Euroopa liit (0)

Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool
Hotellimajandus
HM33
Keia Hark
EUROOPA LIIT
Referaat
Juhendaja : Inna Põld
Tallinn 2010
Sisukord
2.1 Euroopa Liidu Nõukogu 6
2.1.1 Euroopa Ülemkogu 7
2.2 Euroopa Parlament 8
2.3 Euroopa Komisjon 9
2.4 Euroopa Kohus 10
2.6 Euroopa Liidu Kommiteed 12
Sissejuhatus
Selle töö eesmärgiks on anda teadmisi Euroopa Liidu kohta ning selle rollist Eestis.Euroopa Liit ei tekkinud üleöö, vaid on arenenud viimase viiekümne aasta jooksul. Tema olemus ja nimetus muutus, kui kaubandusblokist sai poliitiline liit. Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus .
1. Euroopa Liidu integratsiooni ajalugu
Euroopa integratsiooni ajaloo alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Prantslane Jean Monett tuli välja ideega luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Söe- ja Teraseühendusega ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland , Luksemburg , Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Ühenduse eesmärk oli aidata Euroopat taas üles ehitada. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957. aastal allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse ( EMÜ ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ( EURATOM ) asutamislepingud. EMÜ peamiseks eesmärgiks oli ühise turu loomine, et lihtsustada omavahelist kaubandust. Ühisturu eesmärgiks oli kaotada kõik piirikonrollid, tollimaksud ning võimaldada riikidel üksteisega kaubelda , justkui oleks tegemist ühe suure riigiga. Samuti töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-ja põllumajanduspoliitika. Euroopa Aatomienergiaühenduse eesmärk oli aatomienergia ühine rahumeelne kasutamine. Kuna ESTÜ-sse, EMÜ-sse ja EURATOM-sse kuuluvad samad riigid, millel on ühised juhtorganid siis hakati kutsuam neid Euroopa Ühendusteks.
1993. aastal sai Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1993. aastal Euroopa Liidus jõustunud Maastrichti leping lõi Euroopa Liidu kolmesambaliseks. Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused . Sinna kuuluvad ühisturg , majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu kodakondsus , keskkond, teadustöö , haridus ja koolitus. Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Kolmandas sambas on liidu justiits - ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel
(Bahovski, 2008: 84).
2. Euroopa Liidu ülesehitus
Euroopa Liidus jaguneb võim nelja peamise institutsiooni vahel. Kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon . Ühise poliitika väljatöötamisel osaleb lisaks veel teisi institutsioone: Euroopa Kohus, Konrollkoda, Regioonide Komitee ja Majandus- ja Sotsiaalkomitee.

2.1 Euroopa Liidu Nõukogu

Nagu parlament ja komisjon loodi Euroopa Nõukogu 1950. aastatel ELi asutamislepingutega. Euroopa Liidu Nõukogu on liidu põhiline otsusetegija. Nõukogul on seadusandlik võim, mida ta jagab Euroopa Parlamendiga vastavalt kaasotsustamismenetlusele. ELi suhteid ülejäänud maailmaga arutab üldküsimuste ja välissuhete nõukogu. Sellel nõukogu koosseisul on ka laiem vastutus üldpoliitiliste küsimuste eest, seega võtab selle koosolekutest osa ükskõik missugune minister või riigisekretär , kelle valitsus välja valib ( Fontaine , 2007: 17). Nõukogul on kuus põhiülesannet:
1. Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga.
2. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine.
3. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel.
4. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga.
5. ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel.
6. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine (WWW) http://europa.eu/index_et.htm/ (20.09.2010).
Õigusakte vastu võttes peab nõukogu arvestama Euroopa Parlamendi arvamusega. Nõukogu istungitest võtavad osa kõikide liikesriikide valitsuste esindajad. Seepärast nim. nõukogu ka ministrite nõukoguks. Kõikide liikesriikide ministrid otsustavad ühiselt ELi uute õigusaktide üle. Siis rakendatakse need õigusaktid kõigis ELi liikesriikides. Liikmesriigid soovivad üldist majanduspoliitikat, mis põhineks nende siseriikliku majanduspoliitika täpsel koordineerimisel (Bahovski, 2008: 16-18).
Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant. See tähendab, et kõik ELi liikmesriigid vastutavad kordamööda kuuekuulise perioodi jooksul nõukogu päevakorra ja kõigi koosolekute juhatamise eest, korraldades seadusandlike ja poliitiliste otsuste vastuvõtmist ja olles liikmesriikidevaheliste kompromisside vahendajaks. Eesistuja töö on sageli keeriline, sest tuleb paika panna istungite päevakord ning neid ka juhatada . Eesistujariigi ametnike jaoks on eesistumine ühest küljest põnev väljakutse , mis toob teisalt endaga kaasa palju lisatööd (Bahovski, 2008: 16-18).

