Valitsemine ja avalik haldus (2)

1. Presidentalism - president täidab nii riigipea kui valtsusjuhi ülesandeid. Kuid ka tema võimu piiratakse. Presidentaalse vormi puhul valivad kosdanikud nii presidenti kui paralmendisaadiukud. President juhib riigi valitsust ja täidab peaministri ülesandeid. Valitsuse koosseis vahetusb pätst presidendivalimisi. Seadusandliku võimu instituudiks on parlment ehk kongress . Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel. Seadusandiku kogu ,õku täidesaatvale võimuharule on suhteliselt nõrk. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. Seeon enam levinud lõuna-am, põhja- aafrikas, kaukaasias ja kesk-aasias
Parlamentalism - Põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatsia põhimõtete tähtsustamine. Selle puhul valib rahvas otse ainult parlamendi, parlament presidendi. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstituuti, mis peab tasakaalustama valituse ja parlamendi suhteid. Ka nimetab ametisse kõrgeid ametnikke. Parlament paneb kokku täidesaatva võimu. Valitsus moodustatakse parlamendi valimiste põhjal. Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on sõltuvuses.
2. Parlamendid on sageli kahekojalised ja nende kodasid nim alam ja ülemkodadeks. Alamkoda moodustatakse kõikides riikides üldvalimiste teel. Ülemkojal on kaks võüimalust.
Esimesel juhul kujutab ülemkoda enast seisuslikku esindusorganit. Valimisi sel juhul ei korraldata. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus . Kahekojalise: saksamaa, inglismaa, prantsusmaa, itaalia. Ühekojalised: skandinaavia, balti riigid.
3. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus, komisjonid. Poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, kolaitsioon ja opositsioon. Parlamendi tööd juhib esimees ehk spiiker . Komisjonid on parlamendi rööorganid. Alatised komisjonid keskendusvad ühele valitsemisalale. Koalitsiooni moodustavad need pareid, kes kuuluvad valitsusse. Opositsiooni need erakonnad , kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Nende saadikud moodustavad fraktsiooni.
4. Seaduse algatamise õigus on valitusel, riigikogu fraktsioonil, komisjonid ja üksiksaadikul. Algataja annab selle üle riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. See annab esmase hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatuseettepanekud. Hääletusel on tema seisukoht otsustav. On kaks lugemist. Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esineaja ettekanded ja ptsustatakse kas jätkata. Teisel lugemisel toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatuseettepanekud hääletatakse läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse kas eelnõu pannakse lõpphääletusele. Lõpphääletusel parlamendiliikmed hääletavad poolt või vastu. Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid. Kolmandale lugemisele suunatud eelnõusse saavad muudatusi esitada fraktsioonid ja alatised komisjonid.
5. Peaministrikandidaadi nimetamine on riigipea ülesanne. Kahepareilises parlamentaarses riigis jääb riigipeale vaid formaalne ülesanne kintitada valiku tulemus. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis jääb riigipeale suurem mänguruum peaministri kandidaadi leidmisel. Ta peab läbirääkimisi erakondadega. Ministrite nimetamine kujutab endast poliitilisi läbirääkimisi, mida juhib peaminister. Peaministri taotlus on saavutada häälte ülekaal parlamendis. Koalitsioonivalitsus moodustatakse parteilistevaheliste läbirääkimiste käigus.
6. Täidesaatev võim on tugevnenud viimasel ajal. Sellel on tugevam aparaat ja rohkem funktsiooone kui parlamendil. Nüüdisaegne poilitilise otsiustamise protsess nõuab kiiret ja asjatundlikku tegutsemist . Parlamendi protseduuri reeglid on kohmakad ja aeglased. Seepärast eelmistab nüüdisaja valitsus väikseid töörühmi ja eksperte ...
7. Bürokraatia funktsioonid
Peamiseks ülesandeks on poliitika elluviimine . Ametnikus suhtlevad peamiselt kodanikega, kõrgemad ametnikud aga kujundajatega. Bürokraatial on stabiliseeija ja vahekohtuniku funktsioon. Kolmas funktsioon on iseenda ehk ametnikkonna taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine. Järelvalve võimalused: On vaja jälgida et see mis teostub on tõepoolest avalikkuse mitte aga ametnikkkonna erahuvi. Teiseks järelvalge põhjuseks on vajadus tõta valitsemise tõhusust et olulised küsimused saaksid kiirest allatus. Kolmandaks tuleb arvestada võimaliku korruptsiooniõhuga.
8. Administratiivne ülesehitus
Kakas riigi administratiivstruktuuri mudelit :
Esimesel juhul viiakse haldusfunktsioonide täitsmiseks kohalikud valitsused mis sõltuvad tugevastu keskvalitsusest.(tsentraliseeritud). Selle mudeli puhul lähtuvad kõik otsused keskvõmust. Oluline roll regionaaltasandil. Reginaalvalitsus on vahendajaks keskvõimu ja kohalike võimude vahel. Kohalikule omavalitsusele jääb vastutus kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses. Niisugust halöduskorraldust nim kahetasandiliseks.
Teisel juhul on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kohalikku elu. Seal on ka Eesti. ( detsentraliseeritud) Kohalikul võimul on märksa enam otsustusvabadust avaliku elu korraldamisel. Munitsiipaalvõim kogub suure osa tuludest ja väike osa tuleb keskvalitsuselt. Sellist halduskorraldust nim kolmetasandiliseks.