Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimusteks on seadustele tuginev valitsemine ning kodanikeõiguste ja vabatuste tunnustamine. Kui riigi valitsemise poliitika ei vasta nendele tingimustele ei saa kuidagi tegu olla kodanikuühiskonnaga. Kuna Eestis toimib legitiimne valitsemine toimib meil ka kodanikuühiskonnd. Demokraatia toimimiseks vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid, et haarata rahvast otsustamisse. Need kanalid on näiteks: seltsid, ühingud, ühistud, liidud ja erinevad rahvaalgatused. Eestis on palju erinevaid sellised liikumisi ja rahvaalgatusel toimivaid ühinguid. Näitena rahvaalgatusel ja mittetulundus eesmärgil toimunud ,,Teeme ära" kampaania ja praegu toimuv ,,Toidu panga" kampaania. Need oraganisatsioonid tegutsevad täielikult mitte kasumi teenimise eesmärgil. Nende ainsateks ülessandeks on ühiselt muuta Eesti paremaks kohaks ja parandada sotsiaalset olukorda.
1.Milles seisnes rahvusluse uus tõus 20.sajandi algul? Venestamissurve nõrgenemises, kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. 2.Võrrelge Tartu liberaalide ja Tallinna radikaalide vaateid. Mis on neis sarnast, mis erinevat? Tartu liberaalid: rahvuse esindajaks kujunes ajaleht Postimees, mida juhtis Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Postimees üritas sekkuda poliitikasse, esmajoones kohalike asjade otsustamisse. Tallinna radikaalid: peamine esindaja oli ajaleht Teataja, mille toimetajaks oli Konstantin Päts. Teataja ei eitanud Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ja toetas klassivõitlust. 3.Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Mille poolest erinesid Eesti rahvuslike sotsialistide vaated Venemaa sotsiaaldemokraatide vaadetest? Idee jõudis Eestisse tänu balti-saksa haritlastele ja vene tsaarivalitsusele, kes saatis suurtes
Juhtimine juhindub eelkõige plaanide täitmisest. Juba kirjakeeleski kõlab sõna ,,juhtimine" rangemalt kui ,,eestvedamine". Nii on ka nende stiilid. Juhtimine tähendab, et kõik käsud tulevad juhtide poolt ning alluvate ülesanne on töö tehtud saada nende käskude kaudu. Siiski, ka juhtimisel on oma leebemad stiilid. Nagu näiteks selgitamine, kus juht küll määrab eesmärgid, kuid kaasab töötajad otsustamisse ja koos otsustatakse, kuidas on parim viis plaanid täide viia. Samuti nagu osalev juhtimine, kus juht seab eesmärgid koos töötajatega, kuid töötajad valivad ise vahendid kuidas eesmärgid teoks teha. Eestvedamine on üles ehitatud usaldusel ja motiveerimisel. Eesmärgid ja huvid ühildatakse, ning kasutusele võetakse palju uuendusi, samas, kui juhtimine on traditsioone järgiv ja muudatusi tehakse vähe, või siis aeglasemalt kui eestvedamises
Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, ka selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut. Kodanikuühiskond on omamoodi vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Nüüdisdemokraatia analüüsides võib eristada kahte peamist lähenemisviisi: Esimene rõhutab, et tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustamisse. Teine lähenemisviis peab silmas kodanikuühiskonna majanduslikku mõõdet. Sellisel juhul kasutatakse tavaliselt sõnu mittetulundussektor või kolmas sektor. Mõnikord peetakse kolmandast sektorist rääkides silmas selle koostisosi. Eestis on neid kolme liiki: mittetulundusühingud (MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. KOLMANDA SEKTORI ORGANISATSIOONID EI TOHI KASUMIT OMA LIIKMETELE VÄLJA JAGADA. Põhimõtted, millest riigi ja kodanikuühenduste suhted peaksid lähtuma:
kommunikeerimine ja selgitamine. Ka selgete vastutuspiiride seadmine aitab hoiduda konfliktidest. Ei saa ju inimene vastutada tulemuste eest, mille muutmine pole tema kontrolli all. Tagasiside tähtsust ei tohiks samuti alahinnata selleks, et hinnata kus maal oma eesmärkidega ollakse. Samapalju vajatakse tunnustust mõistmiseks, et nende töö on midagi väärt. Kui ettevõte on plaaninud muudatusi, siis tuleks töötajaid varakult otsustamisse ja muutmise protsessi kaasata. See vähendab teadmatust ja kergendab muutuste elluviimist. Kui probleemidest ei räägita ja neid ei üritata lahendada võib stressist areneda depressioon. Oskamatus ennast kaitsta, lõõgastuda ja ebameeldivatest emotsioonidest vabaneda viib kroonilise väsimuseni, mille tagajärjeks on läbipõlemissündroom. See tähendab, et inimene muutub teda ümbritseva suhtes apaatseks, ei suuda ega taha probleeme lahendada. Ta tunneb
Mina pole küll valimisikka veel jõudnud, kuid endamisi teen ma alati otsuseid, keda valida. Tänapäeval on suur võim meedial. Viimasel ajal on Lääne ühiskonnas ilmnenud tendents meedia kujundab arvamusi. Seega võib meediat nimetada valimisprotsessis suunavaks jõuks, kes aitab otsustada, kellele anda oma hääl. Samasugust abi osutab ka internet. Valimisi aga peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks ja selle tulemusel kaasatakse rahvas otsustamisse, mis tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust. Valimised on sõna otseses mõttes demokraatia kool, sest valimised edendavad haritust, võimaldades inimestel olla informeeritud, kuna kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist infot, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. ,,Valimine liisku heites," ütleb Montesquieu, ,,on loomult demokraatlik." Hästi, aga mis mõttes see nii on