2.1.1 Euroopa Ülemkogu

Euroopa Ülemkoguks nim. kõigi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumist . Teisesõnaga võib seda nim. ka ELi tippkohtumiseks. Euroopa Ülemkogu asutati 1974. aastal selleks, et luua mitteametlik foorum riigipeade või valitsusjuhtide vahelisteks aruteludeks. Sellest kujunes kiiresti organ, mis määras kindlaks liidu eesmärgid ja seadis kursid nende saavutamiseks kõikides ELi tegevusvaldkondades. Euroopa Ülemkogu sai ametliku staatuse 1992. aastal allkirjastatud Maastrichti lepinguga (WWW) http://europa.eu/index_et.htm/ (20.09.2010).
Euroopa Ülemkogu tuleb üldjuhul kokku neli korda aastas. Kui olukord seda nõuab, kutsub eesistuja kokku Euroopa Ülemkogu erakorralise kohtumise. Euroopa Ülemkogu kohtumised toimuvad tavaliselt Brüsselis , Justus Lipsiuse hoones . Euroopa Ülemkogu juhib Euroopa Liidu nõukogu eesistuja ametis oleva riigi president või peaminister. Komisjoni president on Euroopa Ülemkogu täisliige. Euroopa Ülemkogu valib oma eesistuja kvalifitseeritud häälteenamusega. Eesistuja ametiaeg on kaks ja pool aastat ja teda võib tagasi valida ühe korra. Ülemkogul arutatakse olulisi rahvusvahelisi küsimusi . Tippkohtumistel võetakse vastu põhimõttelised otsused ELi edasise ühise poliitika kohta. Euroopa Ülemkogu teeb oma otsused tavaliselt konsensuse alusel (Fontaine, 2007: 18).

2.2 Euroopa Parlament

Euroopa Parlament on valitav kogu, mis esindab Euroopa Liidu kodanikke. Euroopa Parlamenti nim. ka lühidalt europarlamendiks. Parlamendivalimised toimuvad iga viie aasta tagant ning igal ELi kodanikul on õigus valimistel hääletada. Parlamenti kuuluvad saadikud kõigist ELi liikesriikidest (785 liiget). Euroopa Parlamendil on kolm asukohta ; Brüsselis (Belgias), Luksemburgis ja Starsbourg’is (Prantsusmaal). Luksemburgis asuvad haldusteenistused (peasekretariaat). Parlamendi täiskogu istungjärgud toimuvad Strasbourg ’is ja mõnikord ka Brüsselis. Parlamentaarse komitee istungjärgud toimuvad samuti Brüsselis.
Euroopa Parlamendi liikmed ei moodusta rahvuslikke fraktsioone , vaid istuvad üleeuroopaliste poliitiliste fraktsioonide kaupa, mis ühendavad kõiki põhilisi ELi liikesriikides tegutsevaid poliitilisi parteisid. Praegu tegutseb parlamendis 8 fraktsiooni. Lisaks on omaette grupiks koondunud fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed (Bahovski, 2008: 22-25).
Parlament teostab järelvalvet ELi tegevuse üle ja osaleb seadusandlikus menetluses.
Esiteks on Euroopa Parlamendil ülesanne jagada nõukoguga seadusandlikku võimu. Parlament aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust. Teiseks teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Kolmandaks jagab nõukoguga pädevust ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi. Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi. Parlament osaleb Euroopa Liidu seadusandlikus tegevuses kolmel tasandil. Koostöömenetluse puhul esitab parlament oma arvamuse Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud
(WWW) http://europa.eu/index_et.htm/ (20.09.2010).

