Euroopa Liit (0)

1. Maestichi ja Lissaboni leping. Millal? Eesmärk, sisu (mida muudeti)
2. Kopenhaageni kriteeriumid
3. EL nõukogu kaks viimast koosolemist, millal? Aruteluteemad, kes olid kohal
4. EL ülemkogu kaks viimast koosolemist.
 
Vastused:
 
1. Maastrichti lepingule, mida kutsutakse ka Euroopa Liidu lepinguks, kirjutati alla 7. veebruaril 1992 ning see jõustus 1. novembril 1993. Leping pani aluse ühisraha euro loomisele ning tutvustas nn kolme samba süsteemi - Euroopa ühendust, ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning justiits- ja siseküsimusi.
 
Parlament võitis Maastrichti lepinguga järgmist:

• Suurendas oma võimu, sest tutvustati kaasotsustusmenetlust
  
• Parlament valib komisjoni presidendi
  
• Parlament sai õiguse komisjonilt paluda mingi õigusakti ettepanekut
  
• Pani volinike ja parlamendiliikmete valimised paremasse suhetesse - volinikud on ametis 5 aastat, asudes ametisse 6 kuud pärast saadikuid
  
• Parlament sai õiguse luua oma uurimiskomisjone (näiteks hiljutine LKA ebaseaduslikku tegevust uurinud ajutine komisjon )
  
• Parlament valib Euroopa ombudsmani, kes hoiab silma peal ELi administratsioonil
  
• Euroopa Keskpank peab igal aastal esitama parlamendile oma aastaaruande
  

Parlamendiliikmed meenutavad
 
Praegune Euroopa Parlamendi president Hans- Gert Pöttering kirjeldas Maastrichti lepingut kui "Euroopa Liidu ajaloo viljastavat dokumenti". "See oli otsustav pöördepunkt integreerituma ja demokraatlikuma Euroopa suunas, mille heaks paljud meist on kogu elu tööd teinud," lisas ta. Alates 1979. aastast parlamendiliige olnud Pötteringi hinnangul võib lepingu olulisemateks punktideks pidada kaasotsus- ja nõusolekumenetlusi.
 
Enrique Barón Crespo mäletab lepingu allkirjastamist selgelt, sest tema oli 1992. aastal Euroopa Parlamendi president. "Maastrichti lepinguga sai EP Euroopa kodanike tunnustuse , kaasotsustusmenetluse, õiguse valida komisjonile viieks aastaks president ning Euroopa poliitiliste parteide osalemise."
 
From
 
2009. aasta lõpus jõustunud Lissaboni lepinguga anti Euroopa Parlamendile suuremad seadusandlikud volitused ning parlament on nüüd võrdväärne nõukoguga otsuste langetamisel ELi tegevuse ja rahaliste vahendite kulutamise üle. Lepinguga muudeti ka Euroopa Parlamendi koostööviisi teiste institutsioonidega ja anti parlamendiliikmetele suurem mõjuvõim ELi juhtide ametissenimetamisel. Need reformid tagavad, et Euroopa Parlamendi valimistel hääletades on valijatel veelgi suurem sõnaõigus Euroopa edasise arengu üle.
 
Lissaboni lepinguga suurendati ELi ja Euroopa Parlamendi võimet sekkuda ja otsuseid vastu võtta. Lepinguga laiendati parlamendi täielikke seadusandlikke volitusi rohkem kui 40 valdkonda, sh põllumajandus, energiajulgeolek , sisseränne, õigusküsimused ja ELi rahalised vahendid, ning parlament tegutseb nüüd võrdsetel alustel nõukoguga, kes esindab liikmesriikide valitsusi. Parlament sai ka õiguse anda koos nõukoguga heakskiit kogu ELi eelarvele.
Parlamendiliikmed said õiguse rahvusvahelisi lepinguid heaks kiita või mitte, ning nad kasutasid kõhklemata seda õigust, et peatada lahkarvamusi tekitanud võltsimisvastane kaubandusleping (ACTA), mis paljude arvates oleks võinud hakata põhivabadusi piirama. See juhtum tõendas, et suurenenud volituste tõttu mõjutavad Euroopa Parlamendi otsused veelgi rohkem eurooplaste igapäevaelu.
 
From
 
2. Kopenhaageni kriteeriumid
EL-i tippkohtumine Kopenhaagenis juunis 1993 muutis EL-i liikmestaatuse võimalikuks ka Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele.
Paika pandud kriteeriumeid peavad järgima kõik riigid, mis soovivad saada EL-i liikmestaatust.
Tingimused on:

• Stabiilsed demokraatlikud institutsioonid ja funktsioneeriv turumajandus .
  