Lisaks õiguslike normide kehtestamisele sekkub riik majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, samuti selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut. Kodanikuühiskond- Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. KÜ poliitilises tähenduses- see rõhutab, et tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustamisse. KÜ majanduslikus mõttes- Mittetulundussektor; eesmärk pole tulla võimule ega kasumit teenida. Riik kaasab kodanikuühendusi seadusloomesse, toetab neid rahaliselt, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. Sotsiaalne kihistumine-Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse. Sotsiaalne mobiilsus- tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. (horisontaalne- ühest linnast teise; ühest majandusharust teise;
A. Lincolni seletus demokraatiale- demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Esiteks rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. demokraatia tunnused (lk. 21)- kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees;võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll); vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide
ERAs. osakaalu mõõdetakse erakapitali kuuluvate ettevõtete või nende hõivatud töötajate järgi. Tuleb arvestada avalikus. ettekirjutustega, maksudega, tegevuslubade kauplemise, keskk.hoiu jms. Kuna esineb turutõkkeid peab riik sekkuma et puudusi kõrvaldada. Kodanikuühiskond- ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Demok. isel. on lisaks valimistele ja erakondade tegevusle kaasata ka organistasioonidega rahvast otsustamisse. 1) MTÜ e.mittetulundusühingud 2) SA-d e.sihtasutused 3) Seltsingud- mitteformaalsed ühendused,mida ei registreerita. kodanikuü.isel: *Tegutsevad legaalselt seadusi ja reegleid järgides *Tegelevad ühiskondlikku huvi pakkuvate asjadega *üüavad mõjutada riigivõimu * Esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi- ühiskonna mitmekesisus. Kodanikuü. Eestis kujunes 19 saj seoses laulu ja mänguseltsidega. EV loomisele järgnes kodanikuühenduste arvu kasv.
või riskis olevate laste abistamise/toetamisega Anglin (2001) järgi on laste hoolekanne laiem teenustesüsteem, mis on suunatud abivajavatele lastele 1. Laste hoolekande mudeli kontseptsioon D’Cruz ja Stagnitti (2008) järgi 2. Lastekaitsetöö põhimõtted Lastekaitse põhimõtted: Subsidaarsuse põhimõte – teenused ja otsused on kliendile võimalikult lähedal Partnerlus peredega – kaasata perekond otsustamisse Teenuste astmelisus – katsetatakse nõustamine, pereteraapia jne ja alles siis sekkuvamad teenused ja alles viimasena lapse perest eraldamine. Juhtumikorraldus ja võrgustikutöö 1. Lastekaitsetöö uued trendid/käsitlused Lapse heaolu käsitlemise uued trendid: Negatiivsete ja positiivsete (nt nägemus laste võimetest ja resilientsusest) aspektide kombineerimine Lapsekesksus: kaasamine
tehnika, delfi otsustamine, dialektiline otsustamine. Rühmaotsustamine on otsuste vastuvõtmine mitmekesi, mille käigus võetakse vastu otsuseid ja lahendatakse probleeme. Eelised:ideede ja ettepanekute mitmekesisus; alternatiivid pakutakse välja erinevate kogemuste ja taustadega inimeste poolt erinevast vaatenurgast nähtuna, on võimalik koguda ja läbi vaadata suur hulk informatsiooni, töötajate otsustamisse kaasamine tagab otsuste aktsepteerimise nende poolt, osavõtjatel on võimalik heita pilk probleemi kõige erinevatele tahkudele. Puudused: otsustamine võtab kauem aega, mõned grupi liikmed ei pruugi otsust toetada, dominantsed isikud võivad otsuste vastuvõtmist mõjutada, mõned grupi liikmed võivad oma huvid ülemuslikuks seada ja grupi huvid nendele allutada, mõned osavõtjad võivad mitte väljendada oma tegelikku
eest ehitaja, koka või tislerina? Või koostada 3000-kroonise brutopalga eest elektroonikaseadmeid? Just sellised olid Tallinna tööhõive-ameti eilsed pakkumised. Seejuures pole raha ainus, mille abil lihtsate tööde tegijate eneseväärikust tõsta saab. Üks abinõu oleks ka demokraatlikum juhtimine paraku on aga Eesti tööandjad tuliselt vastu sõdinud ametiühingute soovile seada ettevõtetes sisse üksikasjalik töötajate informeerimise kohustus ning kaasata töötajaid otsustamisse. Tööandjad võivad ju praegu noori hirmutada, et tulevikus ootab valgekraesid tööpuudus. Ent see hoiatus on mõeldud kurtidele kõrvadele. Tulevik on veel mägede taga, raudteelaste ja Kreenholmi tööliste koondamisest on aga kõik kuulnud. Tänapäeva noored teavad kaasaegses kiirelt muutuvas ühiskonnas ei saa enam kindel olla, et pead kuni pensionipõlveni üht ja sama ametit. Ning laiapõhjaline ja akadeemiline haridus
Kordamine Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides (government of the people by the people and for the people Abraham Lincoln). Kõigil on juurdepääs poliitikasse, avalikkus on kaasatud otsustamisse ja otsused peavad lähtuma kogu rahva huvidest. Otsene e vahetu e klassikaline demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille korral kodanikud võtavad rahvakoosolekul v referendumil e rahvahääletusel (kasutatakse tänapäeval) poolt v vastu hääletades ise vastu poliitilisi otsuseid. Esindus e vahendatud e liberaalne demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, valitakse rahva poolt valitud ja rahva huvide nimel tegutsevad esindajad.
