fraktsioonideks ning Euroopa tasandi erakondadeks. 1.2.1. Juhtorganid Juhtorganiteks on juhatus, mis koosneb presidendist ja 14-st asepresidendist. Esimeeste konverents, kuhu kuulub president ja fraktsioonide esimehed. Viis kvestorit, kes vastutavad saadikuid puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest, komisjonide esimeeste konverents ja delegatsioonide juhtide konverents. Presidendi, asepresidentide ja kvestorite ametiaeg on kaks ja pool aastat. 1.2.2. Komisjonid ja delegatsioonid Parlamendiliikmed osalevad 20 komisjoni, 2 allkomisjoni, parlamendivaheliste delegatsioonide ja parlamentaarsete ühiskomisjonide delegatsioonide töös. Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ELi vahelise lepingu alusel on moodustatud ka ühisassamblee. Iga komisjon ja delegatsioon valib oma juhatuse kuhu kuuluvad esimees ja kolm aseesimeest. 1.2.3. Fraktsioonid Parlamendiliikmed jagunevad vastavalt oma poliitilisele orientatsioonile rahvusvahelisteks gruppideks ehk fraktsioonideks
Pani volinike ja parlamendiliikmete valimised paremasse suhetesse - volinikud on ametis 5 aastat, asudes ametisse 6 kuud pärast saadikuid Parlament sai õiguse luua oma uurimiskomisjone (näiteks hiljutine LKA ebaseaduslikku tegevust uurinud ajutine komisjon) Parlament valib Euroopa ombudsmani, kes hoiab silma peal ELi administratsioonil Euroopa Keskpank peab igal aastal esitama parlamendile oma aastaaruande Parlamendiliikmed meenutavad Praegune Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering kirjeldas Maastrichti lepingut kui "Euroopa Liidu ajaloo viljastavat dokumenti". "See oli otsustav pöördepunkt integreerituma ja demokraatlikuma Euroopa suunas, mille heaks paljud meist on kogu elu tööd teinud," lisas ta. Alates 1979. aastast parlamendiliige olnud Pötteringi hinnangul võib lepingu olulisemateks punktideks pidada kaasotsus- ja nõusolekumenetlusi.
vähemalt kahel lugemisel. Seaduseelnõu menetlemine Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse,kas eelnõu menetlemist jätkata. Teisel lugemisel toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle.Teise lugemise lõpus otsustatakse kas eelnõu pannakse lõpphääletusele või suunatakse kolmandale lugemisele. Seaduseeelnõu menetlemine Lõpphääletus tähendab,et parlamendiliikmed hääletavad kas seaduse poolt või vastu. Kui arutelu katkestatakse,siis võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid kuid kolmandal lugemisel ei saa enam üksikud saadikud muutatusi pakkuda.Samuti kolmadas lugemises tuleb otsused teha kiiremini kui teises.
• 1986.a. Ühtse Euroopa Aktiga sõnastati EL 4 põhivabadust: 1) kaupade, 2) teenuste 3) kapitali 4) tööjõu vaba liikumine liikmesmaade piires. • 1992.a. allkirjastati Maastrichti leping, mis jõustus 1993. Maastrichti lepinguga pandi alus tänapäevasele Euroopa Liidule. Euroopa Liidu institutsioonid (7) ja nende ülesanded 1. Euroopa Parlament • Euroopa Liidu Parlamendile kuulub EL seadusandlik võim, • EP esindab EL kodanike huve. Parlamendiliikmed valitakse otsestel valimistel iga 5 aasta tagant. • EP kuulub 754 liiget 27 EL liikmesriigist. • EP-l on 3 alalist töökohta: Brüssel, Luxembourg, Strasbourg. • EP peamised ülesanded: • 1. Seadusandlik pädevus - EP võtab koos nõukoguga vastu erinevate poliitikavaldkondadega seotud EL õigusakte. • 2. EP teostab demokraatlikku järelvalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. • 3
oleneb ju inimesest) ning samuti areneb võime veel suuremat lugemisnaudingut saada. 6. Puhtus (purity): nauding on puhas, kui ta ei põhjusta mingeid kannatusi. Nauding söömisest ja alkoholi tarbimisest võib osutuda mittepuhtaks. 7. Ulatus (extent): kui mingi teguviis puudutab ka teiste inimeste huve, siis tuleb arvesse võtta inimeste arvu, kellele saavad osaks naudingud. Bentham moodustas Filosoofiliste radikaalide klubi, kuhu kuulusid ka mõned nimekad Parlamendiliikmed ja kunstitegelased. Radikaalid võitlesid kõnevabaduse ja demokraatia eest. Peagi ühines Benthami radikaalidega ka John Stuart Mill. Radikaalidest kasvas hiljem välja Utilitaristide ühing, kelle põhilisteks oponentideks olid romantikud, utopistid ja sotsialistid, kes asusid Milli arvates liiga kõrgel pilvedes. "Mingit rumalat seadust muuta sooviv filosoof ei jutlusta mässust selle seaduse vastu. Hoopis teine on anarhisti iseloom
vähemalt 51 poolthäält. 8. Seaduseelnõude menetlemine Eestis menetlemine kätkeb endas mitmeid etappe ja tegevusi, mille hulgas tähtsamad on seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. Riigikogu juhatus määrab eelnõu menetlemise juhtivkomisjoni. Seaduseelnõud arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel: I lugemisel otsustatakse kas saata eelnõud teisele lugemisele. II lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele. Lõpphääletus parlamendiliikmed hääletavad eelnõu vastu või poolt. 9. Bürokraatia ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. · Funktsioonid: 1)Poliitika elluviimine. Alamastme ametnikud suhtlevad kodanikega, kõrgemad ametnikud poliitika kujundajatega. Nad valmistavad ministritele ette materjale kabinetiistungiks või parlamendikuulamiseks, võtavad osa seaduste ettevalmistamisest. Nad osalevad ka poliitilistes konsultatsioonides ja läbirääkimistes survegruppide või
juhtivkomisjoni. See annab esmase hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatuseettepanekud. Hääletusel on tema seisukoht otsustav. On kaks lugemist. Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esineaja ettekanded ja ptsustatakse kas jätkata. Teisel lugemisel toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatuseettepanekud hääletatakse läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse kas eelnõu pannakse lõpphääletusele. Lõpphääletusel parlamendiliikmed hääletavad poolt või vastu. Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid. Kolmandale lugemisele suunatud eelnõusse saavad muudatusi esitada fraktsioonid ja alatised komisjonid. 5. Peaministrikandidaadi nimetamine on riigipea ülesanne. Kahepareilises parlamentaarses riigis jääb riigipeale vaid formaalne ülesanne kintitada valiku tulemus. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis jääb riigipeale suurem mänguruum peaministri kandidaadi leidmisel.
