Ühiskond: kohtusüsteemid (0)

Mandri-Euroopa kohtusüsteem *+kohtuniku nimetab ametisse justiitsminister-valik on teadlik ja läbikaalutletud *+kohtunikul peab olema juriidiline kõrgharidus *+võitja ei pea maksma kohtukulusid *--suurem korruptsioonioht *--suurem inimlik eksimisvõimalus *-- kohtunik on seadustega väga kindlalt piiratud Anglo-Ameerika kohtusüsteem *--rahvas valib kohtuniku-inimeste valik on mõjutatav *--kohtunikus võib saada inimene, kellel pole õiguslikku haridust *--kohtuskäimine on väga kallis, ka võitja maksab kulud *+vandekohtunike suur hulk tagab suurema õigluse, otsus on objektiivsem *+kohtunikel on rohkem vabadust, saavad luua ise pretsedente, saavad tuua rohkem inimlikkust sisse
1) Presidentalism : a)Rahvas valib presidendi, parlamendi. b) President nimetab ametisse valitsuse või tagandab. c)President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül d)Igakord kui valitakse uuus president, siis vahetub ka valitsus. e)Presidenti piiravad seadused, kui ta saab tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadused- vetoõigus f)Presidenti on võimalik kontrollida ka riigi eelravega, sest president vajab parlamendi heakskiitu suurte kuluprogrammide jaoks g)valitsus on pikaajalisem h)vastastiku tegevuse blokeerimine i)võimuharude autonoomia suurim Poolpresidentalism : a)Rahvas valib presidendi ja parlamendi b)President nimetab ametisse peaministri ja juhib valitsust c) Parlament hääletab ametisse valitsuse ja ka tagandab d) peaminister juhib valitsust e)ministrid valib peaminister aga vajab presidendi heakskiitu f)president võib parlamendi laiali saata- vetoseadus g)tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule Parlamentarism: a)rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi ning hääletab ametisse ja ka tagandab valitsuse b)valitsus annab aru parlamendile c)presidendil on esinud ül d)valitsus pandakse ametisse peale parlamendi valimisi d)valitsuse moodustamine: *president nim peaministri kandidaadi, kes on võitnud erakonnas *kui parlament kiidab peaministri heaks, saab ta peaministriks. e)seadus ja täides võim on tugevas vastastikuses sõltuvuses
2)Seadusandlik võim e parlament- Ülesehitus: a)Ühekojaline- Eesti Vabariik b)kahekojaline *ülemkoda- aadlikud, vaimulikud , sünnipäraga inimesed, kõrge ametikohaga *alamkoda- linlaste esindajad, alamate astmetega vaimulikud valitakse * saks , vene Erakondlik jaotus: a) koalitsioon- nee parteid, kes kuuluvad valitsusse b) opositsioon - erakonnad , keda ei ole kaasatud valitsusse, kristiseerivad valitsuse ettepanekuid ja pakuvad neile alternatiive c) fraktsioon - 5st saadikust saab moodustada, võivad olla erinevast erakonnast d)töörühmad- komisjon e)alatised komisjonid - keskenduvad ühele valitsemisalale /parlamendi tööd juhatab esimees ehk spiiker Ülesanded: a) seadusandlu- algatab, menetleb ja võtab vastu seadusi b) esindab rahva tahet c) kontrollib täidesaatvad võimu(valitsust) *Peab peaministri kandidaadi heaks nimetama *valitsus annab aru *korraldab umbusaldushääletuse *eelarve vastuvõttmine Õigusaktide menetlemine: a)Seaduse alustamise õigus on valitsusel, riigikogu fraktsioonil, rk komisjonil ja ka üksiksaadikul b) eelnõu algataja annab selle üle rk juhtimisele, kes määrab eelnõu menetelmiseks juhtivkomisjoni c)juhtkomj suur roll arutamisel, jk annab esimese hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud, hääletusel võib jk seisukoht kujuneda otsustavaks d)Esimene lugemine- kuulatakse ära eelnõu algataja ja jk esindaja ettepanekud, otsustatakse kas saata teisele lugemisele e)teine l- vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi f)lõpphääletus- hääletavad parlamendiliikmed , kas seadus vastu võtta või mitte g)Arutelu katkestamine- igaüks võib uued muudatusettepanekudtäiskogule hääletamiseks anda h)kolmas l- parandada ja muuta fraktsiooni alatised komisjonid, sõna võtta ainult fraktsiooni ja komisjoni volitatud esindajad.