Lisaks õiguslike normide kehtestamisele sekkub riik majandusse , et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, samuti selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut. 4. Kodanikuühiskond Võib eristada peamist kahte lähenemisviisi. a)Esimene tõlgendab kodanikuühiskonda poliitilises tähenduses. See rõhutab , et tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustamisse. Mitmesugused seltsid, ametiühingud, ühistud, liidud ja rahvaalgatused pakuvad selleks häid võimalusi b)Teine lähenemisviis peab silmas kodanikuühiskonna majanduslikku mõõdet. Sellisel juhul kasutatakse tavaiselt oskussõnu mittetulundussektor või kolmas sektor. Needaitavad paremini mõista kodanikuühiskonna paiknemist riigivalitsemise (esimese ehk avaliku sektori) ning ärimajanduse( teise sektori ) vahel. Samamoodi nagu kodanikuühendused ei sea oma eesmärgiks võimule
Vajadust seob tegevusega hoiak. Hoiakuks loetakse inimese teadvustamata valmisolekut vajadust rahuldada.( Alas 2002). * Töötajate hoiakuid muudatuste suhtes mõjutavad ühelt poolt grupis omaksvõetud normid ja uskumused, kuid vähem tähtsad ei ole ka organisatsioonisisesed suhted ning ettevõtte juhtkonna usaldamine või umbusaldamine. * Tähtsal kohal hoiakute kujundajana on muudatuste kohta jagatav informatsioon. * Organisatsiooniliste muudatuste läbiviimise käigus on töötajate otsustamisse kaasamine, hea koostöö probleemide diagnoosimisel, tegevuse planeerimisel ja muudatuste elluviimisel kriitilise tähtsusega. * Töötajad vajavad infot ettevõtte eesmärkide ja kavatsuste kohta, mida need muudatused konkreetselt neile kaasa toovad ja millist kasu nad aktiivsest osalemisest võivad saada. Töörahulolu põhjustavad tegurid on jagatud välisteks- ja sisemisteks rahulolu-faktoriteks. Välised rahulolu-faktorid: · palk ; · edutamisvõimalused.
juhtida. Määrab, kui palju tasandeid ja juhte organisatsioonis on. tsentraliseeritus - Kõrge tsentraliseeritusega organisatsioonides teevad tippjuhid kõik otsused ja madalama astme juhid üksnes järgivad nende direktiive. · Detsentraliseeritus- Detsentraliseeritud organisatsioonides otsustavad nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemale. Mida rohkem madalama astme juhid on kaasatud otsustamisse, seda enam on organisatsioon detsentraliseeritud. Tsentraliseerimise-detsentraliseerimise kontseptsioon on suhteline, mitte absoluutne, organisatsioon ei saa olla kunagi täielikult tsentraliseeritud ega ka detsentraliseeritud. Formaliseerimine- on määr, milleni töö organisatsioonis on standardiseeritud ja töötajate käitumine juhitud kirjalike reeglite ja protseduuridega. · Kõrge
Demokraatia, kui rahva võim- demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Paraku jääb see tõlgendus liialt ebamääraseks. Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas, rahva enese huvides. Lincolni sõnad rõhutavad kolme olulist joont. Esiteks, rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. Otsene ehk vahetu demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine
vabaks, kui see eksisteerib ja teotseb vaid oma loomuse vajalikkusest, ja sunnituks nimetan sellist asja, mida määrab miski muu täpselt ja kindlalt olema ja tegutsema. Nii eksisteerib näiteks Jumal paratamatult, kuid ometi vabalt, sest ta on olemas vaid oma loomuse paratamatusest. Samuti tunnetab Jumal iseennast ja kõike muud vabalt, sest ainult tema loomuse paratamatusest järeldub, et ta kõike tunnetab. Te näete niisiis, et ma ei aseta vabadust vabasse otsustamisse, vaid vabasse paratamatusesse.“ Lühidalt öeldes väidab Spinoza, et iga asja määrab paratamatult mõni väline põhjus kindlal ja täpsel viisil olema ja toimima. Uskumine, et vaba liikumine ja olemine ei leia aset mingil muul põhjusel kui omaenda tahtel. See aga ongi inimlik vabadus, mida kõik väidavad endil olevat ja mis seisneb vaid selles, et inimesed teavad oma soove, kuid ei tea põhjusi, mis neid mõjutavad. Mina isiklikult Spinoza väitega 100% nõustud ei saa
Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia
kasutuskõlblikud teed ning külapoodide ja kauplusbusside toimimise. · Tagame avalike teenuste kättesaadavuse igale inimesele./4/ 7 Kohalik omavalitsus Keskerakond on seisukohal, et kohalikud omavalitsused on demokraatliku ühiskonna alus. Meie eesmärk kohaliku omavalitsuse poliitika valdkonnas on Eesti Vabariigi Põhiseaduse mõtte kohase kodanikuühiskonna kujunemine ja elanike sisuline kaasatus kohaliku elu küsimuste otsustamisse. Senine riigiametnikukeskne ühiskonnakorraldus ei ole meile vastuvõetav. Tugineme Euroopa kohalike omavalitsuste harta põhimõtetele. Kohalik omavalitsus on kohalike probleemide lahendamisel riigi keskvõimu partner, mitte aga pime käsutäitja./5/ Regionaalareng Väikeriigil ei tohi olla ääremaid. Meie eesmärk on Eesti regionaalselt ja sotsiaalselt terviklik ja tasakaalustatud areng. Eesti regionaalselt tasakaalustatud areng tugineb kaasaegsele ja rahvusvaheliselt