Parlament on nõukogu kõrval ELi peamine seadusandlik institutsioon. Euroopa Parlamendil on kolm põhilist ülesannet: 1.arutada ja võtta koos nõukoguga vastu Euroopa õigusakte 2.jälgida teiste ELi institutsioonide (konkreetselt komisjoni) tegevust ning teostada demokraatlikku järelevalvet 3.arutada ELi eelarvet ja võtta see koos nõukoguga vastu. Parlamendi töö on jagatud kahte põhietappi: 1. Täiskogu istungjärgu ettevalmistamine. Seda teevad parlamendiliikmed parlamendikomiteedes, mis on spetsialiseerunud konkreetsetele ELi tegevusvaldkondadele. Istungjärgu teemasid arutavad ka poliitilised rühmitused. 2.Täiskogu istungjärk. Tavaliselt toimuvad täiskogu istungjärgud, millest võtavad osa kõik parlamendiliikmed, Strasbourg'is (üks nädal kuus) ja mõnikord Brüsselis (kaks päeva). Nendel istungjärkudel arutab parlament õigusaktide ettepanekuid ja
menetlemiseks juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon annab eelnõule esimese hinnangu ja viimistleb muudatusettepanekud. Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni eettekanded ja otsustatakse, kas jätkata menetlemist(saata 2le lugemisele). Teisel lugemisel hääletatakse kõik muudatusettepanekud läbi. Otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu lõpetatakse, või suunatakse 3le lugemisele. Lõpphääletusel parlamendiliikmed hääletavad seaduse poolt või vastu. Valitsuse moodustamise põhimõtteid Parlamentaarses demokraatias on valitsuse kokkupanek keerulisem, sest kõigepealt tuleb leida parlamendile vastuvõetav peaminister(kandidaadi nim riigipea). Kaheparteilises parlamentaarses riigis riigipeal formaalne ül kinnitada kahekordse valiku tulemus. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis on riigipeal rohkem mänguruumi peaministrikandidaadi valimisel, peab läbirääkimisi erakondadega
Viktor Vassiljev Eesti Keskerakonna fraktsioon Sotsiaalkomisjon [email protected] Mart Võrklaev Eesti Reformierakonna fraktsioon Keskkonnakomisjon, Euroopa Liidu asjade komisjon [email protected] Magdalena ADAMOWICZ Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Poola Independent Asim ADEMOV Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Bulgaaria Citizens for European Development of Bulgaria Isabella ADINOLFI Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed Itaalia Movimento 5 Stelle Matteo ADINOLFI Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon Itaalia Lega Alex AGIUS SALIBA Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Malta Partit Laburista Mazaly AGUILAR Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon Hispaania VOX Clara AGUILERA Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Hispaania Partido Socialista Obrero Español Alviina ALAMETSÄ Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Soome Vihreä liitto
Prantsusmaa) - rahvas valib parlamendi ja presidendi ( täidab ka peaministri ja relvavalvuri osa) ja president nimetab ametisse valitsuse. Föderaalriigid - riigid, kus kohalikel piirkondadel on suurem otsustamisõigus (USA). Unitaarriigid (Eesti) - kohaliku elu määrab keskvalitsus ( Prantsusmaa, SB, Skandinaaviamaad). Presidendi ja parlamendid tegevust piiravad ja kontrollivad riigivõimu teised harud: riigikontroll... Seaduse rikkumise eest võetakse ka parlamendiliikmed kohtulikule vastutusele. RIIK=RAHVAS+TERRITOORIUM+SÕLTUMATU VÕIM. Valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse esindajatest. Kuidas rahvas osaleb valimisel Üleriigilisele rahvahääletusele pannakse riigi iseseisvuse ja tuleviku seisukohast olulised küsimused. Küsimused, mida põhiseadused keelavad referendumile (rahvahääletusele) panna: riigi rahalised kohustused, riigikaitse, välislepingute, eelarve ja maksudega seonduvad probleemid.
Fraktsioon kujundab seaduseelnõude suhtes oma arvamuse, formuleerib parandusettepanekud ning määrab kindlaks ühe või teise eelnõu käsitlemisel kasutatava taktika milliseid küsimusi üldkogu toimuva arutluse käigus esitada, kuidas hääletada. Parlamendi ühe olulisema funktsioonina, mis seadusloomega tihedalt seotud, tuleb nimetada erinevate huvide esindamist ja nende tasakaalustatud kajastamist poliitikas. On ju parlament rahva esindus kogu. Parlamendiliikmed on tegelikult rahva ja riigivõimu vahendajad, seepärast on nende esmakohus edastada oma toetajate taotlusi, mitte isiklikke ambitsioone. Selle põhimõtte kindlustamiseks on demokraatlike riikide parlamentidel ette nähtud üks istungivaba nädalapäev, mil saadikud peaksid oma valimisringkondades kodanikega kohtuma. Parlamendi põhitegevuseks on seadusloome, mis hõlmab uute seaduste koostamist, olemasolevate seaduste muutmist või tühistamist ning rahvusvaheliste õigusaktide
algataja annab selle üle rk juhtimisele, kes määrab eelnõu menetelmiseks juhtivkomisjoni c)juhtkomj suur roll arutamisel, jk annab esimese hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud, hääletusel võib jk seisukoht kujuneda otsustavaks d)Esimene lugemine- kuulatakse ära eelnõu algataja ja jk esindaja ettepanekud, otsustatakse kas saata teisele lugemisele e)teine l- vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi f)lõpphääletus- hääletavad parlamendiliikmed , kas seadus vastu võtta või mitte g)Arutelu katkestamine- igaüks võib uued muudatusettepanekudtäiskogule hääletamiseks anda h)kolmas l- parandada ja muuta fraktsiooni alatised komisjonid, sõna võtta ainult fraktsiooni ja komisjoni volitatud esindajad. 3)Täidesaatevvõim e valitsus: Moodustamine: a)Parlam hääletab ja tagandab ametist parlament. presid nimetab ja tagandab ametist president b)parlam vahetub parlamendi valimistega, presid
I lugemine : kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse, kas eelnõu menetlemist jätkata või saata see teisele lugemisele. I ja II lugemise vahe 3 kuud. II lugemine : toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele,arutelu katkestatakse või suunatakse eelnõu 3ndale lugemisele. Lõpphääletus tähendab, et parlamendiliikmed hääletavad kas poolt või vastu. Tavaliselt piisab lihthäälteenamusest, kaalukamate seaduste puhul on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid, mis tulevad jällegi täiskogu hääletamisele. III lugemisele suunatud eelnõusse saavad parandusi ja muudatusi esitada aint fraktsioonid ja alatised komisjonid, mitte enam üksikud saadikud. Kolmas lugemine peab aset leidma hiljemalt 1 kuu jooksul pärast teist lugemist.
