psüühiliste või käitumuslike raskustega laps (0)

Etekanne.
Psüühiliste või käitumuslike raskustega laps.

Sissukord

Sissejuhatus 2
Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps. 4
Sotsiaalsetest teguritest põhjustatud käitumisraskused . 5
Kokkuvõtte 6
Viited: 7

Sissejuhatus

Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole olemas üht keskmist erivajadust või universaalset viisi samalaadse erivajaduse rahuldamiseks. Siin tuleb igale lapsele läheneda eraldi ja isiklikult, lähtuda konkreetse isiku iseärasustest, loomuomadustest ja tarvidustest. [1]
Erivajadusega lapsed erinevad oma võimetelt, tasemelt ja isikuomaduselt teistest lastest sedavõrd, et nende vajadusi on raske rahuldada harjumuspärasel ja kergesti kättesaadaval viisil, neile spetsiaalselt kohandamata õpikeskkonnas.
Erivajadusega laps on: füüsilise puudega laps, vaimse puudega laps, kõnepuude või – häiretega laps, psüühiliste või käitumuslike häiretega laps, füüsilise või vaimse arengupeetusega laps, suhtlemisraskustega laps, sagedaste tervisehäiretega laps, andekas laps, erineva keelelise ja kultuurilise taustaga laps. [2]
Erivajadusse peaks suhtuma nii, et esmalt on inimene ja seejärel erivajadus . Erivajadus ei ole haigus vaid seisund. Lapse jaoks on kõige tähtsam õppida elama sellisena, nagu ta on, seega me peame õpetama last tema erivajadusega kohanema, olgu see siis vaimu-, keha- või kõnepuue , aktiivsus- või tähelepanuhäire, eriline anne vm. [5]

Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps.

Käitumisprobleemidega isikute grupp on piisavalt lai ja seda saab vaadelda omakorda eraldi alagruppidena või ühtse sotsiaal- käitumuslike arengu erisustega inimeste grupina. Selles alagrupis nii psüühilistest haigustest tingitud kohanemis- ja käitumisprobleemidega inimesi kui ebasoodsates sotsiaalsetes oludes liiga pikka aega kasvanud lapsed. Nende laste arengut raskendavad nii esmased psüühikahäirest tingitud kohanemis- ja kõne arengu raskused kui kõne arenematus puudulikust sotsiaalsest suhtlemisest. Need inimesed vajavad armastust ja rahu, nendemõistmist täiskasvanute poolt, tuge oma probleemide lahendamisel (näiteks turvakeskused, pikapäevarühm, õpilaskodu), individuaalse lähenemist, tugi- ja parandusõpet, paljud ka logopeedilist ja /või psühholoogi/ sotsiaaltöötaja abi.
Käitumisraskustega õpilased on need, kellel lisanduvad või ei tarvitse lisanduda põhikooli riikliku õppekava täitmise raskustele ka käitumisraskused.
Hälbiv käitumine on korduv ja üsnagi püsivalt esinev võimetus, oskamatus või soovimatus allutada end ühiskonna/keskkonna poolt esitatud nõudmistele või normidele.
Hälbiva käitumise kujunemisel on olulise kohal ka lapse pedagoogilis - kasvatuslik hooletussejätmine, s.t õpilase tagasihoidlikumaid tunnetustegevuse võimeid ja tema kiiremat väsimist ei panda tähele, ta ei saa õigeaegset õpiabi, mistõttupidev ebaedu tunne kombineerub tema tunde- tahtevalla arengu nõrkusega, ebaküpse sotsiaalsusega ning motivatsioonivaegusega olla tubli klassikaaslane ehk õpilane. Käitumisprobleemid võimenduvad nii lapsel endal kui halveneb ka õpetajate suhtumine õpilasse.
Õpetajatel on vaja nende laste erisusi tingimata märgata ja osata/vaevuda neid siduma õppimise probleemidega ning ennekõike aidata lapsel toime tulla just õpiraskustega, et õpilane saavutaks mingigi eduelamuse, mis on/võib olla võtmeks käitumisprobleemide ennetamisel. Õpilane võib vajada ka logopeedilist abi.
Erivajadustega lastele on kõikidele iseloomulik vajadus nende erivajaduste võimalikult varase ja /või õigeaegse märkamise järele, millest sõltuvalt on kohe vaja luua igaühele soodus arengukeskkond, milles on enam-vähem ühtselt kõikide erivajadustega isikute, eriti laste seisukohalt vajalik neile individuaalne lähenemine (see osutub võimalikuks, kui klassis on vähem lapsi ja õpetaja on püüdnud välja selgitada/mõista lapse probleeme), logopeedilise abi osutamine, süstemaatiline meditsiinilis- pedagoogilise, vajadusel ka sotsiaalse järelvalve tagamine. [3]

Sotsiaalsetest teguritest põhjustatud käitumisraskused.