o tänapäeval ei ole riiki kes ühel või teisel viisil sekkuks majandusse põhjala riigid sekkuvad aktiivsemalt majandusse Kodanikuühiskond 32 On avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisats- 33 ioonid ja ühendused 34 KÜ poliitiline mõõde: demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele 35 teisigi mooduseid rahva kaasamiseks otsustamisse Seltsid, ühingud, ühistud, 36 liidud, rahvaalgatused 37 KÜ majanduslik mõõde: KÜ paikneb avaliku sektori ja ärimajanduse vahel. Eesmärk 38 pole võimuletulek ega kasumi teenimine Kolmandasse sektorisse kuuluvad kodanikualgatuslikud organisatsioonid MTÜ-d sihtasutused SA-d ja seltsingud (ka virtuaalseltsingud) (mitteformaalsed ühendused, viimased ei kuulu registreerimisele. esimesel jaanuaril 2006 on MTÜ 22721, SA 689
toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl august Hindrey, Peeter Põld jt). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes välja venestamise ja saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Eeskujuks kõneldi eesti keeles. Toetajaskond jõukam talurahvas ja haritlased. Üritas sekkuda poliitikasse kohalike asjade otsustamisse. Andis mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Peeti vajalikuks eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega ning põhjalikke maa- ja haridusreforme. Esikohale seati rahvusaated, tähelepanuta jäid ühiskonda üha enam lõhestavad sotsiaalsed vastuolud. Tallinna radikaalid 1901. hakkas Tallinnas ilmuma Teataja, mille asutaja ja toimetaja oli Konstantin Päts
dematerialiseerimine, decoupling, suletud tsüklid, saastaja maksab, jne); · Põlvkondade vahelise tasakaalu väärtustamine (kui mingi tegevuse mõjud pika-ajalises plaanis pole selged, siis pigem hoiduda tundmatute mõjudega tegevustest seni, kuni mõjud on selgitatud); · Põlvkonna sisene tasakaalu poole püüdlemine (erinevuste vähendamine Põhja ja Lõuna vahel, erinevuste vähendamine rikaste ja vaeste vahel, jne, inimeste kaasamine otsustamisse millises linnas/külas tahaksid sina elada) · Pika-ajaliste ja integreeritud strateegilise planeerimise meetodite pidev ja järjekindel kasutamine, mis on suunatud tulemuste saavutamisele (k.a. eelmise perioodi analüüs) · . Säästva arengu erinevad selgitusviisid: "Säästva arengu tool" kujutab endast lihtsat võrdpilti, mis aitab säästva arengu olemust mõista ja meeles pidada. Säästva arengu tool püsib neljal
15. Millised on riigipoolse majandusellu sekkumise võimalused? Riik reguleerib teatud kaupade hindu, kvaliteeti ja kvantiteeti. Riik võib mõjutada majanduskäitumist maksudega. Riik võib ise tegeleda tootmisega või teenuste pakkumisega. 16. Mille poolest erineb kodanikuühiskonna poliitiline määratlus majanduslikust? Poliitiline määratlus rõhutab et tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisig kanaleid rahva kaasamiseks otsustamisse. Majanduslik määratlus aga peab silmas nende kaasamist riigi valitsemise ja ärimajanduse vahel. Ja rõhutab et nende ühenduste eesmrägiks ei ole kasumi teenimine. 17. Mille poolest erineb seltsing oma ülesehituselt mittetulundusühingust? Seltsing ei ole ametlikult registreeritud. Asutatud ühise eesmärgi saavutamiseks. 18. Miks on vaja tugevat kodanikuühiskonda? Kodanikuühiskond osaleb ühiskonna probleemide lahendamisel. Väikesed
Konservatiivne ja järelevalvest huvituv riik tekitab teisitimõtlejate rühmitusi, kes panevad valitseva mõtteviisi kahtluse alla. Tarbimisvajaduste allasurumine loob aluse salakaubanduse suurenemiseks ja korruptsiooniks. Sotsiaalne partnerlus Motiiv Arusaam, mille kohaselt üha keerukamateks muutuvates tegevustingimustes ei ole võimalik edukalt hakkama saada ilma ühiskonnas peituvate väga erinevate huvide ja kompetentside kaasamiseta otsustamisse, teisalt soov ületada võõrandumisnähtused radikaalse detsentraliseerimise 8 ja demokratiseerimise kaudu. Tunnused Erinevalt turukesksest jätkustsenaariumist ja riigikesksest konservatiivsest stsenaariumist on sotsiaalse partnerluse arengutee tugevalt kodanikuühiskonna keskne. Otsustusprotsess on avalik ja läbipaistev. Avalikku sfääri puudutavad otsused kujundatakse riigi ning kodanikuühiskonna