2.3 Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjon on täidesaatev jõud. See tähendab, et Euroopa Liitu juhib komisjon. Euroopa Komisjon vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Euroopa Komisjoni istung toimub Brüsselis, tavaliselt kolmapäeval. Komisjoni kuulub 27 liiget (üks volinikest igast liikmesriigist). Need inimesed on valitud igaüks oma liikesriigi valitsuse poolt ning nad kinnitab ametisse Euroopa Parlament. Volinike ametiaeg on viis aastat. Sageli tuleb volinikel lahendada liikesriikidevahelisi vastuolusid, mis on raske töö siis on neile tagatud poliitilinesõltumatus liikmesriigid, ei saa volinikke ametist tagandada. Ainult europarlamendil on õigus komisjon laiali saata. Oluliste otsuste vastuvõtmisel on vajalikud kõigi liikmete kohalolu. Nii tuleb volinikel sageli otsustada nende pädevusse mittekuuluvate küsimuste üle. Eestlaset volinik Euroopa Komisjonis on Siim Kallas, kes vastutab haldusküsimuste, auditi ja pettustevastase võitluse valdkonna eest (Bahovski, 2008: 29-30).
Euroopa Komisjonil on kolm põhiülesannet. Esiteks rakendab ELi õigsaktide järelvalvet. Komisjon peab tagama, et ELis võetakse ühiselt vastu lepinguid, mis rakendatakse kõigis liikesriikides. Komisjoni teine ülesanne on uute ELi õigusaktide väljatöötamine. Euroopa Komisjon töötab välja uued kogus ELis kehtima hakkavate õigusaktide ettepanekuid . Õigusakti vastuvõtmiseks on vajalik liikesriikide otsus Euroopa Liidu Nõukogu. Euroopa Komisjoni kolmas ülesanne on eelarve haldamine . Komisjon vastutab suure osa ELi eelarve korraldamise ja täitmise eest (Bahovski, 2008: 31).

2.4 Euroopa Kohus

Euroopa Ühenduste Kohus (mida sageli nimetatakse lihtsalt Euroopa Kohtuks) loodi ESTÜ asutamislepinguga 1952. aastal. Euroopa Kohus asub Luxembourgis, mis koosneb ühest kohtunikust ja igast liikesriigist, keda abistab kaheksa kohtujuristi. Kohtujuristi ülesanne on esitada põhjendatud arvamusi Euroopa Kohtus algatatud kohtuasjades. Nad peavad tegema seda avalikult ja erapooletult . Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste vastastikusel nõusolekul. Iga kohtunik või kohtujurist nimetatakse ametisse kuueks aastaks. Euroopa Kohtu ülesanne on, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. Samuti tagab kohus, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohus lahendab ELi institutsioonide, ettevõtete, liikesriikide ja eraisikute kaebusi (Bahovski, 2008: 33).
Selleks et aidata Euroopa Ühenduste Kohtul toime tulla selles kohtus algatatud tuhandete kohtuasjadega ning pakkuda kodanikele paremat õiguskaitset, loodi 1988. aastal Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus. Euroopa Ühenduste Kohtu ülesandeks on teha otsuseid teatud liiki kohtuasjades, mille aluseks on eelkõige eraisikute, ettevõtete või organisatsioonide esitatud kaebused ning juhtumid, mis on seotud ettevõtetevahelise ebaõiglase konkurentsiga. Ka kõnealuse kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist. Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus on loodud Euroopa Liidu ja selle institutsioonide ametnike vaheliste vaidluste lahendamiseks. Kohus koosneb seitsmest kohtunikust, kes töötavad esimese astme kohtu alluvuses. Euroopa Kohtul, esimese astme kohtul ja avaliku teenistuse kohtul on kõigil president, kelle kohtunikud valivad endi hulgast kolmeks aastaks ja keda võib ametisse tagasi nimetada (WWW) http://europa.eu/index_et.htm/ (20.09.2010).
Euroopa Kohtu menetlused võivad kesta aastaid. See tuleneb sellest, et hagi esiatajal on õigus saada kõik kohtuasja materjalid, mis on oma liikesriigi keeles. On olemas nii suuline kui ka kirjalik menetlus. Euroopa Kohtu juurde kuulub Esimese Astme Kohtu. Esimese Astme Kohtu ülesandeks on kaebuste lahendamine, mis on esitatud ettevõtete ja eraisikute poolt Euroopa institutsioonide peale (Bahovski, 2008: 34).
2.5 Kontrollikoda
Kontrollikoda asutati 1975. aastal, mis asub Luksemburgis. Sinna kuulub üks liige igast Euroopa Liidu riigist, kes on liikesriikide kokkuleppe alusel ja Euroopa Parlamendiga konsulteerides nimetatud ametisse kuueks aastaks. Kontrollikoja liikmed valivad endi hulgast kolmeks aastaks presidendi. Kontrollikojal on umbes 800 töötajat, kelle hulgas on tõlkijaid, haldustöötajaid ja loomulikult audiitoreid. Audiitorid on jagatud auditeerimisrühmadesse. Need valmistavad ette aruannete eelnõusid, mille kohta kontrollikoda teeb otsuse. Audiitorid käivad sageli kontrollreisidel teistes ELi institutsioonides, liikmesriikides ja riikides, mis saavad ELilt abi. Kuigi kontrollikoja töö puudutab väga suures ulatuses raha, mille eest vastutab komisjon, on tegelikkuses 80% nendest tuludest ja kuludest siseriiklike ametiasutuste otsustada. Kui audiitorid avastavad pettust või ebaseaduslikku tegevust, teavitavad nad sellest viivitamatult Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF). Kontrollikoja põhiülesanne on kontrollida, kas ELi tulud laekuvad nõuetekohaselt ning kas rahalisi vahendeid kasutatakse juriidilises ja majanduslikus mõttes õigesti ja eesmärgipäraselt
(WWW) http://europa.eu/index_et.htm/ (20.09.2010).

