekäeline ja distsiplineerimatu, mis viib valede otsusteni.

Subjektiivne hoiak takistab teadmiste mitmekülgset hankimist.

Autoriteedid võivad eksida.

Miks on vaja uurimusi läbi viia? Rakendusliku uuringu ja põhiuuringu mõiste.
Uurimiste läbiviimise vajadus on alguse saanud inimlikust praktikast. Inimestel on alati probleeme, mida on püütud lahendada võimalikult efektiivsete meetoditega. Lisaks igapäevastele probleemidele on inimestel alati tekkinud ka nn. Fundamentaalseid probleeme.
Rakenduslik uuring – selle tingib inimeste praktiline vajadus või lahendatakse praktilist probleemi.
Põhiuuring – otsitakse uut teaduslikku teadmist teadmiste endi pärast.

Miks on vajalik kasutada argiprobleemide lahendamiseks teaduslikku teavet? Mida teaduslik teave annab?
Teaduslik teave:

Täpsustab probleemidega seotud küsimusi ja võib nii juhtida tähelepanu olulistele asjadele.
Võib anda sügavusdimensiooni ja arusaamise sellest „milles on küsimus”
Aitab vabaneda traditsioonilisest mõtlemisharjumusest ja sõltuvustest
Annab mõtlemisainet, rikastab ja mitmekesistab argiteadmiste poolt loodud pilti asjades ja olukordades , annab uusi ideid oma töö arendamiseks .
Äratab huvi uute valdkondade vastu
Aitab süstemaatiliselt tungida uutesse asjadesse
Loob uusi mõisteid, mille abil sünnib uusi kujutlusi maailmast
Äratab huvi uute valdkondade vastu

Teaduse olemus ja erinevad mõisted.
Teadus on tegevus, mille eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutmine ja säilitamine(EE).
Teadus on tegevusala , mille eesmärk on uurimuslikul teel uute teadmiste saamine ja nende esmasrakendamine. Teadusele iseloomulikud jooned:

Uudsus – teaduse kui tegevuse eesmärk on saada uusi teadmisi,
Esmasrakendamine – oluline on uute teadmiste esmasrakendamine, mitte lihtsalt rakendamine.

A.F. Chalmers: Teadus on tõestatud teadmine.
A. Köörna – Teadus on tegevus mille eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste loomine ja rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutamine ja säilitamine.
Teadus on ühiskondliku teadvuse tähtsamaid vorme ja seda iseloomustab ühiskondlikus praktikas pidevalt kontrollitavate, täpsustavate ning täiendatavate teadmiste süsteem.
Teadus on süsteemne teadmiste kogum, mis võimaldab inimestel genereerida (tekitada) uusi, täiuslikumaid teadmisi.
Teadus on uute teadmiste loomine. (A. Köörna).

Teaduse eesmärk.
Teaduse eesmärk on uurida reaalses elus tavaliselt juhuslikult ja kaootiliselt esinevate üksiknähtuste tekkepõhjusi, leida ja analüüsida nendevahelisi põhjuslikke (e. Kausaalseid) seoseid, seaduspärasusi ja seadusi, et omandatud teadmisi sihipäraselt ära kasutada praktilises elus. Teadusuuringute tulemusena saadud teadmised peaksid olema üldistatud, üldkehtivad, vajalikud ja tõesed.

Teaduse ülesanded (kirjeldamine, seletamine, ennustamine ) – milles seisneb, eeldused, põhimõtted.

Kirjeldamine – seisneb objekti omaduste äratabamises ning temast niisuguse pildi loomises, mis võimaldaks seda kõigist teistest nähtustest küllaldaselt eristada. Kirjeldamine eeldab:

Mõistete kasutamist või loomist, milles avanevad objektide omadused.
Mõistete defineerimist
Oskuskeele kasutamist
Mõistete ja sõnade klassifitseerimist

Kirjeldusfunktsiooni täitmise metoodilised võtted:

Mõistete range piiritlemine – mõiste definitsioon võimaldab teda piisavalt täpselt kõigist läbimõistetest eristada ning tema kohta muude mõistete seas kindlaks määrata. Mõistete piiritleine toimub nende defineerimisel nn piiritlustunnuste loetelu abil

Mõistete sarnasus- ja erinevussuhete kindlakstegemine – täielikult kokkulangevate mõistete samastamine ja erinevate mõistete üksteisest eristamine ning mõistehierarhiate esialgne kujundamine.

Mõistete kohta ühetähenduslike märkite kasutamine .
Kirjeldusfunktsiooni täitmisel loob teadus ülevaate sellest, milelga ta tegeleb.