eliidi vastandamist kodanikkonnale. Elitaardemokraatia kontseptsiooni alusepanija Joseph A. Schumpeteri nägemuses pole rahvas mitte midagi muud kui ,,valitsuste tootja", pärast hääletamist pole edasine enam valija asi. (Toots, 2007). 1.15 Kogukonnademokraatia Peab keskseks solidaarsust ja koostegutsemist kohalikul tasandil. Riik ei mängi selles mudelis domineerivat rolli ning ühiskond toimib kogukonnaliikmete tugeva vastutustunde ja hoolivuse tõttu. Kodanikud on kaasatud otsustamisse ja otsuste rakendamisse, seega võib kogukonnademokraatiat pidada ka osalusdemokraatia sünonüümiks. Kogukonnademokraatia mudel ei paneb rõhku dialoogile ja koostööoskustele. Ühistegevuses ühed panustavad teadmiste, teised meeskonnatöö psühholoogia ja kolmandad eestvedamise oskusteabega. (Toots, 2007) 8 2.TÄNAPÄEVA DEMOKRAATIA
langetamisel. Ametiasutus, kodanikuühendus või esindusorganisatsioon, kes dokumenti loob, kaasab otsustusprotsessi huvirühmi kõigist sektoritest. See tagab väljatöötatava strateegilise dokumendi tasakaalustatuse ja lähtumise avalikust huvist [8]. Avalikkuse kaasamine otsuste tegemisele peab olema avatud, läbipaistev ja paindlik. Kaasamise hea tava eesmärk on ühtlustada põhimõtteid, millest avaliku sektori asutused ja kodanikeühendused lähtuvad kaasates otsustamisse avalikkust ja huvirühmi [8]. Tagamaks turvalise ja avatud ühiskonna kujundamisel riiklike struktuuride, kohalike omavalitsuste ja kodanikeühenduste tõhusamat koostööd, tegeleb Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse osakond süstematiseeritult kogukonna kaasamise, kodanike aktiivsuse tõstmise ja vabatahtliku tegevuseväärtustamise vallas [9]. Siseministeerium käsitleb kodanikuühiskonna arendamist eelkõige kodanike kaasamise ja oma-algatuse suurendamisena
org). Esindusdemokraatia vastandub otsedemokraatiale, mille puhul rahvas teostab oma võimu otseselt. 2.3 Osalusdemokraatia Osalusdemokraatia püüab tugevdada kodanike ja huvirühmade kaasatust, edendades nende teadmisi, oskusi ja julgust ning luues selleks töötavaid kanaleid. Ka osalusdemokraatia juured on ajaloos, näiteks püüti 20. Sajandi keskpaigas suurendada töötajate motivatsiooni, tehes nad ettevõtete väikeomanikeks ja kaasates organisatsioonisisesesse otsustamisse. Kodanikuosaluse suurendamisel on eri strateegiaid, osalusdemokraatia variatsioone: Kaasamisdemokraatia tähendab sellist poliitilist korraldust, mille puhul võivad oma arvamuse esitada kõik hvutatud isikud. Arutlev ehk deliberatiivne demokraatia tähendab, et oluliseks peetakse avatud ja ausat mõttevahetust, kus kõigil on võimalus oma seisukohad välja öelda ja neid kaitsta
organisatsioonidele, ei ole olemas. Iga organisatsioon õpib omamoodi. Antud referaadis käsitlen õppiva organisatsiooni omadusi, organisatsioonilist õppimist takistavaid tegureid ning organisatsiooni muutmist õppivaks organisatsiooniks. Õppiv organisatsioon 1. ÕPPIVA ORGANISATSIOONI OMADUSED Õppiva organisatsiooni omadustest on kõik autorid rõhutanud informatsiooni tähtsat rolli ja töötajate otsustamisse kaasamise vajadust. 1.1 Pedler, Bourgoyne ja Boyell'i õppiva organisatsatsiooni loetelu Kõige laiema tuntuse saavutanud õppiva organisatsiooni omaduste loetelu on koostanud Pedler, Bourgoyne ja Boyell (1991): · strateegia koostamine toimub kui õppimise protsess, mis sisaldab katsetusi ja tagasisidet ning põhineb mitmesilmuselisel õppimisel; · töötajate kaasamine poliitikate sõnastamisse ja põhimõtteliste otsuste tegemisse.
Õpilased peavad oskama tekstidest küsimustele vastuseid leida. (Lukanenok & Kasper, 2004) Õpilaste tulemusi analüüsitakse ning selgitatakse välja keskmine tulemus ja standardhälve, tulemused lisatakse maatriksile, kus on näha iga õpilase positsioon. Kui testida süstemaatiliselt igal aastal, näeb, kas ja kuidas laps on maatriksil liikunud, milline on tema areng. Kui on selgunud lisaabi vajavad õpilased, kutsutakse nad eripedagoogi juurde vestlusele. Laps on kaasatud otsustamisse, kuidas edasi töötada. Lapsega lepitakse kokku eesmärk, milleni tuleks jõuda. Määratud aja lõpus istutakse jälle kokku, et arutada, mida on 10 saavutatud. Kui laps on otsustaja, on ta ka oma õppimise eest vastutav. Õpilase eesmärk on saada heaks lugejaks. Sama oluline on koostöö õpetajate ja eripedagoogi vahel, sest kui õpilane on mingi meetodi omandanud, peab ta saama seda ka praktiseerida
o Rivi ei suuda kasutada staabi efektiivsust. o Staabil ei ole piisavalt õigust hoida rivi oma raamides. 50. Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine? Juhtimise tsentraliseerimine- organisatsioonis teevad otsuseid tippjuhid ja madalama astme juhid üksnes järgivad nende direktiive. Juhtimise detsentraliseerimine- organisatsioonis teevad otsuseid nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemal. Mida rohkem kaasatakse otsustamisse madalama astme juhte seda detsentraliseeritum on.