vastuvõetamatud. Parlamendi otsusega võeti Iirimaa asevalitsejalt Straffordi krahvilt tema õigused ja ta hukati 1641 aastal kava eest tuua Iiri armee Inglismaale. Pärast Straffordi hukkamist muutus põikpäine Charles parlamendi suhtes vaenulikuks. Charles otsustas parlamendi vastu jõudu kasutada ja tungis 4 jaanuaril 1642 400 sõduri saatel parlamenti, et vahistada mõned oma kõige vihasemad vastased. Kuninga sõjakas plaan ebaõnnestus, sest otsitavad parlamendiliikmed olid jõudnud paadiga põgeneda Londoni Citysse. Charles I ettevõtmine osutus lootusetuks veel sellegi tõttu, 3 et Londoni tänavad ja väljakud pulbitsesid rahvast, kellest osa oli relvastatud. Sellal kui mõlemad pooled sõjaks valmistusid, lahkus Charles vägede kogumiseks Londonist. See samm osutus saatuslikuks, sest kontroll pealinna ressursside üle on alati olnud elulise tähtsusega
Roheliste/Euroopa Vaba Liidu fraktsioon Greens/EFA 42 Euroopa Ühendatud Vasakpoolsed / Põhjamaade Rohelised Vasakpoolsed GUE/NGL 41 Fraktsioon Iseseisvus/Demokraatia IND/DEM 36 Liit Rahvusriikide Euroopa eest UEN 27 Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed NA 29 KOKKU 732 Kohtade arv riikide lõikes (20092014) Belgia 22 Leedu 12 Bulgaaria 17 Luksemburg 6 Tsehhi Vabariik 22 Ungari 22
Jaanuar 1 1 Esmaspäev 2 Veebruar 1 2 Teisipäev 1 Märts 3 Kolmapäev Aprill 4 Neljapäev Mai 1 5 Reede 2 Juuni 2 6 Laupäev 1 Juuli 7 Pühapäev 3 August 1 September Oktoober November Detsember 3 Parlamendiliikmed liikmesriigi ja fraktsiooni järgi // Seitsmes ametiaeg Leida: parlamendiliikmete arv riikide lõikes (veerg Kokku); maksimaalne arv kohti saadikutele ühes fraktsioonis riikide lõikes (veerg Max kohti); valimiste võitnud fraktsioon number (Frakts. #) ja nimetus igas riigis. Fraktsioonide # EL_Riik 1 2 3 4 5 6
Esialgu olid ka vaenupoolte vaated küllaltki ebaselged, kuna kuningas väitis, et ta ei soovi kehtestada absolutismi, vaid ainult kaitsta Inglismaa vanu seaduseid, protestantismi ja vaba parlamendi kokkukutsumist; samas kui parlamendis oli mitmeid fraktsioone: mõned toetasid kuningat ja liitusid temaga, teised nõudsid tema võimupiiride otsustavat piiramist ja usulise vabaduse kehtestamist (ehk puritaanluse täielikku lubamist). Esialgu leidsid aga kõik parlamendiliikmed, et kuningas tuleks troonile jätta. Sõjategevus kuni 1644. aastani 1642. aasta 22. augustil heisati Nottinghami kindlusel kuninga sõjalipp ning kuulutati sõda parlamendi vägede ülemjuhataja, krahv Essexi vastu. Sellega algas formaalselt sõjaline tegevus, kuigi esimene tõeline relvakokkupõrge leidis aset alles 28. septembril. 23. oktoobril toimus esimene suurem kokupõrge, Edgehilli lahing, mis lõppes küll selge võitjata, kuid parlamendi väed pidid seejärel taanduma. 1643
b) otsustatakse, kas menetlemist jätkata c) I ja II lugemise vahel max. kolm kuud d) kõik fraktsioonid ja juhtivkomisjon töötavad selle kallal aktiivselt · teine lugemine a) peamised vaidlused eelnõu üle b) kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi c) otsustatakse, kas eelnõu läheb lõpphääletusele, katkestatakse või tuleb III lugemine · lõpphääletus a) parlamendiliikmed hääletavad poolt või vastu b) piisab lihthäälteenamusest c) kaalukamate seaduste puhul riigikogu koosseisu häälteenamus · kolmas lugemine a) parandusi saavad esitada vaid fraktsioonid ja alatised komisjonid b) vähem võimalusi eelnõu muutalõplik otsus tehakse kiiremini c) II ja III vahel max. üks kuu Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis Valitsuse roll on parlamendi omast tugevam Peaminister on kujunenud tipp-poliitikuks
31. oktoobriga 1517. Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal- Charles I (19. november 1600 30. jaanuar 1649) oli Inglismaa ja Sotimaa kuningas 16251649. Ta oli James I poeg ja Charles II ning James II isa. Charles jätkas oma isa alustatud absolutismitaotluslikku poliitikat ning püüdis parlamendi mõju igati vähendada. Seetõttu pidasid puritaanidest parlamendiliikmed teda türanniks, kes tuleb kukutada. 1629 saatis Charles parlamendi 11 aastaks laiali. Seda perioodi on Inglismaa ajaloos nimetatud 11 türanniaastaks. Lõpuks aga pidi Charles parlamendi taas kokku kutsuma, et soti mässuliste taltsutamiseks armeed komplekteerida. Parlament aga hakkas kuningale vastu ning moodustas oma sõjaväe. Algas Inglise kodusõda (16421648), mille võitis parlament.
Lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele · Arutelu katkestatakse või suunatakse eelnõu kolmandale lugemisele. · Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha muudatusettepanekuid. 4. Kolmas lugemine: · Eelnõus saadav parandusi esitada ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid · Kolmas lugemine leiab aset hiljemalt ühe kuu möödudes teise lugemise lõpust. 5. Lõpphääletus: · Parlamendiliikmed hääletavad kas poolt või vastu. · Tavaliselt piisab lihthäälteenamusest, kaalukamate seaduste puhul on nõutav riigikogu koosseisu häälteenamus. 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon · Fraktsioonid: Eesti Keskerakonna fraktsioon - 28 liiget Esimees Vilja Savisaar Eesti Reformierakonna fraktsioon - 31 liiget Esimees Keit Pentus Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon - 6 liiget Esimees Valdur Lahtvee Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon - 6 liiget
ühinemiseni [...]". Euroopa Parlamendi viimases, 21. mai 2008. aasta resolutsioonis komisjoni aruande kohta, milles käsitletakse Türgi edusamme 2007. aastal, korratakse, et ühinemisläbirääkimised on oma iseloomult lahtise tulemusega protsess, ning rõhutatakse, et ajakohastamine on eelkõige Türgi enda huvides. Lisaks märgitakse, et edasine viivitamine reformikavadega kahjustaks tõsiselt läbirääkimiste kulgu. Parlamendiliikmed lisavad, et uus põhiseadus on ainus viis, millega valitsus saab tagada riigi ja religiooni eraldatuse, ning et kõnealusesse protsessi tuleb kaasata kõik kodanikuühiskonna esindajad. Uue põhiseadusega tuleks ka tagada sooline võrdõiguslikkus ja uuesti kinnitada naiste inimõigusi kui üksikisiku õigusi. Seoses sõnavabadusega on Euroopa Parlament arvamusel, et parim lahendus oleks Türgi
Parlamendi täiskogu istungjärgud toimuvad Strasbourg’is ja mõnikord ka Brüsselis. Parlamentaarse komitee istungjärgud toimuvad samuti Brüsselis. Euroopa Parlamendi liikmed ei moodusta rahvuslikke fraktsioone, vaid istuvad üleeuroopaliste poliitiliste fraktsioonide kaupa, mis ühendavad kõiki põhilisi ELi liikesriikides tegutsevaid poliitilisi parteisid. Praegu tegutseb parlamendis 8 fraktsiooni. Lisaks on omaette grupiks koondunud fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed (Bahovski, 2008: 22-25). Parlament teostab järelvalvet ELi tegevuse üle ja osaleb seadusandlikus menetluses. Esiteks on Euroopa Parlamendil ülesanne jagada nõukoguga seadusandlikku võimu. Parlament aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust. Teiseks teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Kolmandaks jagab nõukoguga pädevust ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
a keskpaigas. Ühelt poolt aitas kaasa tehnikaareng, teisalt rahvusvaheline tasand. 1926. a oli ringhääling jõudnud enamikku Euroopa riikidesse (erandiks Bulgaaria, Rumeenia, Kreeka, Island, Albaania ja Luksenburg). Lisandus rahva ootus: RH idee oli jõudnud rahva sekka raadioklubide, seltside, ühingute kaudu. Riik esialgu RH vastu huvi ei tundnud, kuigi arutelu RH teemadel kestis Riigikogus aastaid. Parlamendiliikmed ei teadvustanud RHga seotud uusi võimalusi ning selle ülesandeid ühiskonnas. Valitsusringkonnad ei kahelnud RH tähtsuses mitte ainult Eestis, sest ka mitmel pool mujal maailmas peeti seda vaid mänguasjaks. Avalik huvi oli aga juba algusest peale olemas: raadiost kirjutati ajalehtedes (et aitaks kaasa muusika levikule): levitati ideed, et raadiol on ühiskonnas palju tähtsaid funktsioone. 1.11
muudatusettepanekud. Iga seaduseelnõu arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel: 1. kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse, kas jätkata menetlemist. 2. toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle. Teise lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele või suunata kolmandale lugemisele Lõpphääletus tähendab, et parlamendiliikmed hääletavad kas seaduse vastuvõtmise poolt või vastu. Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid. 3. muudatusi saavad esitada vaid fraktsioonid ja alatised komisjonid. Lõplik otsus seaduseelnõu kohta tehakse kiiremini. Riigieelarve seadus võetakse vastu kolme lugemise järel. Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis Parlamendi roll on tunduvalt vähenenud ja täidesaatva võim tugevnenud. Täidesaatval võimul on rohkem
" Prantsusmaa oli ka tema ajal tugevaim Euroopa riik, kuid hakkas oma positsiooni aegamööda kaotama. Prantsusmaa ühiskond oli jõudnud ajaloo suurima revolutsiooni lävele. Iseloomusta Charles I valitsemisaega Inglismaal. (16251649) Charles I oli Inglismaa ja Sotimaa kuningas. Ta oli James I poeg ja Charles II ning James II isa. Charles jätkas oma isa alustatud absolutismitaotluslikku poliitikat ning püüdis parlamendi mõju igati vähendada. Seetõttu pidasid puritaanidest parlamendiliikmed teda türanniks, kes tuleb kukutada. 1629 saatis Charles parlamendi 11 aastaks laiali. Seda perioodi on Inglismaa ajaloos nimetatud 11 türanniaastaks. Lõpuks aga pidi Charles parlamendi taas kokku kutsuma, et soti mässuliste taltsutamiseks armeed komplekteerida. Parlament aga hakkas kuningale vastu ning moodustas oma sõjaväe. Algas Inglise kodusõda (16421648), mille võitis parlament. Sõja jooksul tõusid võimule radikaalsed puritaanid, keda juhtis Oliver Cromwell
*Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse, kas eelnõu menetlemist jätkata, st kas saata see teisele lugemisele. *Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud häääletatakse täiskogul läbi.Lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu katkestatakse või suunatakse eelnõu kolmandale lugemisele. *Lõpphääletus tähendab, et parlamendiliikmed hääletavad kas seaduse vastuvõtmise poolt või vastu. *Kolmandale lugemisele suunatud eelnõusse saavad parandusi ja muudatusi esitada ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid, mitte enam üksikud saadikud, ning lugemise käigus võib sõna võtta vaid iga fraktsiooni ja komisjoni volitatud esindaja. *Olulised seadused, nagu riigieelarve seadus, võetakse vastu kolme lugemise järel. Eesti Vabariigi Ministrid Andrus Ansip Peaminister Riigikantselei Jaak Aaviksoo
kaheksa üle-euroopalist poliitilist fraktsiooni. Suurim neist on keskparempoolne Euroopa Rahvapartei (kristlikud demokraadid), järgnevad sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja rohelised. Parlamendiliikmete vaated Euroopa integratsiooni küsimuses on väga erinevad, föderalismi tulihingelistest pooldamisest avatud euroskeptitsismini. Enamik parlamendi istungitest toimub Strasbourgis, osa Brüsselis. Parlamendil on nagu kõigil teistelgi ELi institutsioonidel 23 ametlikku töökeelt. Parlamendiliikmed valivad Euroopa Ombudsmani, kes tegeleb kodanike kaebustega ELi institutsioonide haldusomavoli kohta (ombudsman.europa.eu). Euroopa Liidu Nõukogu - liikmesriikide hääl Javier Solana annab Euroopa Liidu diplomaatiale näo, ta on ühise välis-ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Liidu Nõukogu (mida on nimetatud ka ministrite nõukoguks) on liidu peamine otsusetegija. Õigusaktide vastuvõtmisel jagab ta vastutust parlamendiga.
Versailles' loss- asub Prantsusmaal Versailles's. Tegu on Euroopa suurima lossi- ja pargiansambliga. Loss ehitati Louis XIV ajal. 16821789 oli Versailles' loss Prantsusmaa kuninga, õukonna ja valitsuse residents. Charles I- oli Inglismaa ja Sotimaa kuningas 16251649. Ta oli James I poeg ja Charles II ning James II isa. Charles jätkas oma isa alustatud absolutismitaotluslikku poliitikat ning püüdis parlamendi mõju igati vähendada. Seetõttu pidasid puritaanidest parlamendiliikmed teda türanniks, kes tuleb kukutada. 1629 saatis Charles parlamendi 11 aastaks laiali. Seda perioodi on Inglismaa ajaloos nimetatud 11 türanniaastaks. Lõpuks aga pidi Charles parlamendi taas kokku kutsuma, et soti mässuliste taltsutamiseks armeed komplekteerida. Parlament aga hakkas kuningale vastu ning moodustas oma sõjaväe. Algas Inglise kodusõda (16421648), mille võitis parlament.Sõja jooksul tõusid võimule radikaalsed puritaanid (independistid), keda juhtis Oliver Cromwell
lugemisele. Esimese ja teise lugemise vahel võib olla kuni kolm kuud, erandjuhtudel ka rohkem · Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu katkestatakse või suunatakse eelnõu kolmandale lugemisele. · Lõpphääletus tähendab et parlamendiliikmed hääletavad kas seaduse vastuvütmise poolt või vastu. · Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha uusi muudatusetteanekuid, mis tulevad jällegi täiskogul hääletamisele. · Kolmandale lugemisele suunatud eelnõusse saavad parandusi ja muudatusi esitada ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid, mitte enam üksikud saadikud, ning lugemise käigus võib sõna võtta vaid iga fraktsiooni ja komisjoni volitatud esindaja.
liikmete vastuvõtmisel. 5. EU kohus, asub Luxembourgis, järgib EU seadusandlusest kinnipidamist liikmesriikides, et ei tekiks vastuolu õigusaktide vahel. Euroopa Parlamendi valimised 2009 2009. aasta 4-.7. juunini toimuvad järjekordsed Euroopa Parlamendi valimised kõigis 27 liikmesriigis. Valimistel võib osaleda umbes 350 milj Euroopa Liidu kodanikku. Eestis toimuvad Euroopa Parlamendi valimised 7. juunil, mil valitakse kuus saadikut. Parlamendiliikmed valitakse viieks aastaks. Eesti on ainus ELi liikmesriik, kelle kodanikud saavad saabuvatel EP valimistel osaleda e-valimiste abil. Alates 2007. aastast on Euroopa Parlamendis 785 liiget 27st riigist. Kuid Nice´ leping, mida täiendati pärast Rumeenia ja Bulgraaria liitumist, sätestab, et pärast 2009. aasta valimisi väheneb EP liikmete arv 736ni. Lissaboni leping ja Euroopa Parlamendi koosseis Lissaboni lepingu kohaselt peaks parlamendiliikmeid olema 751, ent kõik riigid ei ole veel
ISIKUD Louis XIV päikesekuningas. Suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani. Charles I Charles jätkas oma isa alustatud absolutismitaotluslikku poliitikat ning püüdis parlamendi mõju igati vähendada. Seetõttu pidasid puritaanidest parlamendiliikmed teda türanniks, kes tuleb kukutada. Saatsi pidevalt parlamente laiali kuniks lõpuks parlamendi taas kokku kutsuma, et soti mässuliste taltsutamiseks armeed komplekteerida. Parlament aga hakkas kuningale vastu ning moodustas oma sõjaväe. Kuulutati riigireeturiks ja hukati 1649. Oliver Cromwell - Cromwell tõusis esile kui oskuslik ratseväekomandör. Ta purustas Charles I rojalistlikud väed otsustavates lahingutes. Ta keeldus troonist, kuid võttis endale lordprotektori tiitli.
