Euroopa Liit (0)

Mis on Euroopa Liit?
Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus , milles osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki.
Mis on Euroopa Liidu eesmärgid?
ELi eesmärk on tagada oma 495 miljonile kodanikule rahu, jõukus ja vabadus õiglasemas ja turvalisemas maailmas.
Senised tulemused?
Reisimine ELi piires passi- ja piirikontrolli läbimata, ühisturg , Euroopa ühise raha euro kasutuselevõtt, ohutumad toiduained ja rohelisem keskkond, elatustaseme tõus vaesemates piirkondades, ühismeetmed võitluseks kuritegevuse ja terrorismi vastu, odavnenud telefonikõned ja lennureisid, miljonid võimalused õppimiseks välismaal …. ja veel palju muud.
Kuidas EL toimib?
ELi liikmesriigid loovad asutused, kes juhivad ELi ja võtavad vastu õigusakte. Peamised asutused on:

• Euroopa Parlament (esindab Euroopa rahvast),
  
• Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriikide valitsusi),
  
• Euroopa Komisjon (esindab ELi ühiseid huve).
  

Mida tulevik toob?
Euroopa Liit ei ole täiuslik, seda peab pidevalt paremaks muutma.
See sõltub teist! Mida te soovite, et EL teeks ning mida mitte?
Arutage neid küsimusi sõpradega, perega , oma töökaaslastega.
Seejärel edastage oma arvamus poliitikakujundajatele.
ELi tulevik otsustatakse demokraatlikult dialoogi ja arutelude kaudu.
Kuidas ma saan oma arvamust edastada?

• Võtke ühendust oma kohalike parlamendiliikmetega – ELi poliitika on osa siseriiklikust poliitikast .
  
• Võtke ühendust oma Euroopa Parlamendi liikmetega – Euroopa Parlament osaleb ELi õigusaktide loomisel.
  
• Võtke ühendust valitsusväliste organisatsioonidega (tarbijaühendused, keskkonnasurve rühmad jne) – nemad annavad Euroopa Liidule poliitikaalast nõu.
  
• Võtke ühendust Euroopa Komisjoniga – komisjon teeb ettepanekuid ELi poliitika kohta.
  

Vähem piire , rohkem võimalusi
Peaaegu kogu Euroopa Liidu territooriumil saab reisida passi- ja piirikontrolli läbimata.
Isiklikuks tarbimiseks võib ilma piirangute ja täiendavate maksudeta osta kaupa riigis, kus see on odavam. Kaheteistkümnes liikmesriigis on käibel ühine raha - euro, mis võimaldab ostjal hindu lihtsamini võrrelda. Reisimine teistesse liikmesriikidesse on muutunud lihtsamaks, sest rahavahetamisega seotud kulud ja ebamugavus on unustatud.
Sisepiirideta ELi ühisturul toimiva konkurentsi tõttu tõuseb toodete kvaliteet ja langevad hinnad. Odavnenud on telefonikõned, internetiühendus ja lennureisid. Tarbijakaitse eeskirjad kaitsevad kodanikke , kui kodukohaliikmesriigis või mõnes teises liikmesriigis müüakse rikkis või madalama kvaliteediga kaupa. EL on kehtestanud ka kõrged nõuded toiduohutuse tagamiseks.
ELi kodanik võib elada, töötada, õppida või pensionipõlve pidada mõnes teises Euroopa Liidu riigis. Neid õigusi on järk-järgult laiendatud ka 12le uuele liikmesriigile, mõne liikmeriigi kehtestatud ajutised piirangud uutest liikmesriikidest pärit tööjõule kaovad.
Täiendav teave reisimise kohta Euroopa Liidus ja ühisturust.
Välismaale õppima
Üle kahe miljoni noore on juba ELi programmide toel käinud õppimas või praktikal mõnes muus Euroopa riigis. ELi õpilasvahetusprogrammid ja piirülesed partnerlusprogrammid Erasmus ja Leonardo on hästi tuntud.
Euroopa Liit ei otsusta koolitusprogrammide sisu üle, kuid tagab, et omandatud haridust ja erialast kvalifikatsiooni tunnustatakse ka teistes ELi riikides.
Täiendav teave hariduse ja koolituse kohta Euroopa Liidus.
Rohelisem Euroopa
Euroopa kodanike ja liikmesriikide valitsuste oluline eesmärk on tervisliku elukeskkonna tagamine. Seepärast teeb EL kõikjal maailmas jõupingutusi, et kaitsta keskkonda ja võidelda kliimamuutuste vastu. Tal on juhtroll Kyoto protokolli rakendamisel ülemaailmset soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Selle tegevuse osa on ka ELi rakendatud uuenduslik kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteem mis võimaldab ergutada neid energiamahukaid äriühinguid , kes oma saastekogust vähendavad, ning trahvida neid, kes kokkulepitud koguseid ületavad.
Saaste ei tunnista riigipiire, seepärast on ELi liikmesriigid astunud mitmes valdkonnas ühiseid samme. Seega ei ole üllatav, et Euroopa jõed ja rannad on muutunud puhtamaks, sõidukid saastavad vähem ning jäätmete käitlemisele on kehtestatud ranged eeskirjad. Euroopa ohtlikke jäätmeid ei ladustada enam vaestes riikides.
Euroopa Liit soovib korraldada transporti, tööstust, põllumajandust, energeetikat ja turismi sel moel, et nende areng ei hävitaks meie loodusvarasid, see tähendab järgides säästva arengu põhimõtteid. Erilise tähtsusega on pikaajalise energiakava väljatöötamine. Liikmesriikide nafta - ja gaasivarud vähenevad, seega sõltub Euroopa Liit üha enam välistarnijatest.
Täiendav teave keskkond kohta Euroopa Liidus.
Euro