Seletamine – seisneb põhjuslike seoste ahelate avamises. Seletamine on põhjuslike seoste tundmaõppimine ja avamine , nende tähenduse ja toimemehhanismi äraseletamine.
Seletamine eeldab vastamis küsimustle:

Miks mingi nähtus on selline?
Miks on ta seotud just nende ja mitte teiste nähtustega?
Miks tekkis ta just nüüd, mitte varem ega hiljem?
Miks nähtus X mõjutab just nähtust Y ja mitte nähtust Z?

Seletada saab saab ainult piisavalt kirjeldatud nähtusi, mida küllaldaselt tuntakse ning mille käsitlemiseks on olemas ka vastav teaduskeel.

Ennustamine ehk prognoosimine – seisneb nähtuse muutmise etteütlemises, selle asjakäigu ennustamises, missugused on tulemused (tendentsid) kui teatavad nähtused mingil viisil kombineeruvad või kui neid teatud viisil kobineeritakse. Ennustada saab arusaadavalt üksnes neid nähtusi, mida osatakse piisavalt seletada. Prognoosimise korral on tegemist tõenäosulike tendentsidega. Kindlad sündmused on need, mis on toimunud ning kõik tulevikus toimuvad sündmused teatud tõenäosuse korral. Ennustusfunktsiooni täitmisel peab teadus ütlema, mis saab objektist tulevikus. Missuguses suunas objekt muutub? Missuguses suunas on teda tarvis muuta? Mida tuleks teha, et ta ei muutuks, kuid me seda ei taha?

Kuidas on omavahel seotud teadus ja ühiskond (riik), teadus ja haridus ?
Ühiskond ja teadus moodustavad terviku. Ühiskond vajab teadust ning teadus ilma ühiskonnata eksisteerida ei saa. Teadust vaadeldakse kui tööriista ühiskonna käes, mille abil on võimalik lahendada järgmisi ülesandeid:

Rahuldada ühiskonna vajadusi toidu, tervishoi ja elamistingimuste järel;
Tagada ühiskonna julgeolek
Kindlustada majandusele konkurentsivõime ja kasum tehniliste uuenduste kaudu; tõsta elanikkonna elatustaset;
Lahendada sotsiaalseid probleeme.

Riigi ja teaduse suhteid võib vaadelda kolmest aspektist lähtuvalt:

Riigi võimalused ja funktsioonid teaduslik – tehnilises valdkonnas.

Riigi poolt finantseeritavate teaduslike uuringute prioriteetide hinnangud ja valikute süsteem fundamentaalteaduste osas. Siin on küsimuseks kes valib ja mis on kriteeriumid.

Riigi kaudsed toetused uuringutele ettevõtlussektori kaudu.

Probleemi olemus, püstitamine, uurimisteema ja uurimisprobleemi erinevused.
Probleemi all mõistetakse erinevust lähtesituatsiooni (reaalsuse) ja soovitava (prognoositava) situatsiooni vahel. Situatsiooni all peetakse silmas nähtusi ja sündmusi, mis iseloomustavad mingi objekti seisundit. Uurimuse sihiks võib olla püüd arendada teooriat või täiustada praktikat. Konkreetse uurimuse konkreetne eesmärk on kas leida vastus teaduslikule küsimusele või lahendada teaduslik probleem.
Uurimisteema on oliliselt laiem mõiste kui uurimisprobleem . Uurimisteema on nähtus või teema, mida uuritakse. Liikudes uurismisprobleemi juurde, esitatakse spetsiifilisem küsimus. Uurimisteema
Uuritav probleem

Hüpoteesi olemus, püstitamine, näited.
Hüpotees kujutab endast probleemi üht oletatavat võimalikku lahendust. Hüpotees ont eaduse teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev teaduslik oletus . Hüpotees on teadaolevatele faktidele toetuv , kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse või muu kohta. Hüpotees võib olla ka väide, mida ei ole tõestatud. Igat hüpoteesi on vaja kontrollida.
Hüpoteesi püstitamine on uurimustöö loov faas, mõtlemise resultaat, mille puhul uurija kujutab endale ette võimalikke seoseid uuritavate nähtuste vahel. Hüpoteesi sõnastamine on üks raskemaid etappe .
Hüpoteesi seadmine nõuab laia silmaringi ja probleemi põhjalikku tundmist. Heaks hüpoteesiks tuleb pidada sellist, mis aitab astuda teaduses sammu edasi.
Õigesti seatud hüpoteesi põhitunnused:

Hüpotees peab olema vastavuses faktiga, mille alusel ta sõnastati ning mille selgituseks koostati.

Hüpotees peab arvestama varem avastatud seaduspärasusi, ta peab küll avama uued rajad teaduses, kuid ei tohi olla vastuolus varem teaduslikul teel saadud resultaatidega.

Hüpotees peab olema kontrollitav.

Maailma tunnetuse kolm võimalust (kaemuslik, empiiriline , teaduslik) – olemus, kuidas infot, fakte hangitakse, erinevused, näited. Objektiivsuse ja subjektiivsuse mõiste.