otsustatakse, kas eelnõu menetlemist jätkata, st kas saata see teisele lugemisele. Esimese ja teise lugemise vahel võib olla kuni kolm kuud, erandjuhtudel ka rohkem. Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu katkestatakse või suunatakse eelnõu kolmandale lugemisele. Lõpphääletus tähendab, et parlamendiliikmed hääletavad kas seaduse vastuvõtmise poolt või vastu. Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid, mis tulevad jällegi täiskogul hääletamisele. Kolmandale lugemisele suunatud eelnõusse saavad parandusi ja muudatusi esitada ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid, mitte enam üksikud saadikud, ning lugemise käigus võib sõna võtta vaid iga fraktsiooni ja komisjoni volitatud esindaja. Kolmas lugemine peab aset leidma hiljemalt ühe
(nt Euroopa Keskpanga ja komisjoni puhul). Euroopa Parlament Jagab Euroopa Liidu Nõukoguga seadusandliku võimu. Euroopa Parlament on ELi õigusloomega tegelev organ. ELi kodanikud valivad selle liikmed otse iga viie aasta järel. Parlamendi töös on kaks peamist etappi: komisjonid – õigusaktide koostamine. Parlamendil on 20 komisjoni ja kaks allkomisjoni, mis käsitlevad konkreetset poliitikavaldkonda. Komisjonid uurivad seadusandlikke ettepanekuid ning parlamendiliikmed ja fraktsioonid võivad esitada muudatusettepanekuid või ettepanekud tagasi lükata. Neid küsimusi arutatakse ka fraktsioonides. Täiskogu istungid – õigusaktide vastuvõtmiseks. Selle raames kogunevad kõik Euroopa Parlamendi liikmed, et anda oma lõplik hääl seadusandliku ettepaneku või muudatusettepaneku kohta. Tavaliselt toimuvad need istungid Strasbourgis kord kuus nelja päeva jooksul, kuid mõnikord toimuvad need Brüsselis. Euroopa Komisjon
Toetusgrupid toetuse avaldamiseks mõnele teemale või valdkonnale (nt Tiibeti õiguste toetusgrupp või Iraani toetusgrupp või lasteõiguste toetusgrupp. Parlamendi töös on kaks peamist etappi: komisjonid õigusaktide koostamine. Parlamendil on 20 komisjoni ja kaks allkomisjoni, mis käsitlevad konkreetset poliitikavaldkonda. Komisjonid uurivad seadusandlikke ettepanekuid ning parlamendiliikmed ja fraktsioonid võivad esitada muudatusettepanekuid või ettepanekud tagasi lükata. Neid küsimusi arutatakse ka fraktsioonides. Täiskogu istungid õigusaktide vastuvõtmiseks. Selle raames kogunevad kõik Euroopa Parlamendi liikmed, et anda oma lõplik hääl seadusandliku ettepaneku või muudatusettepaneku kohta. Tavaliselt toimuvad need istungid Strasbourgis kord kuus nelja päeva jooksul, kuid mõnikord toimuvad need Brüsselis. 4. Euroopa Liidu Kohus
Täidab kõiki organisatsioon funktsioone Ei ole- tegelikult on kasvanud palju enamaks, otsapidi juba föderatsioon. Euroopa Nõukogu Loodud 1949, kõige Euroopalikum organisatsioon. 47 liiget Tegeleb inimõiguste, õigusriigi ja demokraatia arendamise ja kaitsmisega Arendab kultuuri ja ühtset Euroopat EN institutsioonid Ministrite komitee- 47 välisministrit Parlamentaarne assamblee (PACE) (parlamendiliikmed igalt poolt) Kongress (erinevad poliitikud riikidest ja KOVdest) Euroopa Inimõiguste Kohus Igaüks, kes tunneb, et talle on liiga tehtud, võib esitada kaebuse Kaebusi hakkas tulema liiga palju - Ei võeta enam vastu - Kohtunikele rohkem võimu OSCE ÜRO alluvuses 57 liikmesriigi- suurim julgeolekuorganisatsioon maailmas Võitleb inimkaubandusega maailmas Tegeletakse hariduse kättesaadavusega, demokraatiaga
Täiskogu arutab iga seaduseelnõu vähemalt kahel lugemisel. Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse, kas eelnõu menetlemist jätkata. Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi. Teise lugemise lõpul otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu katkestatakse või saadetakse kolmandale lugemisele. Lõpphääletus tähendav ,et parlamendiliikmed hääletavad kas seaduse poolt või vastu. Arutelu katkestamisel võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid, mis tulevad jällegi täiskogul hääletamisele. Kolmandale lugemisele saadetud eelnõusse saavad parandusi teha ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid. Riigikogu kantselei Riigikogu ametiorgan, mis toimetab riigikogu bürokraatiat. Seal valmistatakse ette dokumentatsioon
Oma viimase sõnana ütles Louis, et ta sureb süütuna, lootuses, et tema veri prantslastele õnne toob. Marie-Antoinette hukati 16. oktoobril 1793. Louis XVI Charles I Charles I (19. november 1600 30. jaanuar 1649) oli Inglismaa ja Sotimaa kuningas 1625 1649. Ta oli James I poeg ja Charles II ning James II isa. Charles jätkas oma isa alustatud absolutismitaotluslikku poliitikat ning püüdis parlamendi mõju igati vähendada. Seetõttu pidasid puritaanidest parlamendiliikmed teda türanniks, kes tuleb kukutada. 1629 saatis Charles parlamendi 11 aastaks laiali. Seda perioodi on Inglismaa ajaloos nimetatud 11 türanniaastaks. Lõpuks aga pidi Charles parlamendi taas kokku kutsuma, et soti mässuliste taltsutamiseks armeed komplekteerida. Parlament aga hakkas kuningale vastu ning moodustas oma sõjaväe. Algas Inglise kodusõda (16421648), mille võitis parlament. Sõja jooksul tõusid võimule radikaalsed puritaanid (independistid), keda juhtis Oliver
Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused, mis esindasid erinevaid eluvaldkondi. Nomenklatuur oli ühiskonna kontrolli ja suunamise vahend. iv. Standardvalimised Valimised olid dekoratsiooniks Nõukogude tegelikkusele. Hääletati ainult ühe kandaadi poolt, aga valimised olid ikkagi formaalsed. Ülemnõukogu saadikute roll oli tähtsusetu: nad pidid hääletama varem heakskiidetud ja ettevalmistatud otsuste poolt. Tollased saadikud ei olnud elukutselised parlamendiliikmed. v. Partei kilp ja mõõk Liiduvabariigi valitsemisel etendasid suurt rolli julgeolekuorganid. Sellesse struktuuri kuulusid siseasjade(NKVD) ja julgeoleku rahvakomissarioot(NKGB). NKVD tegeles ühiskondliku korra tagamisega ja NKGB tegelest riikliku julgeolekuga, sealhulgas luure ja vastuluure. Pärast mitut reorganiseerimist moodustati 1954. aastal Riikliku Julgeoleku Komitee(KGB). Komitee staatuse andmine andis märku nende mõjuvõimu kärpimisest
· tootjafirma firma töötajad, lõpptarbijad, ostjad (kes ei pruugi ise olla lõpptarbijad), potentsiaalsed tarbijad (keda kõiki võib omakorda spetsiifilisteks alarühmadeks jaotada sotsiaalsete, psühholoogiliste, demograafiliste jt kriteeriumite alusel) jaemüüjad, hulgimüüjad, tarnijad, aktsionärid, potentsiaalsed investorid, tarbijaväljaannete ajakirjanikud, majandusajakirjanikud, kohalikud elanikud, kohalik omavalitsus, valitsus, parlamendiliikmed, riiklikud ametid, konkurendid, erialaorganisatsioonid jt · teenuseid pakkuv firma firma töötajad, püsikliendid, "juhukliendid", potentsiaalsed kliendid, (vt eelmine lõik, paljud sihtgrupid kattuvad tootjafirmaga) · mittetulundusorganisatsioon (ühingud, liidud, sihtasutused jne) liikmed, sponsorid, potentsiaalsed sponsorid, organisatsiooni programmide osalised, ajakirjanikud, riigiorganid jt
2.Poliitikas osalemine Käesolevas artiklis käsitletakse lühidalt Eesti naiste osakaalu parlamendis ja poliitikas üldse. Kohalikul tasandil on naistel suurem kaasarääkimise võimalus: mandaatide hulk on suur, valimisringkond väike. Konkurents pole nii terav, need valimised pole nii prestii?ikad. Parlamenti pääsemiseks peavad inimesed olema üleriigiliselt tuntud ja tunnustatud, tuntud inimesed on aga tavaliselt tippjuhid või tuntud spetsialistid, sh. endised parlamendiliikmed. Nende hulgas on naisi vähe. Kohalik tasand sellist staatust ei nõua. Seda arvestades ei õnnestu naiste osakaalu riigikogus niipea sellele tasemele viia, mis tal on kohalikes volikogudes. Naised valimisnimekirjades. Kas naisi valitakse tulevikus rohkem Riigikogusse, sõltub kasutatava valimissüsteemi juures palju parteidest. 1999.a valimistel naiste osakaal valimisnimekirjades ja neist Riigikogusse pääsenud naiste osakaal polnud selges vastavuses. Suhteliselt kõige rohkem sai naisi
Unionistid, Ulsteri Demokraatlikud Unionistid, Soti Rahvuslik Partei, Walesi Rahvuslik Partei, Sinn Fein, Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei. Valitsuse paneb kokku Alamkojas enim kohti omav partei, traditsiooniliselt on peaministriks selle partei liider. Mais 2001 toimunud parlamendivalimiste tulemusena jätkab peaministrina Tööpartei juht Tony Blair. Kõik ministrid, ka peaministri, nimetab ametisse monarh. Valitsusliikmed on reeglina ka parlamendiliikmed (enamasti Alamkoja, kuid ka Lordide Koja liikmed). Valitsus on kolmeastmeline - Kabinet (ca 20 ministrit), ministrid ning juuniorministrid. Reaalne võim on Kabineti käes. Olulisemad ministeeriumid on toodud lisas 1. Kohalik omavalitsus on kaheastmeline: maakonnad (county) ja vallad (districts, linnades borough). Suuremates linnades, nt. Londonis, maakonna tase siiski puudub (nt. London on jaotatud 33 vallaks - 32 borough't ja City of London). 2000.a
Euroopa Komisjoni presidendist (EL leping art. 4). poliitilist koosseisu. Ülemkogu on EL. Parlamendi komisjonid kogunevad Brüsselis üks või · Tõuke ja suuniste andmine liidu tegevusele kaks korda kuus ja nende arutelud on avalikud. erinevates valdkondades, k.a prioriteetide Komisjonides töötavad parlamendiliikmed välja, seadmine (nt rahapoliitika 1970.aastatel) (EL muudavad ja panevad hääletusele õigusaktide art.4). eelnõusid ja omaalgatuslikke raporteid Nad vaatavad · Madalamal tasemel lahenduseta jäänud läbi Euroopa Komisjoni ja nõukogu ettepanekuid probleemide lahendamine kui Ministrite ning vajaduse korral koostavad raporti, mida
kodusõda. Kuniga toetajad rojalistid e kavalerid VS parlamendi pooldajad ümarpead. Esialgu olid kuninga väed edukad, kuid parlamendi poolel olid ka sotlased. Lisaks oli neil ka raha palgaarmee ülalpidamiseks. Charles alistus 1646. aastal kui Oxford langes ümarpeade kätte. Ta vangistati Wighti saarel, kus ta koos sotlastega järjekordsed vandenõud sepitses. Puhkes taas võitlus, rojalistid mässasid ja sotlased püüdsid edutult Inglismaale tungida. Cromwell kõrvaldas ametist parlamendiliikmed, kes kuningast lugu pidasid. Ülejäänud mõistsid Charlesi riigireetmises süüdi ja ta hukati 1649.a. Independentlik vabariik Alamkorda moodustas Kõrge Kohtu ehk tribunali, mille otsusega hukati 1649. Charles I. Parlament kaotas Lordide koja ja seejärel ka kuninga ametikoha. 19.mai 1649 kuulutati välja vabariik, täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu, mille valis parlament üheks aastaks. Reaalne võim Riiginõukogus kuulus aga mõnedele ohvitseridele (Oliver Cromwell)