midagi ette võtta. See annab neile kindlustunde, et nende ideed olid ja on ka 4. Tunne huvi oma alluvate vastu edaspidi teretulnud. Avalikustamine on töörahulolu uuringute juures oluline 5. Oska kuulata oma alluvaid algusest lõpuni. Juhtkonna poolt lubatu aga tuleb kindlasti ellu viia. 6. Korralda koosolekuid, arvamuste avaldamisi jne. 7. Kaasa alluvaid probleemide aruteludesse ja otsustamisse. Mitte vähem oluline on ka juhtide rahulolu uurimine on niisama tähtis kui OSALUSDEMOKRAATIA alluvate oma. Organisatsioonid ignoreerivad sageli tõsiasja, et juhtidel on DEMOKRAATIA (kr. demos- rahvas, kratos- võim) on ühiskonna samasugused inimvajadused kui kõigil inimestel. Kui vahetu ülemus on organisatsioonivorm, mida iseloomustab selle liikmete määrav osa ühiskonnas ka
Delfi otsustamine- eksperdid töötavad eraldi, tulemused koondatakse ja koond jagatakse kõigile laiali, et nad saaksid täiustada oma variante Dialektiline otsustamine- alternatiivide analüüs toimub alarühmades, otsustamine üheskoos Rühmaotsustamise eelised: Ideede ja ettepanekute mitmekesisus Alternatiivid pakutakse välja erinevate kogemuste ja taustaga inimeste poolt erinevast vaatenurgast nähtuna On võimalik koguda ja läbi vaadata suur hulk infot, on rohkem infot Töötajate otsustamisse kaasamine tagab otsuste aksepteerimise nende poolt Osavõtjatel on võimalik heita pilk probleemi kõige erinevatele tahkudele Rühmaotsused on vabad isiklikest eelarvamustest, sest nende aluseks on paljude seisukohtade kombinatsioon Rühmaotsustamise puudused Otsustamine võtab rohkem aega ja on kallis Mõned grupi liikmed ei pruugi otsust toetada Dominantsed isikud võivad otsuse vastuvõtmist mõjutada Mõned liikmed võivad oma huvid ülemuslikuks seada ja gruppi endale allutada
Seejärel hinnatakse iga alternatiivse asukoha vastavust püstitatud eesmärgile. Hindamine toimub järgmiselt: igale kriteeriumile antakse hinnang punktisüsteemis, siis korrutatakse kriteeriumide kaupa saadud punktid vastava kaaluga ja punktid summeeritakse. Parimaks loetakse asukoht, mis saab enim punkte. TOOTMISE PLANEERIMINE (TU10) 7 Meetodi väärtuseks on see, et ta arvestab nii kvantitatiivseid kui ka otsustaja määratud kvalitatiivseid omadusi. See võimaldab otsustamisse kaasata ka otsustaja subjektiivset arvamust iga teguri tähtsuse kohta ja siduda see kvantitatiivse informatsiooniga. Seega on asukoha hindamiseks vaja: määrata olulised kriteeriumid: - turu paiknemine, - tooraine lähedus, - kommunikatsioonid, - juurdepääs, - maksud, - kulud jne; seada kriteeriumid tähtsuse järjekorda ja anda neile osakaal;
harva saavutavad liidripositsiooni. On tõsi, et loomade hulgas on domineerivus oluline, kuid seda mitte inimeste hulgas. Liidriks olemiseks on inimeste hulgas palju olulisemaid omadusi kui domineerivus. Liidri rolli täitmiseks: · usu, et inimesed on võimelised arenema · väärtusta meeskonna regulaarset kokkutoomist · suhtle võrdse meeskonnaliikmena · võimalda osaleda, kuula inimeste ideid ja seisukohti · võimalda otsustada, kaasa otsustamisse · võimalda vastutada, las ülesanne esitab väljakutse · ülesandeid jagades mõtesta tegevuse vajalikkus · ütle, et ta on ettevõttele oluline · anna tagasisidet tulemustest, progressist, arengust · tekita avatud, usalduslik ja turvaline õhkkond · tunnusta, nii motiveerid saavutatut kordama (Äripäev. 14.06.1999) 2.3. Mis on juhi ja liidri vahe? Juhil on alluvad, liidril aga vabatahtlikud järgijad
uuenenud vaated tegelikkusele. 6 1.4 Õppiva organisatsiooni omadused Senge (1997) järgi suurendavad õppivad organisatsioonid jätkuvalt oma võimet luua tõeliselt soovitud tulemusi, arendades ja võttes kollektiivselt kasutusele uusi mõttemalle ning õppides üheskoos õppima. Õppiva organisatsiooni omadustest on kõik autorid rõhutanud informatsiooni erilist rolli ja töötajate otsustamisse kaasamise vajadust. Kõige laiema tuntuse saavutanud õppiva organisatsiooni omaduste loetelu on koostanud Pedler, Bourgoyne ja Boyell (1991): strateegia koostamine toimub kui õppimise protsess, mis sisaldab katsetusi ja tagasisidet ning põhineb mitmesilmuselisel õppimisel; töötajate kaasamine poliitikate sõnastamisse ja põhimõtteliste otsuste tegemisse. Selleks ergutatakse kõiki oma arvamust välja ütlema ja väitlema;
• Mugav juhtkonnale. Halvad küljed: • Üks inimene on otsustamisel piiratud ressurss. Grupi koostöö eelised puuduvad ja teiste liikmete teadmisi ei kasutata. • Ühtegi kohustust ei täideta teiste grupi liikmete poolt otsustamisel ja pahameel otsustamisest eemale jäämisest võib kaasa tuua tegevuste eiramise. 2) Spetsialisti otsus peale arutelu grupis Eelised: • Kasutatakse mõningast grupiliikmete ressurssi. • Grupi arutelu positiivsed küljed on otsustamisse kaasatud. Halvad küljed: • Ühtegi kohustust ei seata arutelus osalejatele otsuse elluviimisel. • Grupi liikmete seas ilmnevaid konflikte ja vaieldavaid küsimusi ei lahendata. • Esinevad situatsioonid, milles mõningad grupi liikmed võivad hakata “esinema”, et jätta muljet grupi juhile. 3) Väikese grupi (vähemuse) otsus Eelised: • See võib olla kasulik, kui vähesed grupi liikmed on võimelised otsuseid tegema.