Kaemuslik tunnetus – põhineb meeleorganitega vahetult vastuvõetud informatsioonil . Me kuuleme, näeme, haistame, maitseme, kompame, orienteerume, hoiame tasakaalu ning meil on intuitsioon meelte kaudu. Kõigi nende meelte kaudu võtab inimene pidevalt valikuta vastu tohutut informatsiooni hulka. Osa sellest töödeldakse ajus ja tulemusena võetakse vastu otsuseid edaspidiseks käitumiseks.

Empiiriline tunnetus – põhineb kogemuste üldistamisel, olles sellega arenenum, keerulisem võrreldes kaemusliku tunnetusega. Empiiriline tunnetus koosneb kolmes põhielemendist: faktide talletamine, süstematiseerimine ja üldistamine ning lõpuks järelduste tegemine eksisteerivate seoste alusel. Empiirilise tunnetuse väärtust mõjutavad:

Faktide juhuslik ja valikuline talletamine;
Üksikfaktide erinev väärtustamine sõltuvalt subjektiivsest suhtumises ja nendega seostunud sündmustest;
Näidete eelistamine faktide süsteemikindlale kogumisele;
Seoste põhjuslikkuse/juhuslikkuse määramine suva, mulje põhjal;
Nähtuste ja seoste tegeliku olemuse lahendamata jätmine.

Teaduslik tunnetus – eesmärgiks on vabastada tunnetusprotsess kõigist neist puudustest, mis on omased kaemuslikule ja aldsele empiirilisele tunnetusele. Nagu empiiriline tunnetuski nii ka teaduslik tunnetus põhineb faktide kogumisel, süstematiseerimisel ja üldistamisel. Kuid siin toimib faktide kogumine sihipäraselt. Empiirilise tunnetuse korral on faktide kogumine juhuslik ja subjektiivne. Tunentuse teaduslikkuse määravad ära järgmised põhitunnused – objektiivsus , sihipärasus, aktiivsus, nähtuse olemuse selgitus .

Mille poolest ja mis osas erineb kaine mõistus teaduslike meetodite (uurimuste) abil hangitud infost? Näited, põhjendamine.
Uurimine erineb kainest praktilisest mütlemisest, kuna teda tehakse spetsiifiliste eesmärkide saavutamiseks, ta tugineb spetsiifilistele meetoditele ja teda tehakse süstemaatiliselt.
Erinevused kaine mõistuse ja teaduse vahel:

Võhikud kasutavad mõisteid ja teooriaid lõdvalt.
Võhikud selekteerivad sageli teooriaid ja kontrollivad hüpoteese, kuid nende tõlgendus tuleneb nende enda hüpoteesidest.
Võhikud ei vaevu kontrollima oma seletusi vaadeldud nähtustele.
Võhikud usuvad metafüüsilisi seletusi.

Kaine mõistus – ajajooksul mällu talletatud teadmised. Praktilised ideed, reeglid taotlused. Selle süsteemi omaksvõtmine algas juba lapsepõlves.
Teaduslik uurimus – ei saa kunagi põhineda uskumusel. N: maailm toetub kilpkonnale. Põhineb teaduslikul uurimistööl ja loogikal. N. Maakra tiirleb ümber päikese.
Teadmiste oluline tunnus on tõele vastavus, uskumuse korral ollaks veendunud tõele vastavuses, kuid selles ei olda kindel.

Teaduste traditsiooniline liigitus.
Kasutatakse viiendklassifikatsiooni, kus teadusrühmadena tuuakse välja sotsiaal e. Ühiskonnateadused, loodus-, täppis-, tehnika- ja humanitaarteadused. Eesmärkide ja meetodie põhjal eristatakse tavaliselt teoreetilist ja eksperimentaalteadust või/ning fundamentaal- (akadeemilist) teadust ja rakendusteadust.
Ühiskonna- ehk sotsiaalteaduse alla kuuluvad ajalugu, arheoloogia , etnograafia, majandus- ja sotsiaalgeograafia, poliitilised teadused ( politoloogia ), majndusteadus, sotsioloogia, psühholoogia, demograafia , õigusteadus, filosoofia jt.
TEADUSED
FILOSOOFIA FORMAALSED EPIIRILISED
TEADUSED TEADUSED
Loogika kogemustel
matemaatika põhinev
KULTUURI- LOODUS-
TEADUSED TEADUSED
Füüsika, keemia,
Bioloogia
SOTSIAALTEADUSED HUMANITAARTEADUSED
Sotsioloogia ajalugu
Majandusteadus keeleteadus
Õigusteadus teoloogia ( usuteadus )
riigiteadus
psühholoogia
kasvatusteadused