Tollane EKP oli esijoones aparaadipartei ning selle liikmesmeeskonda iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine, võitlus nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkomitee kinnitas. Poliitiline juhtkond EKP-s. Toimusid standardvalimised, kus sai hääletada ühe kandidaadi poolt. Tollased saadikud ei olnud kutselised parlamendiliikmed, saadikukohustusi täitsid nad tootmistööd katkestamata. Liiduvabariigi valitsemisel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid, poliitilise võimu n-ö kilp ja mõõk. NKVD Ühiskondliku korra tagamine NKGB Julgeolek, luure Pärast moodustati Riikliku Julgeoleku Komitee(KGB), mille ülesanded olid ühiskonna jälgimine ja kontrollimine ning luurete korraldamine, kõrgete võimukandjate julgeoleku tagamine, eriside kindlustamine jne
Konsul tegeleb eelkõige eraisikute liikumise ja kodanike teenindamisega. Diplomaat on poliitiline või majanduslik või kultuuridiplomaat jne. Vastuvõtja riigil puudub õigus tungida sisse või läbi otsida saatkonnahoonet. Aukonsul on odav variant, mingi suvaline vend on aukonsul, tasuta- riik ei maksa selle eest, tihti ärimehed. 23 Immuniteet puutumatus (on ju ka parlamendiliikmed, president peaminister jne), neid ei saa teise riigi kohtusse anda. diplomaatide immuniteet saadikute immuniteet kuid on ka riigi immuniteet millal riiki on võimalik välisriigi kohtusse tuua? riigivastutus vt all. Vaidluste lahendamine Arbitraazi kohus on ühekordne, ad hoc. Alaline kohus on institutsioon. Üldiselt võiks eelistada tavakohust, sest see on alati seal. Kuid õiglasem otsus võiks tulla ka arbitraazi kohtus, sest seal on konkreetsed kohtunikud.
aktiivselt kõik fraktsioonid ja juhtivkomisjon. Viimane peab fraktsioonide muudatusettepanekud läbi arutama ja edastama kõigile parlamendiliikmetele aegsasti enne teise lugemise algust. Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu katkestatakse või suunatakse eelnõu kolmandale lugemisele. Lõpphääletus tähendab, et parlamendiliikmed hääletavad kas seaduse vastuvõtmise poolt või vastu. Tavaliselt piisab seaduse vastuvõtmiseks lihthäälteenamusest, kaalukamate seaduste puhul (nt riigieelarve seadus, valimisseadus, kodakondsuse seadus) on nõutav Riigikogu 15 Valitsemine ja avalik haldus koosseisu häälteenamus. Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid, mis tulevad jällegi täiskogul hääletamisele. Kolmandale lugemisele
· 1756-1763 nn. Seitsmeaastane sõda. Prantsusmaa kaotas Kanada ja India valdused Kujunesid välja kaks riikide blokki: a) Prantsusmaa, Austria ja Venemaa ning b) Inglismaa ja Preisimaa. Suure Prantsuse Revolutsiooni eelõhtu · Süvenes eelarvedefitsiit. · Protest privilegeeritud seisuste vastu. Esimene seisus (150 000 vaimulikku), teine seisu (400 000 aadlikku) ja kolmas seisus (24 miljonit ülejäänut). · Louis XV läks vastuollu parlamentidele (pagendas parlamendiliikmed). Parlamendid oli Prantsusmaal kohtuorganid ja neis kohad põhimõtteliselt ostetavad. · 1768 ostis Prantsusmaa Genualt Korsika. · 1774 suri Loius XV ja troonile tõusis Louis XVI. Finantsminister Anne Robert Jacques Turgot koostas esimese riigieelarve ja kaotas põllumajandustoodete sisetollid. · 1778 astus Prantsusmaa Ameerika Iseseisvussõtta toetama USA-d · Kutsuti kokku rahvaesindus (generalstaadid, viimati 1614), aga oli juba hilja.
- Umbusalduse avaldamine Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" Riigikogul on võimalust avaldada umbusaldust valitsusele, peaministrile või üksikule ministrile. Umbusalduse avaldamist tuleb põhjendada, kuid kaalutlused võivad olla ka poliitilist laadi. - Arupärimised (interpellatsiooniõigus) Klassikalises mõttes on arupärimine (interpellatsiooniõigus) vahend, mida parlamendiliikmed kasutavad valitsuse üle poliitilise kontrolli teostamiseks. Arupärimisel võib olla mitu eesmärki. Esiteks võidakse arupärimisega taotleda teavet valitsuse tegevuse kohta: valitsuse liige peab andma nõutava selgituse. Teine eesmärk on valitsuse tegevuse avalikustamine. Kui parlamendiliige pöördub valitsuse poole arupärimisega, peab peaminister või minister tulema parlamendi ette ja selle istungil põhjendama oma tegevuse motiive
parlamendiliige esindab suuremat arvu kodanikke kui väiksema rahvaarvuga liikmesriigi parlamendisaadik ja vastupidi. Samas ei tohi väiksema rahvaarvuga liikmesriigil olla rohkem parlamendikohti kui suurema rahvaarvuga riigil. Nii esindab uue ettepaneku kohaselt näiteks Eesti saadik 224 000 inimesest, Saksa saadik 858 729 inimest ning Malta saadik 67 333 inimest. Raportis kasutati seejuures Euroopa Statistikaameti andmeid liikmesriikide elanike arvu kohta. Parlamendiliikmed tegid aga ka ettepaneku uurida võimalust kasutada nendes arvutustes elanike arvu asemel Euroopa kodanike arvu antud liikmesriigis. Raport pakub välja, et kehtestatava süsteemi võiks aastatel 2014-2019 ümber vaadata. Raportis on kirjas, et hetkelist jaotust ei tohiks mõjutada tulevikus aset leidvad ELi laienemised. Sel juhul suureneks saadikukohtade arv ajutiselt. Liikmesriik Kohad kuni 2009. aastani Nizza lepingu alusel EP ettepanek
annaabi.ee 