• Seaduste, inimõiguste ja vähemuste austamine.
  

Riigid peavad lõpuks vastu võtma kõik EL-iga kaasnevad kohustused (peale üleminekuperioodi). Detsembris 2002 toimunud Kopenhaageni tippkohtumisel otsustati vastu võtta kõik 10 uut liikmesriiki. Leping allkirjastati pidulikult 16. aprillil 2003 Ateenas.
Märkused

• Bulgaaria ja Rumeenia täidavad Kopenhaageni kriteeriumid arvatavasti aastaks 2007 ja saavad liikmeks alles siis.
  
• Türgi hakkab saama finantsabi alates 1. jaanuarist 2004. Hoolimata sellest, et ta ei suutnud täita Kopenhaagenis paika pandud EL-i liikmestaatuse nõudmisi. Seda ei vaadata üle enne detsembrit 2004.
  

 
From
 
3.
29.01.2015
Nõukogu kohtus erakorralisel istungil , et arutada hiljutist vägivalla eskaleerumist Ukrainas. Nõukogu mõistis teravalt hukka valimatud mürsurünnakud elurajoonides, eriti Mariupolis, ning võitluste ägenemise Donetski ja Luganski piirkonnas.
 
Arvestades halvenevat olukorda tegi nõukogu otsused piiravate meetmete kohta. ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ütles: „Me loodame, et see võib aidata survestada eelkõige Venemaad tegema positiivseid samme ja vältima negatiivseid samme, mida me oleme viimastel päevadel näinud.”
 
Nõukogu leppis kokku, et pikendab kehtivaid piiravaid meetmeid, mida kohaldatakse praegu 132 isiku ja 28 üksuse suhtes seoses Ukraina territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud tegevusega  2015. aasta septembrini. Seda tehakse täielikus kooskõlas õiguslike nõuetega.
Samuti kutsus nõukogu üles tegema nädala jooksul ettepanekut täiendavate sihipäraste sanktsioonide kohta, et võtta 9. veebruaril toimuval välisasjade nõukogu istungil vastu otsus.
Nõukogu palus samuti, et komisjon ja Euroopa välisteenistus alustaksid ettevalmistavat tööd asjakohaste meetmetega, mille eesmärk on tagada  Minski kokkulepete kiire ja täielik rakendamine.
Osalesid peamiselt välisministrid ning riikide esindajad.
From
 
 
27.01.2015
 
Nõukogu arutas ettepanekut luua Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, mis peaks tegema kättesaadavaks vähemalt 315 miljardit eurot era- ja avaliku sektori investeeringutena.  
 
Ministrid arutasid komisjoni ettepanekut anda Ukrainale kuni 1,8 miljardi euro ulatuses makromajanduslikku finantsabi. Eesistujariik ütles lõpetuseks, et sellekohane otsus tuleb kiiresti vastu võtta.  
 
Nõukogu kinnitas Euroopa Parlamendiga saavutatud kokkulepet uute eeskirjadekohta, mis käsitlevad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist.  
 
Pärast hiljutisi terrorirünnakuid Pariisis leppisid nõukogu ja komisjon kokku avalduses , milles tõstetakse esile vajadust võtta otsustavaid meetmeid terrorismi rahastamise vastu.  
 
Nõukogu muutis ELi ema- ja tütarettevõtjate direktiivi, lisades sellele kuritarvituste vältimise klausli, et ennetada maksustamise vältimist ja agressiivset maksuplaneerimist kontsernide poolt.  
 
Osalesid peamiselt rahandusministrid.
 
From
 
4.
18.12.2014
ELi juhid otsisid Euroopas investeerimiskeskkonna parandamise viise, mida nende sõnul on vaja selleks, et tugevdada liikmesriikide poolt läbiviidavaidstruktuurireforme ja eelarve konsolideerimisi. 
 
Õhtusöögilauas käsitleti olukorda Euroopa idapiiril.  
 
Osalejad:
Ülemkogu juhib eesistuja – praegu Donald Tusk  – ning see koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest ja Euroopa Komisjoni presidendist. 
 
From
 
 
From
 
23-24.10.2014
ELi juhid leppisid 24. oktoobril kokku maailma kõige ambitsioonikamas 2030. aasta kliima- ja energiapoliitikas. Samuti otsustasid nad suurendada €1 miljardini ELi finantsabi Ebola vastu võitlemiseks Lääne-Aafrikas ja arutasid Euroopa majanduse olukorda. Euroala juhid kohtusid ka euroala tippkohtumise formaadis , et arutada euroalaga seotud küsimusi .
 
Osalesid Ülemkogu liikmed ja eesistuja Justus Lispsius.
 
 
From