Teadustöö põhimõisted – teaduslik fakt, kontseptsioon , seadus, teadusteooria, teadusavastus , paradigma , tõde – olemus ja näited.
Teaduslik fakt – tegelikkuse element, mis on vaadeldav või teadusliku meetodi abil tekitatav.
Kontseptsioon – käsitlusviis või vaadete süsteem, mis võib hõlmata mitut hüpoteesi ja teooriat.
Seadus – objektiivne, oluline, püsiv, üldine ja paratamatu seos nähtuste või nähtuste külgede ja muutumisfaaside vahel. Seadusi avastatakse uurimustöö või abstraheerimise tulemusena või idealiseerimise kaudu. Seadused jagunevad: 1) dünaamilised – seadus määrab üheselt iga ta valdkonda kuuluva objekti käitumise (Nt. Newtoni seadused) 2) statistilised – iseloomustavad suure hulga objektide käitumise keskmisi tulemusi.
Teadusteooria – väidete ja tõestuste süsteem, mille tuumaks on teaduse seadused ja printsiibid
Teadusavastus – uute varem tundmatute teadusfaktide üldistamine uueks originaalteooriaks või seaduseks. Tulemusena muutub või täiustub tunnetuslik pilt objektist või nähtusest oluliselt.
Paradigma – püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem, millel rajaneb uurimine ja õpetamine. Paradigmaks nim. üldtunnustatud teooriat, millele rajatakse selle teadusharu uuringud (N: Keynesi teooria või Friedmanni teooria).
Tõde – objektiivse tegelikkuse õige peegeldus inimese teadvuses. Eksisteerib sõltumatult suhtumisest temasse. Tõde on alati objektiivne.

Esmased ja teisesed andmeallikad - nende olemus, liigitus, eelised, puudused näited.
Esmased andmed – andmed, mis on saadud käesoleva uuringu käigus.
N: vaatlus , suhtlus, eksperiment
Eelised :
Puudused : kulub palju aega ja raha
Teisesed andmed – andmed, mis on kogutud varem ja teistel eesmärkidel või on pidevalt olemas.
N: Statistikaamet, aastaaruanded, paneeluuringud, monitorid jne.
Eelised : aja ja raja kokkuhoid, sobiva meetodi leidmine, võrdlusandmed
Puudused : andmed on kogutud teiste eesmärkidega uuringu jaoks, kui soovime võrrelda andmeid, siis tuleb jälgida andmete kogumise metoodikat ja mõistete defineerimist, andmete ostmisel eraettevõtte käest tuleb jälgida, et tehtud kulu ei osutuks suuremaks kui esmaste andmete kogumise kulud, uurija vastutab andmete õigsuse eest

Meetodi olemus, mõiste, liigitused ( lokaalsed ja üldteaduslikud – empiirilis- teoreetilised , ja puhtteoreetilised)
Meetod – vahend või tee probleemi lahendamiseks. Teaduslik meetod on teadusliku tunnetuse menetlus, sihikindlalt teostatav protseduur .
Meetodeid liigitatakse: lokaalsed (omased mingisugusele konkreetsele teadusharule ja neid kasutatakse ainult nimetatud teaduse valdkonnas) ja üldteaduslikud : empiirilis-teoreetilised (pakuvad andmeid katsete, vaatluste ja dokumentide vahendusel. Neid meetodeid nimetatakse ka kogemuslikeks meetoditeks, st nende lähtekohad on otseselt tajutavad meie meelelunditega.) ja puhtteoreetilised (nende meetodite puhul saadakse uurimustööks vajalikud andmed ja tulemused formaalloogilise arutelu vahendusel).

Vaatluse olemus, vaatluse käigus toimuvad tegevused; vaatluse liigitus sageduse, vaatlusobjekti hõlmamise järgi; vaatluste liigitus andmete hankimise protseduuri järgi; vaatluse teaduslikkuse tagamise nõuded.
Vaatluseks nim. uuritava objekti omaduste ja seoste fikseerimise ja registreerimise süsteemi. Vaatlus võib toimuda loomulikes või kunstlikes tingimustes. Tulemus sõltub vaatluse tingimustest, mõõtmise täiuslikkusest ja vaatlusobjektist. Vaatluse käigus toimub faktide ülestähendamine, fikseerimine; faktid klassifitseeritakse teatud tunnuste järgi; saadud faktid kõrvutatakse juba tuntud faktidega; lõpuks viiakse läbi oletuste, hüpoteeside kontroll.
Vaatluse liigitus sageduse järgi: 1) pidevvaatlused (seire, monitooring ) – uuritavad sündmused registreeritakse kas toimumise hetkel või lakkamatult kindla ajavahemiku vältel
2) korduvvaatlused – toimuvad perioodiliselt teatud ajavahemike tagant
3) ühekordsed vaatlused – korraldatakse eriotstarbel
Vaatluse liigitus vaatlusobjekti hõlmamise täielikkuse järgi:

kõikne vaatlus – hõlmab terve uurimisobjektiks oleva kogumi, st kõiki selle üksikliikmeid

mittekõikne ehk osavaatlus – hõlmab ainult teadusliku esindusliku valimi vaatlusobjektina käsitletavast kogumist.
Vaatluse liigitus andmete hankimise protseduuri järgi:

otsene ehk visuaalne vaatlus – loendaja registreerib oma silmaga ja paneb kirja uuritavad tulemused

dokumendivaatlus – vaatlusandmete kaudsete allikatena kasutatakse mitmesuguseid dokumente

küsitlused ja intervjuud – üldjuhul eelnevalt koostatud ankeedi alused toimuvad vaatlused
Vaatluse teaduslikkuse tagamise nõuded: eesmärgikindlus, uuritavate tunnuste täpne määratlus, vaatluseks sobiva aja valik.