• ELi riigid, kus on käibel euro
  
• ELi riigid, kus euro ei ole käibel
  

Euro (€) kasutuselevõtt on ilmselt Euroopa Liidu kõige käegakatsutavam saavutus. Alates 2008. aastast on ühine raha on käibel 15 riigis, seega kasutab eurot kaks kolmandikku ELi rahvastikust. Teised liikmesriigid liituvad eurotsooniga pärast majanduslike takistuste kõrvaldamist.
Kõiki eurokupüüre ja -münte saab kasutada kõikides eurotsooni riikides. Kupüürid on kõikides riikides ühesugused, kuid müntidel on ühesugune vaid esikülg, tagaküljele on vermitud liikmesriigi rahvuslik sümboolika .
ELi riigid, kus on käibel euro: Austria, Belgia, Hispaania , Itaalia, Iirimaa , Kreeka, Küpros , Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal , Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia ja Soome.
ELi riigid, kus euro ei ole käibel: Bulgaaria , Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Rumeenia , Slovakkia , Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik .
Täiendav teave euro ning Euroopa Liidu majandus- ja rahapoliitika kohta.
Võrdsed võimalused
Ühiskond on õiglasem ja toimib tõhusamalt kui ühiskonnaliikmeid ei diskrimineerita nende rahvuse, soolise kuuluvuse, puude, rassi või muude tunnuste järgi. Seepärast on diskrimineerimine ELis seadusega keelatud.
Juba 1950-ndatel sõlmitud esimeses Euroopa Ühenduse asutamislepingus sätestati selgelt, et mehed ja naised peavad ühesuguse töö eest saama ühesugust tasu. Sellega algas ELi võitlus naiste õiguste eest, mis nüüd on Euroopa Liidu poliitika lahutamatu osa.
Täiendav teave Euroopa Liidu tegevuse kohta meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse edendamisel ning diskrimineerimise vastu võitlemises .
Vabadus, turvalisus ja õigus
Piiriülese kuritegevuse ja terrorismiga võitlemiseks on tagatud igakülgne koostöö liikmesriikide politsei, tollitöötajate, migratsiooniteenistuste ja kohtute vahel.
Üks konkreetne näide on Euroopa vahistamismääruse vastuvõtmine mis lihtsustab kuriteos kahtlustatud isiku vahistanud liikmesriigi jaoks tema väljaandmise riigile, kus isikut üle kuulata soovitakse. ELi riigid kooskõlastavad ka varjupaigapoliitikat ning tugevdavad üheskoos kontrolli ELi välispiiridel.
Euroopa Liidu kodanikel on õigus elada vabalt valitud liikmesriigis ning neile peab kõikjal olema tagatud võrdne juurdepääs õiguskaitsele. Seetõttu peavad liikmesriikide valitsused tagama ELi õigusaktide ühtse rakendamise ja ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsused peavad kehtima ka teistes liikmesriikides. Euroopa Liit on juba palju ära teinud abiellumise, lahuselu, abielulahutuse, laste eestkoste ja muude tsiviilvaidlustega seotud piiriüleste õigusprobleemide lahendamiseks.
Täiendav teave vabaduse, turvalisuse ja õiguse kohta Euroopa Liidus
Tööhõive ja majanduskasv
Aastate jooksul on EL panustanud majandusarengusse, loodud on ühisturg ja käibele võetud ühisraha kõrvaldatud on kaubandust ja liikumisvabadust piiravad tõkked. Tööhõive ja majanduskasvu tagamine on Euroopa Liidu juhtide esmane ülesanne.
Tänapäeva konkureerivas maailmas vajab Euroopa uusi töökohti ja kvalifitseeritud tööjõudu. Uusi töökohti saab luua uurimis- ja arendustegevusega. ELi juhid on lubanud suurendada neid kulutusi aastatel 2001-2010 rohkem kui 50% võrra. Samuti on vaja uusi oskusi ning meil kõigil tuleb elukestvale õppele investeerida rohkem aega.