Jää endale kindlaks — kui laps on harjunud oma tahtmist saama oma käitumisega, siis ära lase endaga manipuleerida. Ole toetav aga nõudlik !
Tunnete märkamine , nende peegeldamine täiskasvanu poolt, tunnetega seotud sõnavara õpetamine , nende üle arutamine.
Sotsiaalsete ja käitumisoskuste õpetamine ja nende kinnistamine .
Tunnusta last tehtud jõupingutuste nimel (see aitab lapse motivatsiooni ja tegutsemistaset tõsta).
Suhtle lapsega toetavalt, kuid autoriteetselt. Anna juhiseid kindla ja rahuliku häälega (tähelepanu võitmiseks võib isegi vaiksemalt rääkida).
Kui laps ei reageeri korraldustele, tuleb rääkida tema käitumise tagajärgedest, teha kokkuleppeid.
Kasuta pigem positiivset premeerimist kui negatiivset karistamist. [4]
Erivajadusega lapse toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö . Laste erivajaduste väljaselgitamisel osalevad kõik lapsega töötavad pedagoogid , lapsevanemad, logopeed ja direktor . Mida varem nad sekkuvad , lapse arengut igal võimalikul moel stimuleerides ehk ergutades, seda parem on perspektiiv saavutada kompleksne: vaimne, füüsiline, sotsiaalne koolivalmidus, sest koolieelik on väga paindlik, täiskasvanute positiivse eeskuju toel salliv ja koostegevuses jõudsalt arenev isiksus. Kui eakohaselt arenevad lapsed on koos erivajadustega lastega, mõjutavad nad üksteist positiivses suunas.
Iga erivajadusega lapse puhul tuleb selgeks teha tema eripära ning selle kujunemise faktorid . Faktorid võivad olla sünnipärased, kodust või muust kasvukeskkonnast tingitud. Sellest lähtuvalt mõtestatakse lapse erivajadused ning seatakse eesmärk saavutamaks maksimaalset tulemust. Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava.
Vajalik on korrektsiooni so. lapse tunnetusprotsesside ja kogu isiksuse iseärasusi arvestava pedagoogiliste mõjutusvahendite süsteemi loomine ja kasutamine.
Töö korraldamiseks erivajadusega lastega on vaja:

• õppida tundma erivajadusega last, mitte teha probleemi tema eripärast, puudest või kommetest;
  
• erivajadusega lapse kohalolek ärgu segagu ülejäänud rühma igapäevaelu;
  
• mitte jääda kaasa tundma ja haletsema last tema erivajaduse pärast;
  
• abistada last ainult selles, millega ta ise toime ei tule;
  
• kasutada selgeid ja väga konkreetseid korraldusi;
  
• kiita last õnnestumise korral, sest see tõstab tema enesehinnangut ning hinnangut ka teiste laste silmis ;
  
• aidata saavutada peenmotoorikas vajalik täpsus;
  
• rakendada võimalusel individuaalset õppetööd;
  
• leida ka vanemate jaoks lapse ja tema arengu kohta igal päeval midagi positiivset.
  

Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest .
Iga laps on individuaalne ning personaalne töö temaga lähtub otseselt konkreetse lapse andest , raskusest või erivajadusest. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et erivajadusega laps võib väsida ja tüdida kiiremini. Seetõttu on oluline:

• kindel päevakava;
  
• stressirohkete sündmuste vältimine ;
  
• rohke käelise (mosaiik, puzzle , joonistamine, käsitöö) ja kehalise tegevuse võimaldamine;
  
• muinasjuttude ja rahuliku muusika kuulamine;
  
• turvatunde loomine;
  
• julgustamine (kiita last hästitehtud asjade eest, valida lapse vanusele ja arengutasemele vastavad mänguasjad ja ülesanded);
  
• järjekindlus.
  

Mõnedel käitumuslike raskustega lastel on raskusi keskendumisega, aktiivsuse säilitamisega ning sellest tulenevalt ka õppimise ning korrale allumisega. Niisuguste probleemidega lastele pakume järgmisi leevendusi:

• individuaalne arenduskava (lähtudes lapse erivajadusest);
  
• koolipikendus (lapsel on võimalus kooli minna ka hiljem kui seitsme aastaselt kui talle annab koolipikenduse kohaliku omavalitsuse poolt loodud nõustamiskomisjon) kui lapsel on võimalus lasteaias saavutada kooliminekuks vastav kompetentsus õppeaasta jooksul;
  
• individuaalsed tööd lapsega, et ta suudaks toime tulla lasteaia õppekavaga.
  