Küsitluse olemus, eelised, puudused; ankeedi koostamise põhimõtted, küsimuste sõnastamine; intervjuu olemus, eelised ja puudused.
Küsitluseks nim. andmekogumise meetodit, mis kasutab uurimisobjektide uurimiseks küsimustikke.
Eelised: kogub andmeid ühe korraga ning on seetõttu ökonoomne ja tõhus, mugav
•võimaldab uurida suurt populatsiooni
•täpne instrument
•kogub standardiseeritud infot (st kasutades samu instrumente ja küsimusi kõigi osalejate puhul)
•kogub andmeid avatud või suletud küsimustega
•annab kirjelduslikku, järelduslikku ja selgitavat infot või arvulisi andmeid
•kogub andmeid, mida saab statistiliselt töödelda
•tavaliselt toetub mitmekesiste andmete kogumisele, selleks et oleks võimalik teha üldistusi
•uurija on tavaliselt kõrvalseisj
Puudused:
ei uuri olukorra spetsiifilisust, selle ainulaadsust
• väikese valimi puhul on andmete üldistusvõime väike
Ankeedi koostamise põhimõtted: vastaja peab mõistma, milleks ankeet on koosatud, ankeedil peab olema sissejuhatus või kaaskiri, kus on uurimuse eesmärki vastajale selgitatud; küsimus peab olema üheselt arusaadav ning küsida tuleb ühte asja korraga; rohkem vastusevariante; küsimuste järjestus peab olema loogiline; täitmiseks ei ole soovitav planeerida üle 20 min; alati tuleks läbi viia eelküsitlus.
Intervjuu on andmekogumismeetod , kus toimub vestlus uurija ja vastaja vahel.
Eelised: paindlik, koheselt saab teada vastaja suhtumise
Puudused: kulukas, intervjueerija võib mõjutada vastajat

Eksperimendi olemus, ülesanded. Eksperimendi muutujad – sõltumatu ja sõltuv muutuja , lisamuutujad (näited); eksperimentaal- ja kontrollrühmad (näited), eksperimendi skeem.
Eksperiment ehk katse on selline uurimismeetod , mille puhul uurija sekkub aktiivselt nähtuse loomulikku olemusse, mõjutades seda uute, uurimise eesmärgile vastavate tingimuste loomise teel. Eksperimedi ülesandeks on selgitada rakendatavate uute mõjurite ja võtete võrreldavat tulemuslikkust. Eksperimendid jagunevad 3 valdkonda: laboratoorsed, tootmislikud ja sotsiaalsed.
Eksperimendi käigus määratletakse eksperimendi eesmärk, põhjendatakse eksperimendi tingimusi, töötatakse välja näitajad, etalonid ja mõõturid; jälgitakse, mõõdetakse ja fikseeritakse täheldatud omadused; rühmitatakse ja võrreldakse eksperimendi statistilisi tulemusandmeid.
Eksperimendi muutujad – sõltumatu ja sõltuv muutuja, lisamuutujad (näited); eksperimentaal- ja kontrollrühmad (näited)???

Puhtteoreetilised meetodid (võrdlemine, analüüs ja süntees) – olemus, liigitus.
Võrdlemine on meetod, mis võimaldab avastada protsessi arengu üldist tendentsi, avada muutused, mis toimuvad nähtuse arengu käigus. Meetodi olemus seisneb sarnasuste või erinevuste leidmises, kas siis võrreldavas nähtuses tervikuna või nende üksikutes tunnustes.
Analüüsi puhul lahutab teadlane uuritava nähtuse mõtteliselt osaseks, eristades nähtuse üksikud tunnused ning omadused. Sellele järgneb iga eraldatud osa uurimine. Analüüs jaguneb kolmeks: elementide, seoste ja ülesehituspõhimõtete analüüs.
Süntees on analüüsile vastandlik oskus, mis seisneb võimes koostada komponentidest tervikuid. Sünteesi korral moodustatakse uuritava objekti, nähtuse, omaduse ja suhte mõttelistest osadest, mis tekkisid analüüsi käigus, ühtne tervik. Süntees jaotub kolmeks alaliigiks: tervikliku suulise või kirjaliku sõnumi koostamine; tervikliku plaani kavandamine; abstraktsete seoste loogilise süsteemi koostamine.

