Referaat - Euroopa Parlament (0)

Ülikool
Euroopa Parlament
Referaat
Õppeaine: Rahvusvahelised suhted
Õppejõud:
Tallinn 2012

Sisukord

2
Sissejuhatus 3
1.Euroopa Parlament 4
1.1. EP loomine 4
1.2. EP struktuur 4
1.2.1. Juhtorganid 4
1.2.2. Komisjonid ja delegatsioonid 4
1.2.3. Fraktsioonid 5
1.2.4. Euroopa tasandi erakonnad 5
1.3. EP ülesanded 5
1.4. EP ajalooline areng 7
Kokkuvõte 10

Sissejuhatus

Käesoleva referaadiga püüan anda ülevaate Euroopa Parlamendi struktuurist, ülesannetest ja arengust. Antud teema sai valitud, kuna tunnen , et Euroopaga seotud teemad on mulle lähedasemad ja tahtsin ise ka rohkem uurida ja teada saada Euroopa Parlamendi kohta.
Referaat koosneb neljast põhi pealkirjast, millest iga ühe all selgitan lahti pealkirjas sisalduva. Referaadi sisu üritan anda edasi võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt.
Abimaterjalidena kasutan erinevaid allikaid internetist, mille hulgas ka Euroopa Parlamendi kodulehekülge ning Euroopa Liidu institutsioonide teatmikku.

Euroopa Parlament

1.1. EP loomine

1951. aastal allkirjastati esimene leping, millega loodi parlamentaarne assamblee, hiljem nimetati see ümber Euroopa Parlamendiks. Lepingu eesmärk oli koostöö tegemine ühiste eesmärkide nimel. Järgmiste lepingutega lepiti kokku uutes koostöövaldkondades ning parandati ELi institutsioonide tööd. Liikmesriikide arv on kasvanud esialgsest kuuest 27-ni. Näiteks Euroopa Majandusühenduse asutamislepingusse lisati põllumajanduspoliitika ning Nice´i lepinguga reformiti ELi institutsioonilist struktuuri. (Euroopa Parlament)

1.2. EP struktuur

Euroopa Parlamendi struktuur jaguneb juhtorganiteks, komisjonideks ja delegatsioonideks, fraktsioonideks ning Euroopa tasandi erakondadeks.

1.2.1. Juhtorganid

Juhtorganiteks on juhatus, mis koosneb presidendist ja 14-st asepresidendist. Esimeeste konverents , kuhu kuulub president ja fraktsioonide esimehed. Viis kvestorit, kes vastutavad saadikuid puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest, komisjonide esimeeste konverents ja delegatsioonide juhtide konverents. Presidendi, asepresidentide ja kvestorite ametiaeg on kaks ja pool aastat. (Lehmann, 2008)

1.2.2. Komisjonid ja delegatsioonid

Parlamendiliikmed osalevad 20 komisjoni, 2 allkomisjoni, parlamendivaheliste delegatsioonide ja parlamentaarsete ühiskomisjonide delegatsioonide töös. Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ELi vahelise lepingu alusel on moodustatud ka ühisassamblee. Iga komisjon ja delegatsioon valib oma juhatuse kuhu kuuluvad esimees ja kolm aseesimeest. (Lehmann, 2008)

1.2.3. Fraktsioonid

Parlamendiliikmed jagunevad vastavalt oma poliitilisele orientatsioonile rahvusvahelisteks gruppideks ehk fraktsioonideks. Fraktsioon koosneb parlamendiliikmetest, kes on valitud vähemalt seitsmest liikmesriigist. Fraktsiooni moodustamiseks nõutav minimaalne parlamendiliikmete arv on 25. Fraktsioonid peavad osaistungjärgule eelneval nädalal ja osaistungjärgu toimumise nädalal regulaarselt koosolekuid ning seminare, et määrata kindlaks oma tegevuse peamised põhimõtted ühenduse raames. Mitmed poliitilised rühmitused on Euroopa tasandil asutanud erakonnad, näiteks Euroopa Rahvapartei , Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Euroopa Roheliste Erakond ning Euroopa Liberaaldemokraatlik ja Reformistlik Erakond. Parteid teevad tihedat koostööd parlamendi vastavate fraktsioonidega. (Lehmann, 2008)

1.2.4. Euroopa tasandi erakonnad

Euroopa tasandi erakondade tähtsust eurooplaseks olemise teadvustumise ning Euroopa Liidu kodanike poliitilise tahte väljendamise suhtes on tunnustatud Maastrichti lepinguga EÜ asutamislepingule lisatud artiklis 191. Parlament soovitab luua erakondade jätkuvaks arenguks soodsa keskkonna, muu hulgas võtta vastu raamõigusaktid. Nice’i lepinguga täiendati artiklit 191 õigusliku alusega, mis võimaldas võtta kaasotsustamismenetluse teel vastu Euroopa tasandi erakondi reguleeriva statuudi ja eelkõige nende rahastamise eeskirjad. Alates selle määruse jõustumisest 2004. aastal on asutatud mitu uut erakonda, millega nende koguarv on suurenenud kümneni. (Lehmann, 2008)

1.3. EP ülesanded

Parlamendil on kolm põhiülesannet.

Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine
EP võtab koos nõukoguga vastu erinevate poliitikavaldkondadega seotud Euroopa Liidu õigusakte.
ELi õigusaktide vastuvõtmise kõige tavalisem viis on kaasotsustamismenetlus, mida kohaldatakse mitmesuguste valdkondadega seotud õigusaktide vastuvõtmisel. See asetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu võrdsesse olukorda.
Mõnes valdkonnas (näiteks põllumajandus, majanduspoliitika, viisa - ja sisserändepoliitika) on õigusaktide vastuvõtmine nõukogu ainupädevuses, kuid ta peab parlamendiga konsulteerima. Teatavate tähtsate otsuste puhul, näiteks uute liikmete ühinemisel ELiga , on nõutav parlamendi heakskiit .
Parlament ajendab ka uusi õigusakte vastu võtma, arutades komisjoni aastast tööplaani, avaldades arvamust, missuguseid uusi õigusakte oleks vaja, ja taotledes komisjonilt õigusaktide ettepanekute esitamist .

Demokraatlik järelevalve
EP teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike ametissenimetamist ning tal on õigus nõuda kogu komisjoni tagasiastumist.
Enne uue komisjoni ametisseasumist nimetavad ELi riikide valitsused komisjoni volinikud, kuid neid ei saa ametisse kinnitada ilma parlamendi nõusolekuta. Parlament kuulab volinikukandidaadid, k.a komisjoni tulevase presidendi ükshaaval ära ning hääletab seejärel komisjoni ametisse kinnitamise üle selle täies koosseisus .
Kogu ametiaja jooksul on komisjon parlamendi ees poliitiliselt vastutav, parlamendi umbusaldusavalduse korral peab komisjon täies koosseisus tagasi astuma .
Parlament teostab järelevalvet, vaadates korrapäraselt läbi aruanded (üldaruanne, eelarve täitmise aruanne jne), mis komisjon talle esitab. Lisaks esitavad parlamendiliikmed komisjonile küsimusi, millele volinikud on kohustatud vastama.
Parlament jälgib ka nõukogu tööd: Euroopa Parlamendi liikmed esitavad nõukogule korrapäraselt suulisi ja kirjalikke küsimusi ning nõukogu eesistuja võtab osa täiskogu istungjärkudest ja olulistest aruteludest.
Parlament teostab demokraatlikku järelevalvet ka kodanike kaebusi läbi vaadates ja ajutisi uurimiskomisjone moodustades.
Lisaks varustab parlament ainesega kõiki ELi tippkohtumisi (Euroopa Ülemkogu kohtumisi). Iga tippkohtumise avamisel palutakse parlamendi presidendil esitada parlamendi seisukohad aktuaalsetes ja Euroopa Ülemkogu päevakorras olevates küsimustes.

Eelarvepädevus
ELi aastaeelarve üle otsustavad nõukogu ja Euroopa Parlament koos. Parlament arutab seda kahel järjestikusel lugemisel ning eelarve ei jõustu enne, kui parlamendi president on sellele alla kirjutanud.
Parlamendi eelarvekontrollikomisjon jälgib, kuidas eelarvet täidetakse. Lisaks otsustab parlament igal aastal, kas kiita heaks see, kuidas komisjon eelarvet kasutab. Seda menetlust nimetatakse täitmise kinnitamiseks. Parlament võtab eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.(peadirektoraat, 2007)