(näiteks töölepingute sõlmimine) see staap teenindab organisatsiooni tervikuna, kuid ei ole seotud põhitegevusega. 31. Selgitage tsentraliseeritud juhtimist ja detsentraliseeritud juhtimist. tsentraliseeritud organisatsioonis tippjuhid kõik otsused ja madalamad juhid järgivad direktiive. Detsentraliseeritud organisatsioonis otsustavad nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemale. Mida madalama astme juht on kaasatud otsustamisse, seda enam on org detsentraliseeritud. 32. Mida nimetatakse kontrollimiseks kui juhtimistegevuseks? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. 33. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? See on vajalik: 1) kohanemiseks mikro- ja makrokeskkonna muutustega; 2) vigade kuhjumise vältimiseks 3) kontrolli omamiseks keeruka org üle: 4) omahinna minimeerimiseks. 34
erasektorist (tulundussektorist); kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Nende inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimusteks on seadustele tuginev valitsemine ning kodanikuõiguste ja vabaduste tunnustamine. Tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustamisse. PÕHIMÕTTED: ühiskonna mitmekesisuse hoidja; täiendab parteide tegevust ning ei lase neil liigselt domineerida; mõjutavad poliitikat psaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta, kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi, riik mis toetab kodanike aktiivsust pälvib nende lugupidamise. Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme, pakuvad
üksnes järgivad nende direktiive. Teine äärmus on sellised organisatsioonid, milles otsustavad nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemale. Esimesi organisatsioone kirjeldatakse kui kõrge tsentraliseeritusega ja teisi organisatsioone kui detsentraliseerituid. Tsentralisatsioon kirjeldab määra, milleni otsustamine on kontsentreeritud organisatsiooni ülemisele tasandile. Mida rohkem madalama astme juhid on kaasatud otsustamisse, seda enam on organisatsioon detsentraliseeritud. Tsentraliseerimise-detsentraliseerimise kontseptsioon on suhteline, mitte absoluutne, organisatsioon ei saa olla kunagi täielikult tsentraliseeritud ega ka detsentraliseeritud. Kaasaegne juhtimine püüdleb organisatsioonide suurema paindlikkuse ja suunas, selge suund on detsentraliseeritud otsustamise poole. Formaliseerimine Formaliseerimine on määr, milleni töö organisatsioonis on standardiseeritud ja
see eksisteerib ja teotseb vaid oma loomuse vajalikkusest, ja sunnituks nimetan sellist asja, mida määrab miski muu täpselt ja kindlalt olema ja tegutsema. Nii eksisteerib näiteks Jumal paratamatult, kuid ometi vabalt, sest ta on olemas vaid oma loomuse paratamatusest. Samuti tunnetab Jumal iseennast ja kõike muud vabalt, sest ainult tema loomuse paratamatusest järeldub, et ta kõike tunnetab. Te näete niisiis, et ma ei aseta vabadust vabasse otsustamisse, vaid vabasse paratamatusesse."3 Lühidalt öeldes väidab Spinoza, et iga asja määrab paratamatult mõni väline põhjus kindlal ja täpsel viisil olema ja toimima. Uskumine, et vaba liikumine ja olemine ei leia aset mingil muul põhjusel kui omaenda tahtel. See aga ongi inimlik vabadus, mida kõik väidavad endil olevat ja mis seisneb vaid selles, et inimesed teavad oma soove, kuid ei tea põhjusi, mis neid mõjutavad.4 Mina isiklikult Spinoza väitega 100% nõustud ei saa
Avalik-õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile, vaid korraldavad tööd iseseisvalt; säilib riigi kontroll, eraldades neile raha ja tellides teenuseid (raviasutused, ülikoolid, ringhääling). ERASEKTOR Tunnused: kasumi taotlemine ja eraomandus. Mõõdetakse erakapitalile kuuluvate ettevõtete ja seal hõivatud tööjõu hulga järgi. Riik sekkub maksude ja õigusnormidega. KODANIKUÜHISKOND Eesmärgiks pole valitseda või teenia kasumit. Seltsid jm kaasavad rahvast riigi otsustamisse. MTÜ, SA, seltsingud. Põhimõtted: mitmekesisuse hoidja (võimaldab eri huvide realiseerimist, lahknemisi tasakaalustada. Väldib võimu monopliseerumist ja tasakaalustab ühiskonda.), täiendab parteide tegevust (ei lase neil domineerida), osaleb seadusloomes, kasvatab dem vajalikke väärtusi (koostöö), toetav riik pälvib poolehoiu SOTS STRUKTUUR ühiskonna jagunemine suurteks gruppideks mingit sotsiaalsete omaduste (maj ressursid, haridus, päritolu) alusel
erisust. Tsentralisatsioon – detsentralisatsioon (Centralization and decentralization) Kõrge tsentraliseeritusega organisatsioonides teevad tippjuhid kõik otsused ja madalama astme juhid üksnes järgivad nende direktiive. Detsentraliseeritud organisatsioonides otsustavad nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemale. Mida rohkem madalama astme juhid on kaasatud otsustamisse, seda enam on organisatsioon detsentraliseeritud. Tsentraliseerimise-detsentraliseerimise kontseptsioon on suhteline, mitte absoluutne, organisatsioon ei saa olla kunagi täielikult tsentraliseeritud ega ka detsentraliseeritud