Lasteaed saab pakkuda tugiteenusena logopeedi teenust, vajadusel tegeleb häälikuseade ning kõikide psüühiliste protsesside arendamisega. [5]

Kokkuvõtte

Emotsionaalsed ja käitumisraskused on üldtermin, mis kirjeldab lapsi, kelle käitumine või emotsioonid takistavad või muudavad isiksuse arengut ja mõjutavad suhteid, samuti mõjutavad ka negatiivselt õppimist ja teiste laste õpikeskkonda. Seda terminit kasutatakse siis, kui probleemid on tõsisemad kui tavapärane korrarikkumine või reaktsioon ajutisele stressiolukorrale, kuid on vähem tõsised kui käitumisprobleemid, mida on põhjustanud psühhiaatrilised kõrvalekalded. Saab ka eristada lapsi, kelle käitumine on kontrollitav, ja neid lapsi, kelle käitumist ei ole võimalik kontrollida. Käitumisprobleemid võivad ilmneda agressiivsusena, reeglite rikkumisena, tähelepanuprobleemidena või endassetõmbumisena.
Eristatakse 2 kategooriat:
• eksternaliseeriv käitumisprobleem (eksternaliseerunud käitumisprobleem ehk väljapoole suunatud käitumisprobleem hõlmab agressiivse ja väljakutsuva käitumise - füüsiline ja verbaalne vägivald teiste suhtes, kiusamine , hüperaktiivsus jms. Esineb peamiselt poistel.
• internaliseeriv käitumisprobleem (internaliseerunud ehk sissepoole suunatud käitumisprobleem tähendab sageli eemaletõmbumist, soovimatust suhelda, sotsiaalsete kontaktide vältimist, rahutust, pelglikkust. Esineb põhiliselt tüdrukutel.
Ühiseks tunnuseks on piiratud käitumisrepertuaar, st ei ole piisavalt oskusi reageerida adekvaatselt erinevates olukordades .
Viimaste aastate uuringud on näidanud, et poistel ja tüdrukutel esineb EKR enamvähem võrdselt, kuid poistel diagnoositakse oluliselt sagedamini kui tüdrukutel. Põhjuseks see, et tüdrukute käitumishäired on põhiliselt sissepoole suunatud. Kuigi vanematele, õpetajatele ja kaaslastele on häirivam väljapoole suunatud käitumisprobleem, on sissepoole suunatud probleemid tõsisemate tagajärgedega lapse enda jaoks. Kui laps elab oma mure välja probleemse käitumisena, siis on tal kergem edasi minna. Kui laps jätab oma mured enda sisse, siis võivad tagajärjed olla tõsisemad,
sest probleemid kuhjuvad ja laps pole ise võimeline neid lahendama . Kui esineb tõsist eemaletõmbumist, tõrjutust ja sotsiaalset välditust-eraldatust, mis mõjutab negatiivselt lapse psüühikat, on vajalik täiskasvanupoolne abi. [6]

Viited:

Daniels, E.R.; Stafford , K. 1999. Erivajadusega lapse kaasamine. Tartu: Hea Algus, OÜ Tartumaa Trükikoda

Lasteaed Mesipuu õppekava, punkt 4.ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMINE, kinnitatud 01.12. 2016 a.

Viivi Neare, PhD, pedagoogikakandidaat: „Hariduslike erivajaduste mõiste ja põhjused“.
http://opiabi.weebly.com/hariduslike-erivajaduste-motildeiste-ja-potildehjused.html

Kairi Prints , „ Spetsialistid õpetavad: mida vajab käitumisraskustega laps ja kuidas aidata tal hästi hakkama saada?“ 02.05. 2017 a.
http://naistekas.delfi.ee/kodu/lapsed/spetsialistid-opetavad-mida-vajab-kaitumisraskustega-laps-ja-kuidas-aidata-tal-hasti-hakkama-saada?id=78081380

Lasteaed Pääsupesa „Erivajadusega laps“, 05.03. 2018 a.
http://www.paasupesa.edu.ee/lapsevanemale/oppetoo/erivajadusega-laps.html

Koostajad: Tallinna Pedagoogilise Seminari lektorid Lii Lilleoja ja Margit Konno „Emotsionaalsed ja käitumisraskused“, 30.11.2011 a.
https://www.tlu.ee/opmat/tp/lapsed.pdf