Üks kolmandik Euroopa Liidu eelarvest ehk 115 miljardit eurot kasutatakse investeeringute soodustamiseks ja töökohtade loomiseks ebasoodsates piirkondades ning töötute ja erialase väljaõppeta töötajate koolitamiseks.
Tänu ELi toetusele on Iirimaa ja Hispaania kodanike majanduslik olukord muutunud tunduvalt paremaks kui 25 aastat tagasi. Nüüd on majanduskasv suurem Ida-Euroopas paiknevates liikmesriikides.
Täiendav teave tööhõive ja majanduskasvu kohta Euroopa Liidus.
Rahu ja stabiilsuse tagamine väljaspool Euroopa Liitu
Tänu viimase 50 aasta jooksul loodud ühtsusele on sõja puhkemine ELi liikmeriikide vahel mõeldamatu. Edust innustatult püüab EL kaasa aidata rahu ja stabiilsuse tagamisele väljaspool Euroopa Liidu piire.
Parim võimalus vältida konfliktide tekkimist on suurendada jõukust kogu maailmas. Maailma suurima kaubanduspartnerina kasutab EL oma mõjuvõimu õiglaste eeskirjade kehtestamiseks maailmakaubanduses. Liit soovib tagada, et üleilmastumisest saaksid kasu ka vaesemad riigid. EL on juba suurim humanitaar- ja arenguabi andja maailmas.
Euroopa Liit saadab sõjaväe- ja politseimissioone rahuvalvajateks tülipiirkondadesse, näiteks Balkanile. See on osa ELi ühtsest välis- ja kaitsepoliitikast.
Liit on eriti huvitatud endisesse Nõukogude Liitu kuulunud riikide ja Vahemerepiirkonna riikide abistamisest stabiilsuse ja jõukuse suurendamisel.
Euroopa Liit on näide sellest, kuidas demokraatlikud riigid saavad majanduslikke ja poliitilisi ressursse edukalt ühise huvi nimel kasutada, ning võimalik eeskuju, mida maalima erinevates piirkondades saab järgida.
Täiendav teave Euroopa Liidu välissuhete, arengumaadele antud abi, humanitaarabi ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta.
Ühinemine Euroopa Liiduga
Alates sellest, mil kuus asutajariiki Euroopa Liidu 50 aastat tagasi rajasid, on liiduga ühinenud palju uusi riike. Ajalooline laienemine toimus 2004. aastal, kui EL kasvas korraga 10 uue liikmesriigi võrra, see tähistas külma sõja tõttu 45 aastaks lõhestatud kontinendi taasühinemist. 2007. aastal liitusid veel kaks riiki – Bulgaaria ja Rumeenia.
Euroopa Liiduga võib ühineda iga Euroopa riik, kus valitseb stabiilne demokraatia, on tagatud õigusriigi põhimõtete järgimine , inimõigused ja vähemuste kaitse. Seal peab olema toimiv turumajandus , samuti tõhus avalik haldus, mis on suuteline kohaldama ELi õigusakte.
Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Türgi on kandidaatriigid. Ühinemiseks valmistumise raames annab EL kandidaatriikidele märkimisväärset majanduslikku ja praktilist abi.
Taotluse esitamisest kuni riigi tegeliku ühinemiseni Euroopa Liiduga võib kuluda kümme või enamgi aastat. Kui ühinemisleping on sõlmitud, peavad selle ratifitseerima Euroopa Parlament ning kandidaatriigi ja liikmesriikide parlamendid.
Ülevaade ühinemistest
Euroopa Liidu liikmed ja ühinemise aasta.
1952 Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa
1973 Iirimaa, Taani, Ühendkuningriik
1981 Kreeka
1986 Hispaania, Portugal
1995 Austria, Rootsi, Soome
2004 Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari
2007 Bulgaaria, Rumeenia
Täiendav teave Euroopa Liidu laienemise kohta.
Euroopa Liidu sümbolid
Euroopa Liidu lipp
12 ringikujuliselt asetsevat tähte sümboliseerivad Euroopa rahvaste vahelist ühtsust, solidaarsust ja harmooniat.
Euroopa Liidu hümn
Hümni meloodia on Beethoveni 9. sümfooniast. Muusikapala esitamisel hümnina sõnu ei kasutata.
9. mai – Euroopa Päev