2.6 Euroopa Liidu Kommiteed

Euroopa Liidus on kaks nõuandvat komiteed. Majandus- ja sotsiaalkomitee loodi Rooma lepingu alusel erinavate majandus- ja sotsiaalsete rühmade huvide esindamiseks. Komitees on 2005. aastast 344 liiget, kelle nõukogu nimetab iga nelja aasta tagant. Eestile on komitees ette nähtud seitse kohta. Kui nõukogu ja komisjon langetvad otsuseid erinevates valdkondades siis konsulteerivad nad Euroopa Majanduse- ja Sotsiaalkomiteega. Komitee liikmed esindavad kolme suuremat rühmitust: tööandjad, töötajad ja teised huvigripid (põllumehed, teadlased, perekonnad jne). Nõukogu määrab komitee liiked ametisse neljaks aastaks.
Brüsselis koguneva komiteega tuleb enne oluliste otsuste vastuvõtmist konsulteerida kuid arvamusi võib ka ise esitada. Majandus- ja sotsiaalkomitee kasutab komisjonida ja raportite süsteemi (Fontaine, 2007: 20).
Euroopa Liidu lepinguga loodud Regioonide Komitee koosneb liikmesriikide nimetetud piirkondliku ja kohaliku omavalitsuse esindajatest. Regioonide komitees on samuti liikmeid 344 ja Eestile on ettenähtud seitse kohta. Nõukogu kinnitab liikmed ametisse neljaks aastaks. Nõukogu ja komisjon konsulteerivad komiteega regioonide jaoks oluliste küsimustes, samuti võib komitee esitada arvamusi omal algatusel (Fontaine, 2007: 21).
Kokkuvõte
Need riigid, kes on ühinenud Euroopa Liiduga on otsustanud jagada ühendada ühine tulevik. Euroopa Liiduga ühinenud riikide kõige olulistemaks väärtusteks on rahu, majanduslik ja füüsiline heaolu, julgeolek, õiglus ja solidaarsus. Liikmestaatus Euroopa Liidus annab võimaluse ja rääkida kaasa ELi poliitikate kujundamises ning menetleda õigusakte riigi huvide edendamiseks ja kaitsmiseks.
Mina arvan, et EL ühinemine on igati positiivne. Esiteks tagab Euroopa Liidu tegevus liikmesriikidele turvalisuse ja julgeoleku. Teiseks kindlustab majanduskasvu ja annab ettevõttele tugeva aluse, et nad saaksid maailaturul konkureerida. Komandaks vähendab märkimisväärset lõhet rikaste ja vaste vahel.
Kasutatud kirjandus
Bahovski, E. Euroopa Liit Sinu jaoks! AS Kirjastus Ilo, 2008.
Fontaine, P. 12 lugu Euroopa Liidust . Luxenbourg: Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, 2007.
Euroopa Liidu portaal . http://europa.eu/index_et.htm/ (20.09.2010).
[Type text]