1.4. EP ajalooline areng

1952. aastal asutati Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ), mis 1958. aastal nimetati Euroopa Parlamentaarseks Assambleeks. 1962. aastal sai sellest Euroopa Parlament. Parlamendi esimesed otsevalimised toimusid 1979. aastal. Praegused parlamendiliikmed valiti 2009. aastal ja nad on ametis 2014. aastani. (Euroopa Parlament)
Parlamendi areng on tihedalt seotud järjestikuste aluslepingutega. Seni suurimad muutused tõi kaasa Lissaboni leping. Nende lepingutega ongi kunagisest Euroopa Söe- ja Teraseühendusest kujunenud tänane Euroopa Liit. (Euroopa Parlament)
Aastate jooksul on Euroopa Parlamenti, selle volitusi ja koosseisu mõjutanud mitmed murrangulised sündmused, nende hulgas euro kasutusele võtmine ja Euroopa Liidu laienemine.
Parlamendil kui Euroopa Liidu ajaloo ühel tähtsaimal osalejal ja tunnistajal on nüüd oma ajaloo keskarhiiv, mis sisaldab unikaalseid tõendeid meie ühisest ajaloost, sealhulgas algusaegade arutelude dokumente ja endiste EP presidentide arhiive. (Euroopa Parlament)
Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon, Euroopa Liidu Kohus ja kontrollikoda kasutavad oma volitusi kooskõlas aluslepingutega. Komisjoni ülesandeks on olla aluslepingute täitmise järelevalvajaks. Kui tuleb koostada uus leping või muuta kehtivat lepingut, kutsutakse kokku valitsustevaheline konverents, kus saavad kokku liikmesriikide valitsusliikmed. Lepingu väljatöötamise käigus konsulteeritakse parlamendiga ja ta esitab oma arvamuse lepingu kohta. (Euroopa Parlament)
Euroopa Parlament on iga uue aluslepinguga saanud juurde demokraatlikke, järelevalve ja seadusandlikke volitusi. Brüsseli lepinguga (allkirjastati 1975) sai parlament õiguse kontrollida iga aasta lõpus ELi raamatupidamist, et hinnata, kas komisjon on ELi eelarvet kulutanud mõistlikult ja korrektselt. Ühtse Euroopa aktiga (1986. aastal allkirjastatud leping) tehtud lisandustega tagati, et enne iga uue riigi ühinemist ELiga peab Euroopa Parlament andma selleks nõusoleku. (Euroopa Parlament)
Amsterdami leping (allkirjastati 1997) andis Euroopa Parlamendile palju tugevama positsiooni kaasotsustamiseks koos nõukoguga paljudes valdkondades, mille suhtes kohaldatakse ELi õigust (nt tarbijakaitse, õigus seaduslikult töötada teises riigis, keskkonnaküsimused).
Selle lepinguga tugevdatakse Euroopa Parlamenti, suurendatakse liikmesriikide parlamentide vastutust Euroopa poliitika kujundamisel ning antakse ELi kodanikele algatusõigus. (Euroopa Parlament)
Lissaboni lepinguga suurendatakse parlamendi volitusi täieõigusliku kaasseadusandjana, kellel on ka suurem eelarvepädevus. Leping annab ühtlasi parlamendile võtmerolli Euroopa Komisjoni presidendi valimisel. Valitsustevaheline konverents, mille ülesandeks oli Euroopa reformilepingu koostamine, avati Lissabonis 23. juulil 2007. Lepingu tekst kiideti heaks riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel Lissabonis 18.–19. oktoobril 2007. Lissaboni leping allkirjastati Euroopa Parlamendi presidendi Hans- Gert Pötteringi kohalviibimisel 13. detsembril 2007 pärast seda, kui parlamendi ja komisjon president ning nõukogu eesistuja olid Euroopa Liidu põhiõiguste harta Euroopa Parlamendis välja kuulutanud. (Euroopa Parlament)
Euroopa Parlament võttis Lissaboni lepingu vastu 19. veebruaril 2008. Lissaboni lepingu kohaselt on Euroopa Parlamendil õigus nimetada ametisse Euroopa Komisjoni president Euroopa Ülemkogu ettepaneku alusel, milles võetakse arvesse Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi. Kaasotsustamismenetlust laiendatakse uutele valdkondadele ja see nimetatakse ümber seadusandlikuks tavamenetluseks. (Euroopa Parlament)
Kui vähesed erandid kõrvale jätta, siis on Euroopa Parlament Lissaboni lepingu kohaselt nõukoguga võrdsetel alustel seadusandja valdkondades, milles tal varem seadusandlikku rolli ei olnud, eelkõige ELi eelarve üle otsustamisel (kus parlament on nõukoguga täiesti võrdne), põllumajanduspoliitikas ning justiits - ja siseküsimustes. (Euroopa Parlament)
Lissaboni leping jõustus 1. detsembril 2009, kui kõik 27 liikmesriiki olid selle ratifitseerinud. (Euroopa Parlament)

Kokkuvõte

Parlament esindab liidu kodanike häält ja on inimeste otsene esindus ELis. EP peamine ülesanne on Euroopa Komisjoni algatatud õigusaktide vastuvõtmine koos Euroopa Liidu Nõukoguga. Lisaks jälgib parlament liidu teiste asutuste tegevust ja omab ainuõigust kinnitada ELi eelarve.
EP on suurim mitmerahvuseline parlament maailmas. Alates 2009. aasta valimistest on selles 736 liiget, Eestit esindavad kuus saadikut.
Kuigi EP on tervikuna ELi pooldav institutsioon, on selles siiski esindatud saadikuid, kes arvavad , et liidul on liiga palju võimu või tuleks hoopis laiali saata.