Euroopa päeva on seotud prantsuse välisministri Robert Schumani kõnega 9. mail 1950. aastal, milles ta esmakordselt esitas idee luua ühendus, mis täna kannab nime Euroopa Liit. Seepärast pühitsetakse 9. maid igal aastal kui Euroopa Liidu sünnipäeva.
Ühinenud mitmekesisuses
on Euroopa Liidu moto
Euroopa Parlament - rahva hääl
Euroopa Parlamendi president on Hans- Gert Pöttering
Euroopa Parlamendi valimised toimuvad iga viie aasta tagant, Euroopa rahvad valivad sinna oma huvide esindajad.
Ametisolev parlamendi koosseis valiti 2004. aasta juunis ning sinna kuulub 785 liiget 27 Euroopa Liidu liikmesriigist. Ligi kolmandik parlamendiliikmetest on naised.
Parlamendi tähtsaimaks ülesandeks on ELi õigusaktide vastuvõtmine, lähtudes Euroopa Komisjoni ettepanekutest. Parlament täidab seda ülesannet koos Euroopa Liidu Nõukoguga. Parlament ja nõukogu vastutavad ühiselt ka ELi 115 miljardi euro suuruse aastaeelarve kinnitamise eest.
Parlamendil on õigus Euroopa Komisjon umbusaldusavaldusega laiali saata.
Euroopa Parlamendi liikmed (MEPid) ei moodusta rahvuslikke fraktsioone vaid kaheksa üle-euroopalist poliitilist fraktsiooni. Suurim neist on keskparempoolne Euroopa Rahvapartei (kristlikud demokraadid), järgnevad sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja rohelised. Parlamendiliikmete vaated Euroopa integratsiooni küsimuses on väga erinevad, föderalismi tulihingelistest pooldamisest avatud euroskeptitsismini.
Enamik parlamendi istungitest toimub Strasbourgis, osa Brüsselis . Parlamendil on nagu kõigil teistelgi ELi institutsioonidel 23 ametlikku töökeelt.
Parlamendiliikmed valivad Euroopa Ombudsmani, kes tegeleb kodanike kaebustega ELi institutsioonide haldusomavoli kohta (ombudsman.europa.eu).
Euroopa Liidu Nõukogu - liikmesriikide hääl
Javier Solana annab Euroopa Liidu diplomaatiale näo, ta on ühise välis-ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja
Euroopa Liidu Nõukogu (mida on nimetatud ka ministrite nõukoguks) on liidu peamine otsusetegija. Õigusaktide vastuvõtmisel jagab ta vastutust parlamendiga. Nõukogu vastutab ka Euroopa Liidu välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika eest ning võtab vastu olulise tähtsusega otsuseid õiguse ja vabadusega seotud valdkondades.
Nõukogu koosneb kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste ministritest. Istungil osalevad arutletava valdkonna eest vastutavad ministrid: välisministrid, majandus- ja rahandusministrid, põllumajandusministrid jne.
Igal riigil on nõukogus teatav arv hääli, mis üldjoontes vastab nende rahvaarvule, kuigi häälte jagunemisel on väikeste riikide häältel suurem kaal. Enamik otsuseid tehakse häälteenamusega, kuid tundlikes küsimustes, nagu maksustamine, varjupaiga- ja sisserändepoliitika ning välispoliitika, on vaja ühehäälset otsust.
Neli korda aastas kohtuvad liikmesriikide presidendid ja/või peaministrid Euroopa Ülemkogu istungitel. Nendel tippkohtumistel määratletakse Euroopa Liidu üldine poliitika.
Euroopa Komisjon - ühiste huvide kaitsja
José Manuel Barroso juhib Euroopa Liidu täitevvõimu - Euroopa Komisjoni
Euroopa Komisjon esindab Euroopa Liidu kui terviku huve, ta ei sõltu riiklikest valitsustest.
Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjoni igapäevaste ülesannete hulka kuulub Euroopa Liidu poliitika rakendamine ja rahastute kasutamine. Komisjon valvab ka, et igaüks peaks kinni Euroopa lepingutest ja seadustest. Tal on õigus esitada vajadusel rikkujate kohta kaebus Euroopa Kohtule.
