Valitsemine & avalik haldus (0)

Presidentaalne :
* Riigipea keskne poliitiline figuur , täidab nii valitsusjuhi kui riigipea ülesandeid
*Kodanikud valivad presidendi ja parlamendisaadikud
*Pres. Juhib riigivalitsust, täites ka peaministri ülesandeid(nim. Ametisse ministrid).
* Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendi-, mitte parlamendivalimisi.
*Seadusandliku võimu institutsiooniks parlament
* President tihedamalt seotud täidesaatva võimuga.
*Võimuharude autonoomia suurim
Parlamentaarne:
*Rahvas valib parlamendi, kes omakorda valib presidendi
*Riigipea on erapooletu , iseseisev võimuinstitutsioon, kes tasakaalustab parlamendi&valitsuse suhteid
*President nim ametisse kõrged ametnikud, täidab tseremoniaalseid kohustusi
*Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal
*Seaduseelnõusid koostab valitsus& saadab parlamendile menetlemiseks
*Seadusandlik ja täidesaatev võim tugevas vastastikuses seoses
Ühe- ja kahekojalisus
Seaduse järgi on parlamendi kojad võrdsed. Kahekojalised: Sb, Pr, It, Saksam, Venemaa. Ühekojalised: Skandinaavia , Balti rigid.
Parlamendi alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel.
Ülemkoda, esimesel juhul, kujutab endast seisuslikku esindusorganit. Sel juhul valimisi ei korraldata,õigus omandatakse automaatselt päritud või omandatud tiitliga. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus 1.Esindajad delegeeritakse ülemkotta. 2. Ülemkoda valitakse otse rahva poolt.
Parlamendi ülesehitus,struktuur, töökorraldus, ülesanded
Formaalõiguslik struktuur,fikseeritud seadusega,osad on parlamendi juhatus ja komisjonid .
Poliitiline struktuur, oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust, moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon.
Parlamendi igapäevatööd juhib esimees ehk spiiker . Tema ülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alalised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni.
Parlamendi peamine funktsioon: algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi. Samuti erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine sedustesse. Kolmas funktsioon on järelvalve valitsuse üle.
Seaduse menetlemine
Seaduse algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, üksiksaadikul. Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon annab eelnõule esimese hinnangu ja viimistleb muudatusettepanekud. Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni eettekanded ja otsustatakse, kas jätkata menetlemist(saata 2le lugemisele). Teisel lugemisel hääletatakse kõik muudatusettepanekud läbi. Otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu lõpetatakse, või suunatakse 3le lugemisele. Lõpphääletusel parlamendiliikmed hääletavad seaduse poolt või vastu.
Valitsuse moodustamise põhimõtteid
Parlamentaarses demokraatias on valitsuse kokkupanek keerulisem, sest kõigepealt tuleb leida parlamendile vastuvõetav peaminister(kandidaadi nim riigipea).
Kaheparteilises parlamentaarses riigis riigipeal formaalne ül kinnitada kahekordse valiku tulemus. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis on riigipeal rohkem mänguruumi peaministrikandidaadi valimisel, peab läbirääkimisi erakondadega. Ministrite nimetamine on läbirääkimiste küsimus, mida juhib värske peaminister.
Peaministri peamine taotlus oma meeskonna koostamisel on saavutada häälte ülekaal parlamendis ning kindlustada oma erakonna programmi elluviimine .
Täidesaateva võimu roll
Viimase poole sajandi jooksul on parlamendi roll vähenenud ja täidesaatvavõimu roll suurenenud. Täidesaatval võimul on tugevam aparaat ja rohkem funktsioone kui parlamendil. Parlamendi protseduurireeglid on kohmakad ja aeglased. Eelistatakse asjatundjaid ja eksperte
Eesti Vabariigi Valitsus2010:
Andrus Ansip - Peaminister
Tõnis Lukas - Haridus - ja teadusminister
Rein Lang - Justiitsminister
Jaak Aaviksoo - Kaitseminister
Jaanus Tamkivi - Keskkonnaminister
Laine Jänes - Kultuuriminister
Juhan Parts - Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Bürokraatia funktsioonid
Poliitika elluviimine- alamastme ametnikud suhtlevad kodanikega, kõrgemad ametnikud poliitika kujundajatega. Ametnikud õtavad osa seaduste ettevalmistamisest, valmistavad ette materjale kabinetiistungiteks. Osalevad poliitilistes konsultatsioonides ja läbirääkimistes.
Süsteemi stabiliseerimine - vahekohtuniku funktsioon. Ametnik ei tohi osaleda aktiivselt poliitikas, ta on nimetu otsuste täideviija, aga mitte otsuste kavandaja
Iseenda taastootmine,arendamine ja inimressursi juhtimine- ametkondadevahelise suhtluse edendamine, poliitika täitmise koordineerimine , ametnike taseme- ja täiendkoolitus.
Bürokraatia järelvalve võimalused
Sisekontroll - juriidiline(kas ametnik on käitunud seaduse järgi) ja psühholoogiline aspekt(eetikanormid ja käitumismallid).
Poliitiline kontroll- varaline järelvalve kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. Teostab järelvalveinstitutsioon.
Õiguslik kontroll- peab tagama haldussuutlikuse ja vältima korruptsiooni
Eesti adminastriivne jaotust Maakond- vald&linn- linn, küla, alev , alevik
Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus
(1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
(2) Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste , põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva - ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.
Tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud mudel
Kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest.
Otsused lähtuvad keskvõimust. Oluline roll suurte volitustega regionaalvalitsusel. Kohalikul omavalitsusel vastutus kultuurivaldkonnas ja kohalikus majanduses.
Omavalitsused palju iseseisvamad, korraldavad kogu kohalikku elu.
Enam otsustamisvabadust avaliku elu korraldamisel. Kohalik võim finantsiliselt iseseisev.