Meetodi ja metoodika viga – mõiste, milles seisneb, kust vead tulevad, vigade liigitus. Reliaabluse ja valiidsuse olemus. Vigade vältimine.
Meetodi viga iseloomustab ebatäpsuse suurust. Meetodi viga koosneb süstemaatilisest ja juhuslikust komponendist.
Metoodika viga summeerub meetodi veast, vigadest valimi moodustamisel, uuringu korraldamisel, uurijast endast ja uuritavast. Uuringu korralduse vead jagunevad sisemisteks (intervjueerija esitab kõsimuse valesti) ja välisteks (viga tekib järelduse tegemisel). Uurijast tingitud vead tulenevad meeleelundite piiratusest, ebakorrektsusest, subjektiivsusest. Meetodi viga on iseloomustatav selliste näitajatega nagu valiidsus ja reliaablus . Uurimuse reliaablus tähendab mõõtmistulemuste korratavust ja näitab, et saadud tulemused ei ole juhuslikud. Valiidsus tähendab mõõtevahendi ja uurimusmeetodi võimet mõõta just seda, mille mõõtmiseks ta on mõeldud. Vigade vältimiseks soovitatakse uurijal täpselt selgitada uurimuse läbiviimist. Andmete kogumist tuleb kirjeldada selgelt ja tõepäraselt.

Teadustöö koostamise etapid (kümme etappi vastavalt konspektile) – iga etapi osas teada etapi sisu, võimalikke probleeme, mis on antud etapis eriti oluline, mis aitab kaasa konkreetse etapi edukale läbimisele.
teadustöö koostamise etapid: 1) teema valik 2)tutvumine teemakohase kirjandusega 3)hüpoteeside sõnastamine 4) materjali kogumine 5) materjali läbitöötamine ja analüüs 6)materjali täiendav kogumine 7)tulemuste tõlgendamine, järelduste tegemine 8)töö kirjalik vormistamine 9)töö esitlemine 10)hindamine

Üldkehtivad nõuded teadustööle: millal on töö teaduslik?, teaduse mõiste kaks erinevat tähendust; originaalsuse olemus, eeldused; objektiivsusse, tolerantsuse, tõestatavuse, kontrollitavuse, täpsuse, süsteemsuse, kriitilisuse, selektiivsuse ja selguse olemus, eeldused, liigitus.
Töö teaduslikkuse kriteeriumid on järgmised : 1. originaalsus (tulemuste algupärasus, uudsus, esmakordsus) 2. objektiivsus (kõike uuritavat tuleb käsitleda nii, nagu see tegelikkuses esineb ja teha sellest niisuguseid järeldusi nagu kogutud andmestik eeldab ja võimaldab, hoolimata sellest, kas need järeldused on kooskõlas üldlevinud arusaamade, tavade, moraali või hea tooniga) 3. tolerantsus (teadlase võime suhtuda eelarvamusteta võõrastesse arvamustesse, teooriatesse ja hüpoteesidesse) 4. tõestatavus (mistahes väide peab olema küllaldaselt tõestatud) 5. kontrollitavus (igasugused andmed, mida teadustöös kasutatakse tuleb täpselt viidata, et saaks vajadusel nende õigsust kontrollida) 6. täpsus (kvalitatiivne-kõiki mõisted tuleb kasutada täpselt ja võimalikult ühemõtteliselt piiritletuna, kvantitatiivne – arvude ja arvutuste täpsus) 7. süsteemsus (eri väited ja argumendid on ühendatud üheks vastuoludeta tervikuks) 8. kriitilisus (autor arvustab väiteid, millega ta ei nõustu ja peab ka oma seisukohtade suhtes kriitiline olema) 9. selektiivsus (probleemide, andmete ja metodite seast tuleb valida sellised, mis viivad kõige lühemat teed pidi tulemuseni) 10. selgus (ülesehituse otstarbekus , arutluse loogilisus, sõnastuse täpsus jne).

Teaduskraadide astmestik ( bakalaureus , magister, doktor ) – olemus, kellele omistatakse .
Bakalaureus : 1) teadusbakalaureus – Bachelor of Sciences (BSc) 2) kunstide bakalaureus – Bachelor of Arts (BA) . Teadusbakalaureuse kraadi saavad üldjuhul fundamentaalteaduslikemale ainetele tuginevate õppekavade läbinud, bakalaureuse kraadi saavad rakenduslikuma ja/või humanitaaralase kõrghariduse läbinud üliõpilased.
Magister: 1) teadus(te) magister – Master of Science(s) (MSc) 2) kunstide magister – Master of Arts (MA)
Doktor: 1)teaduste doktor, filosoofiadoktor, meditsiinidoktor, õigusteaduse doktor