3)Täidesaatevvõim e valitsus: Moodustamine: a)Parlam hääletab ja tagandab ametist parlament. presid nimetab ja tagandab ametist president b)parlam vahetub parlamendi valimistega, presid vahetub presidendi valimistega Efektiivsuse toimimise kriteeriumid: a)kui valitsuses on sarnaste ideoloogiatega erakonnad- vähem erimeelsusi suudab üaremini ühiste otsusteni jõuda, valitsus suudab kauem püsida b)ametnike valitsus c)peaks olema enamusvalitsus - vähemalt pooled saadikud on ühest erakonnast, suurem tõenäosus, et õigusakt hääletatakse poolt
4)Bürokraatia ehk ametnikkond : a)püsivus- Ametnikkond vahetub harvemini kui poliitikud , mis tagab asjaajamise järjepidavuse b)alalhoidlikkus ehk professionaalsus -ametnikud peavad olema alalhoidlikud c)poliitiline neutraalsus - ametnike positsioon ei tohiks sõltuda poliitilistest vaadetest( eesti kohtunik et tohi kuuluda erakonda) d)arvukus Ülesanded: a)poliitika elluviimine b)süteemi stabiliseerja ning vahekohtunik c) ametnikkonna ehk iseenda taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine Järelvalve: A)kuna rahvas edastab oma nõudmisi poliitikasse, kuid nende lõplik elluviimine sõltub ametnikest, seega on vaja jälgida, et see, mis teostub on avalikkuse huvi, mitte ametnikkonna erahuvi B)Kuna on vajadus tõsya valitsemise tõhusust, et olulised küsimused saaksid kiiresti hallatud C)kuna ametnike kätte koondunud võimu ulatus on suur, siis tuleb arvestada korrputsiooniga a) Sisekontroll : juriidiline ja psühholoogiline b)Poliitiline kontroll: varaline järelevalve ja kontroll kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle c)Õiguslik kontroll:kohtusüsteem või ombudsmani institutsioon
5)Kohtusüsteem: Õigusharud: a)eraõigus- korraldab inimeste omavahelisi suhteid *tööõigus- tööandja ja töötaja omavahelised suhted *perekonnaõigus- abiellumisega seotud küsimused *võlaõigus b)avalik õigus- riigivõimu ja üksikisiku vahekord *riigiõigus- paneb paika riigi valitsemise *haldusõigus- ametnike ja omavalitsuametnike omavaheline Eesti kohtusüsteem: a)I astme kohus- maakohus (harju,viru,pärnu,tartu)arutab tsiviilasju, kriminaalasju, väärteoasju/ halduskohus(tallinn, tartu)arutab haldusasju b)II astme kohus- ringkonnakohus (tallinn, tartu, viru) menetleb esimese astme kohtuotsuste apellatsioone c)III astme kohus- riigikohus (tartu) menetleb ringkonnakohtu otsuste kassatsioone, teostab põhiseaduslikkuse järelvalvet 6)Regionaalne valitsemine: Tähtsus: a)on vaja paremaks haldamiseks b)ühtlustada erinevate piirkondade majandust c)tugevdab riiki siseselt d)võimaldab parema inimeste sotsiaalse heaolu Haldusreformi vajalikkus: a)teenused ja töökohad oleksid paremini ühtlustunud, väikesed omavalitsused on jõuetud üksi hakkama saada b)volinike ja ametnike palga arvelt saaks raha kokku hoida Tsentraliseeritud a)I Keskvõim-oma eelarve ja rahva poolt valitud esindus , otsused lähtuvad keskvõimust b)II Regionaaltasand-rahvas ei saa esindajaid valida, vahendajaks ja koordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel c)III Kohalik tasand-rahvas valib esinduse, oma eelarve, vastutus kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses Detsentraliseeritud a)I Keskvõim-rahvas valib esinduse b)II Regionaaltasand-rahva poolt valitud esindus olemas, oma eelarve, rahvas saab osaleda selle tasandi korraldusega c)III Kohalik tasand-rahvas valib esinduse, suurem otsustusvabadus avaliku elu korraldamisel.
7)Euroopa Liit: a)Euroopa Ülemkogu- riigipead, valitsusjuhid. Valitakse eesistuja praegu Herman van Rompuy. b)Ministrite Nõukogu- liikmesriikide erivaldkondade ministrid, alalist liikmeskonda pole, seadusandlik, töötab välja eelarve, selle peab heaks kiitma Euroopa Parlament Õigusaktid: *määrused- kohustuslikud kõikidele *direktiiv- ettekirjutus , eesmärk kuhu tuleb jõuda * arvamusavaldus -soovitus liikmesriikidele mingisuguses valdkonnas c)Euroopa Parlament- iga 5a tagant, seadusandlik, umbusaldus õigus Euroopa Komisjonile, püsiv koosseis, kodanike poolt valitud. d)Euroopa Komisjon-täidesaatev, liikmesriikide valitsuste poolt esindajaks nimetatud, ametisse hääletab europarlament Ül:algatab seaduseelnõusid, jälgib Ministrite Nõukogu otsuste täitmist liikmesriikide poolt, seisab EL-i õigusnormide rakendamise eest, esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides, haldab EL-i eelarvet e)Euroopa Kohus- kohtu seisukohavõtt on kõikidele liikmesriikidele täitmiseks kohustuslik, EL õigusakt on kohalikust seadusest üle, kohtunikud lahendavad kohtuasja sõltumatult oma riigi valitsuselt