Komisjoni kuulub 27 naist ja meest - üks esindaja igast liikmesriigist. Neid abistavad ligikaudu 23 000 ametnikku , kellest enamik töötab Brüsselis.
Komisjoni presidendi valivad liikmesriikide valitsused ning kinnitab ametisse Euroopa Parlament. Komisjoni volinikud nimetatakse liikmesriikide valitsuste poolt, kes konsulteerivad komisjoni tulevase presidendiga ning parlament peab volinikud heaks kiitma. Volinikud ei esinda oma päritoluriike. Igaüks neist vastutab Euroopa Liidu ühe poliitikavaldkonna eest.
Komisjoni president ja volinikud valitakse viieks aastaks, see ajavahemik kattub Euroopa Parlamendi ametiajaga.
Euroopa Kohus - seaduse jõud
Euroopa Kohtu ülesanne on tagada Euroopa Liidu seaduste ühesugune tõlgendamine ja rakendamine kõikides liikmesriikides ning kõikide isikute võrdne kohtlemine seaduse ees. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust. Kohus jälgib ka, et liikmeriigid ja institutsioonid täidaksid neile seadusega pandud kohustusi.
Kontrollikoda – rahal on väärtus
Kontrollikoda jälgib, et Euroopa Liidu maksumaksjate raha kasutataks seaduse kohaselt, majanduslikult ning eesmärgipäraselt. Kontrollikoda asub Luxembourgis ning tal on õigus auditeerida kõiki Euroopa Liidu rahastutega seotud organisatsioone, organeid ja ettevõtjaid.
Euroopa majandus - ja sotsiaalkomitee – ühiskonna hääl
Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee 344 liiget esindavad suurt hulka erinevaid huvirühmi: tööandjaid ja ametiühinguid, tarbijaid ja keskkonnakaitsjaid. Komitee on nõuandev organ, kelle arvamust küsitakse töö, sotsiaalkulutuste, kutsehariduse jm valdkondades Euroopa Liidus tehtavate otsuste puhul.
Regioonide komitee - kohalikud tulevikuväljavaated
Regioonide komiteega konsulteeritakse selliste Euroopa Liidu otsuste puhul, millel on otsene kohalik või piirkondlik mõju. Need otsused võivad käsitleda näiteks transporti, tervishoidu , tööhõivet või haridust. Komiteel on 344 liiget, kellest enamik on kohalike omavalitsuste juhid või linnapead.
Euroopa Keskpank - stabiilne euro
Euroopa Keskpank asub Frankfurdis ning vastutab euro haldamise eest, peamiselt vahetuskursside määramise eest. Keskpanga esmane ülesanne on tagada hindade stabiilsus, et inflatsioon ei kahjustaks Euroopa majandust. Pank on oma otsuste tegemisel riikide valitsustest ja muudest organitest sõltumatu.
Euroopa Investeerimispank - ulatatud abikäsi
Investeerimispank laenab raha Euroopa ühistes huvides tähtsate projektide rahastamiseks, eelkõige raske majandusliku seisuga piirkondades. Rahastatakse infrastruktuuriga seotud projekte, näiteks raudtee , tee- või lennujaama ehitamist, aga ka keskkonnaprojekte. Pank annab krediiti investeeringuteks väikeettevõtetesse. Luxembourgis asuv pank laenab raha ka kandidaat- ja arenguriikidele. Panga omanikeks on liikmesriikide valitsused, seepärast saab pank suurendada kapitali ning anda soodsate intressidega laene .
Margot Wallström Euroopa Komisjoni kommunikatsiooni ja institutsionaalsete küsimuste eest vastutav asepresident:
„Euroopa ehitab teid, sildu ja raudteid, et inimesi lähendada. Me peame tugevdama inimestevahelisi kontakte.“
Margot Wallströmi ajaveebi saab lugeda aadressi:
blogs.ec.europa.eu/wallstrom
LEPINGUD
Euroopa Liit on loodud õigusriigi põhimõtteid järgides. See tähendab, et oma tegevuses lähtub ta lepingutest, mille on kõik liikmesriigid sõlminud vabatahtlikult ja demokraatlikult. Arvestades ühiskonnas toimunud muutusi, on esialgseid lepinguid muudetud ja ajakohastatud.
Varasemad lepingud:

Lissaboni leping

Lissaboni leping allkirjastati 13. detsembril 2007. Lepingu jõustumiseks peavad kõik 27 liikmesriiki selle ratifitseerima. Eelduste kohaselt jõustub leping enne 2009. aasta juunis toimuvaid järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi. Lepingu peamine eesmärk on muuta EL demokraatlikumaks, võttes arvesse Euroopa kodanike ootusi vastutuse, avatuse, läbipaistvuse ja osaluse kõrge taseme osas, ning parandada ELi tõhusust ja suutlikkust tegelemisel tänapäeva ülemaailmsete väljakutsetega nagu kliimamuutused, turvalisus ja jätkusuutlik areng.
Lissaboni lepingu suhtes saavutatud kokkuleppele eelnes põhiseadust käsitlev arutelu. Euroopa põhiseaduse lepingu võtsid riigipead ja valitsusjuhid vastu 17. ja 18. juunil 2004 Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu istungil ning see allkirjastati Roomas 29. oktoobril 2004, kuid ratifitseeritud seda pole.

Nice’i leping

Nice ´i leping allkirjastati 26. veebruaril 2001 ning see jõustus 1. veebruaril 2003. Lepingus käsitleti peamiselt institutsioonide reformimist, et Euroopa Liit saaks pärast 2004. aasta laienemist toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga ning pärast 2007. aasta laienemist ka 27 liikmesriigiga. Nice'i leping, endine Euroopa Liidu leping ja Euroopa Ühenduse asutamisleping on ühendatud ühte koondversiooni.

Amsterdami leping

Amsterdami leping allkirjastati 2. oktoobril 1997 ning see jõustus 1. mail 1999. Lepinguga muudeti ELi lepingu ja EÜ asutamislepingu artiklite numeratsiooni. Lepingule on lisatud ELi lepingu ja EÜ asutamislepingu konsolideeritud versioon . Amsterdami lepinguga muudeti Euroopa Liidu lepingu artiklite tähistused (A-S) numbrilisteks.

Euroopa Liidu leping

Euroopa Liidu leping allkirjastati Maastrichtis 7. veebruaril 1992 ning see jõustus 1. novembril 1993. Maastrichti lepinguga muudeti nimetus Euroopa Majandusühendus Euroopa Ühenduseks. Lepinguga loodi ka liikmesriikide valitsuste vahelised uued koostöövormid, näiteks kaitsepoliitika ning justiits-ja siseasjade valdkonnas. Lisades valitsustevahelise koostöö olemasolevasse ühenduse süsteemi, loodi Maastrichti lepinguga uus struktuur, mille kolm sammast hõlmavad nii poliitika- kui majandusvaldkondi. See ongi Euroopa Liit (EL).

Ühtne Euroopa akt

Ühtne Euroopa akt allkirjastati Luxembourgis ja Haagis ning see jõustus 1. juulil 1987. Aktiga viidi sisse siseturu lõpuleviimiseks vajalikud muudatused.

Liitmisleping

Liitmisleping allkirjastati 8. aprillil 1965 Brüsselis ning see jõustus 1. juulil 1967. Sellega loodi kolmele sel ajal toimivale ühendusele ühine komisjon ja nõukogu.

Rooma leping

Rooma leping, millega moodustati Euroopa Majandusühendus ( EMÜ ), allkirjastati Roomas 25. märtsil 1957 ning see jõustus 1. jaanuaril 1958. Samal ajal allkirjastati ka Euroopa Aatomienergiaühenduse ( Euratom ) asutamisleping; neid kahte lepingut koos tuntakse Rooma lepingute nime all.

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping allkirjastati Pariisis 18. aprillil 1951 ning see jõustus 23. juulil 1952. Leping aegus 23. juulil 2002.
Aluslepinguid on mitmel korral muudetud, peamiselt uute liikmesriikide ühinemisel aastatel 1973 (Iirimaa, Taani, Ühendkuningriik), 1981 (Kreeka), 1986 (Hispaania, Portugal), 1995 (Austria, Rootsi, Soome), 2004 (Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari) ning 2007 (Bulgaaria ja Rumeenia). 
Lepingutest lähtuvalt võtavad ELi institutsioonid vastu õigusakte, mida rakendatakse seejärel liikmesriikides. ELi õigusaktide täistekstid leiab Eurooa Liidu õigusaktide portaalist Eur-Lex. Ainult Euroopa Liidu Teatajas (EUR-Lex) avaldatud tekstid on autentsed.