Akadeemiline personal: õppejõud - professor , emeriitprofessor dotsent, lektor, assistent ja õpetaja, teadustöötajad - vanemteadur , teadur , juhtivteadur – mõiste selgitus, kes saab kandideerida vastavale ametikohale.
Õppejõud:
Professor – oma eriala juhtiv õppejõud ja tunnustatud teadlane, kes korraldab ülikoolis oma aine õpet ning suunab vastavaid teadusuuringuid.
Emeriitprofessor – kui professor jääb pensionile
Dotsent – pedagoogiliste kogemustega oma ala kompetentne õppejõud ja teadlane, kes õpetab mingit ainet või ainete rühma ja osalev vastavates teadusuuringutes. Dokt. kraadiga.
Lektor – loengulisi ülesandeid täitev õppejõud, väh. mag. kraadiga.
Assistent – erialase kvalifikatsiooniga abiõppejõud, kellel on väh mag kraad .
Õpetaja – praktilist laadi õppeülesannete täitja, kellel on väh. mag kraad.
Teadustöötajad:
Vanemteadur – oma eriala tunnustatud teadlane, kelle põhiülesandeks on teadustöö ja selle juhaendamine ning vastav arengutegevus. Peab olema Eesti dok kraad või sellele vastav välisriigi akadeemiline kraad.
Teadur – professori, dotsendi või vanemteaduri juhendamisel töötav teadustöötaja, kellel on Eesti teaduskraad ning varasem teadustöö kogemus.
Juhtivteadur – oma eriala rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, kes juhib teadus- ja arendusasutuses oma eriala uuringuid ja juhendab doktorante. On dok kraad.

Teadlaste aunimetused (audoktor, akadeemik ) – kuidas aunimetus saadakse, kes omistab tiitli .
Audoktori nimetus omistatakse eriti suurte saavutustega teadlastele või kultuuriinimestele. Tiitli annab välja ülikooli nõukogu. Arvesse võetakse kandidaadi panust ülikooli arengusse.
Akadeemikuks nim. teadlane, kellel on suured teened teaduses või muudel ühiskonnaelu aladel. Isik valitakse akadeemikuks ühe või teise teadusakadeemia üldkogu poolt.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 235 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

235 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

karenk2is Õppematerjali autor

Ainet andis Kaire Uiboleht. Vastused on peaaegu täiuslikud. Hindeks A või B, täpselt ei mäleta.

teadustöö alused teadus teaduse olemus teaduslik teave probleemi olemus hüpoteesi püstitamine teaduslik meetod teaduste liigitus teadustöö põhimõisted esmased ja teisesed andmed meetod vaatlus küsitlus eksperiment teadustöö koostamise etapid teaduskraadid

Sarnased õppematerjalid

doc

Teadustöö alused

1. Teadm.hankimine-a)olemas teadused teevad läbi 11. Hüpotees- on teaduse 17. Empiirilis-teoreetilised varjatud teadmised-võivad arengustaadiumid. teadaolevatel faktidel ja seadus- meetodid vaatlus uuritava sisaldada lünki, mõtlemine 7. Teadustöö tulemus-mõisted, tel rajan. tead.lik oletus. Teada- objekti omaduste ja seoste distsiplineerimatu ja kerge- teooriad, seletused olevatele faktidele toetuv, kuid fikseerimise ja regist. Süsteem. käeline, mis viib valede teat.nähutste kulgem.le. tõestamata oletus või ka väide. Võib toimuda nii looduslikes kui otsusteni b)olemas tähele- Tead.töö prod.=aju+raha. Et Iga hüpot. On vaja kontrollida. kunstlikus tingimustes. Tulemus panekud ja kogemused, millele teadustöö oleks tulemuslik, on Nt. Palga tõustes toidu osakaal

Teadustöö alused

docx

UUIRMISTÖÖALUSED

INTERVJUU • Laialtkasutatav uurimismeetod • Eelised: täpsus ja tõekindlus (vrdl ankeet) • Puudused: töömahukus • Intervjuu liigid: standardiseeritud ja vaba intervjuu, süvaintervjuu, telefoniintervjuu • Fookusgrupid VABA INTERVJUU • Uuringu ettevalmistamisel, probleemi täpsustamisel • Sihtrühm – eksperdid, arvamuse esindajad • Vabalt formuleeritud küsimused, vastused kirja või diktofonile • Tulemused kvalitatiivsed FORMALISEERITUD INTERVJUU • Ankeedi analoog, sageli põhimeetod • Lisaväärtus: selgitada küsimusi, kontrollida arusaamist • Vastused kirja skaalale või vabade vastustena • Kodeerimine + töötlus sarnaselt ankeediga SÜVAINTERVJUU • Lähtub teoreetilisest konstruktist • Eeldus: intervjueeritav ei tea üheseid vastuseid • Psühhoteraapia, psühhoanalüüs TELEFONI INTERVJUU

Uurimistöö alused

doc

Uurimustöö alused

Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja dedukts

Uurimistöö alused ja metoodika

ppt

Uurimustöö kirjutamine

pildi dihhotoomiast · Kvalitatiivne · kvantitatiivne · · objektiivne Subjektiivne · Deduktiivne · Induktiivne · seletamine · Mõistmine · eksperimentaalsed meetodid · Osalusvaatlus · · positivism fenomenoloogia · teadus · kunst Rühmatöö 3 · Analüüsige etteantud diplomitööd ja leidke vastused küsimustele: · 1. Kas antud töö teema valik on põhjendatud? · Kas teema on uudne, originaalne? · Kas probleem on selgelt välja toodud? · Kas eesmärk on selgelt sõnastatud?

Uurimustöö metoodika

docx

Sotsioloogia uurimismeetodid - EKSAM

küsitlusmeetodite liigid ning kirjeldage lühidalt iga liigi eripära, eeliseid ja puudusi. Selgitage kvalitatiivses ja kvantitatiivses uurimises kasutatavate küsitlusmeetodite erinevusi.- Uuritavat isikut innustatakse verbaalsete või muude stiimulite abil - kirjalikud ja suulised küsimused, pildid jne - väljendama oma seisukohti, sõnastama uurimisküsimusega seonduvaid väiteid. Suuline küsitlus (intervjuu): Küsitleja esitab küsitletavale suulised küsimused ja registreerib vastused, mis antakse samuti suuliselt. Küsitletava ja küsitleja vahel on otsene kontakt (kontakt võibolla silmast-silma, aga ka näiteks telefoni teel ). eelised: Otsene kontakt intervjueerija ja intervjueeritava vahel - võimaldab küsitlejal registreerida ka mitterverbaalseid reaktsioone,raskem keelduda, suurendab tagasisaadud vastuste osakaalu.,annab võimaluse esitada vastastikku täpsustavaid küsimusi . puudused: -

Sotsioloogia

docx

KÜSITLUS

Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus ( vastused ei ole alati õiged vasatakse huupi; ei saa kõiki küsitluslehti tagasi ), kuid üldjuhul annavad nad ammendavaid tulemusi vajalikul tasemel. Küsitlusmeetodi puhul tuleb esmajärjekorras püstitada ja fikseerida selle uuringu eesmärk ja seejärel koostada küsimused. Küsimustiku koostamisele esitatakse järgnevad nõuded : - küsimused peavad olema esitatud täpselt, lihtsalt ja tekstiliselt korrektselt; - küsimused ei tohi vastajat suunata teatud eitavale, jaatavale või mingi valikuga

Andme-ja tekstitöötlus

docx

Kvalitatiivsete meetodite üldkursus

kontekstist Uurija otsib vastuseid küsimustele: Mida teksti lõik – analüüsi ühik – ütleb? Millest on jutt? Missugust kategooriat eeldab/moodustab antud ühik? 13  Telgkodeerimine (axial coding) Teine samm: avatud kodeerimisel saadud kategooriate vaheliste suhete uurimine, mis on koodide pideva võrdlemise tulemus. Kategooriate rikastamine näidetega. Otsitakse vastused küsimustele: Missugustes tingimustes toimuvad sündmused, mida sisaldavad kategooriad? Kuidas on võimalik kirjeldada interaktsioone toimijate vahel, mida kategooriad sisaldavad? Missugused strateegiad ja taktikad võivad olla määratletud? Mis on sündmuste tagajärjed? “Memode” kirjutamine Oluline analüütiline instrument: uurija kirjutab üles ideid, oletusi, seoseid, mis tal kodeerimise käigus tekivad.

Sotsioloogia

108

pdf

Teadustöö alused

Teadustöö alused Veiko Lember 2.11.2012 Loeng V Sisukord • Uurimustöö strateegiad – Eksperiment – Juhtumiuuring – Võrdlev uuring – Poliitikaanalüüs – ... • Uurimustöö etapid, uurimustöö sisu STRATEEGIAD Uurimistöö strateegiad • Strateegia ≈ disain ≈ meetodite kogum • Strateegia → valik alternatiivide vahel • Plaan, kuidas süstemaatiliselt koguda ja analüüsida andmeid • Puudub universaalne lahendus, kuna kontekst erineb • Miks on oluline? – Kuidas tõestada, et just see meede põhjustas tagajärje? N: emapalk vs sündimuse suurenemine – Väetamine kahes kasvuhoones vs avalik elu – Arusaamine ühiskonna protsessidest Erinevaid strateegiaid • Eksperiment • Kaardistamine • Juhtumianalüüs • Võrdlev uurimus • Etnograafiline uurimus • Fenomenoloogiline uurimus • Põhistatud teooria • Tegevusuuring • Poliitikaanalüüs/mõjude hind

Teadusfilosoofia alused

Rohkem sarnaseid