Kõik keda antud muudatus puudutas kutsuti koosolekule (läbirääkimistele) ja tutvustati mida neilt edaspidi oodatakse. Seejärel kuulati ära kohustatud poole seisukohad ja saavutati kompromiss, et aruandeid ei pea koostama hakkama igapäevaselt ja kellaajaliselt vaid kuu lõikes korra, kliendipõhiselt ja päeva täpsusega. Antud tulemuseni jõudmiseks läks 2 tundi. Koosoleku lõpuks olid enamvähem kõik rahul, nõukogu sai sisuliselt mida nad soovisid. Nõudmiste leevendamise ja otsustamisse kaasamise valguses ei tundnud ka müügitöötajad ennast enam nii ahistatuna. 6.3 Hinnang muudatuse juhimise protsessile Minu arvates läks praegune muudatus edukalt. Kui kompromiss oleks olnud välistatud ja muudatus algsel kujul ellu viidud, oleks juhtkonnal vaja olnud tegeleda mässumeelse personaliga, kes oleks keeldunud sellise aruandluse täitmisest. Seda enam, et midagi sellist ei ole eelnevalt üritatud ettevõtte ligi 30 aastase toimimise vältel tutvustada
· klienditeeninduse konfidentsiaalsus ja õigluse printsiibid, klient on esmatähtis ja tema huvid peavad olema esmatähtsad · moraalne vastutus, tuleks vältida ebaeetiliste tehingute toetamist · ratsionaalsus, mis avaldub riskide võtmisel ja hindamisel. Otsuste vastuvõtmisel on tähtis keskendumisvõime, tuleks vältida lohakust, pinnapealsust ja ükskõiksust. Juhtimisel on ka tähtsal kohal intuitiivne otsustamine. Intuitsioon lisab otsustamisse spontaansust, mis omakorda loob eeldused loomingulisemaks ja uuendusmeelsemaks otsustamiseks (Vadi 2000). Hea intuitsioon aitab liidrit riskantsete ja keeruliste otsuste langetamisel. Intuitiivsel otsustamisel kasutatakse eelkõige kogemusi, mis on meie alateadvuses talletatud aastate pikkusel praktikal. 13 Probleemide edukal lahendamisel tuleks tugineda ratsionaalsetele ja ka intuitiivsetele meetoditele
Milles seisneb üldise tahte ja kõigi tahte erinevus Rousseau järgi? Kõigi tahe nõuab poliitikat, mis on võrdsetes osades kõigi huvides, üldine tahe teenib rohkem suurema osa, enamuse huve. näitab seda, mis enamike arvates on üldsuse huvides. 5. Selgitage demokraatia ja vabaduse vahekorda! Vabadus ei ole demokraatiaga paratamatult seotud - see võib võtta üksikisikult siiski terve hulga vabadusi. 6. Selgitage vähemalt kahte asjaolu demokraatia kasuks! Episteemiline asjaolu - kuna otsustamisse on kaasatud palju inimesi, on seega kaasatud ka palju erinevaid teadmisi ja informatsiooni, ning seepärast tulevad otsused pädevamad. Strateegiline asjaolu - demokraatia võtab arvesse kõige suurema hulga inimeste arvamusi. Moraal-psühholoogiline asjaolu - demokraatia avaldab iseenesest inimesele positiivset mõju, motiveerib, soodustab iseseisvust. 7. Esitage vähemasti kaks kaalutlust osalusdemokraatia vastu! Võib hakata kehtima enamuse, pööbli türannia.
Samas ei ole konfidentsiaalsusnõue absoluutne ning eelkõige neil juhtudel, kui on põhjust karta, et inimene võib olla ohtlik iseendale või teistele või et ohus on lapse heaolu, tuleb sellest viivitamata teavitada isikuid, kes on pädevad sekkuma. Tuleb austada lapse osalusõigust: iga lapse õigust avaldada arvamust teda puudutavates küsimustes ning olla alati ära kuulatud ja õigesti mõistetud. Last aruteludesse ja otsustamisse kaasates, talle infot ja sõnaõigust andes tuleb loomulikult lähtuda lapse arengutasemest ja heaolust, sest kahju võib teha ka liiga keeruline info või liiga suur vastutuse koorem. Samas on selge, et kellegi arengut ei saa toetada tema huve ja õigusi eirates, tema arvamust küsimata, ära kuulamata või arvestamata. Eripedagoog peab olema valmis isiklikult vastutama oma professionaalse tegevuse tulemuste ja tagajärgede eest ning asjatundlikult sekkuma, kui on vaja peatada mõne kolleegi
Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Paraku jääb see tõlgendus liialt ebamääraseks. Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas enese huvides (government of the people by the people and for the people). Lincolni sõnad rõhutavad kolme olulist joont. Esiteks, rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva heaks tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. 1.1 Otsene ja esindusdemokraatia Otsene ehk vahetu demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest
Esindajad saavad riviorganisatsiooni mõjutada ainult läbi sealsete juhtide ja spetsialistide. 16. Selgitage tsentraliseeritud juhtimist ja detsentraliseeritud juhtimist. · Kõrge tsentraliseeritusega organisatsioonides teevad tippjuhid kõik otsused ja madalama astme juhid üksnes järgivad nende direktiive. · Detsentraliseeritud organisatsioonides otsustavad nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemale. Mida rohkem madalama astme juhid on kaasatud otsustamisse, seda enam on organisatsioon detsentraliseeritud. 17. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene (Liider) mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama Eestvedamine on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi saavutamiseks suhtlemise vahendusel 18. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht tuleneb ametlikust organisatsioonist koos konkreetsete õiguste ja kohustustega
· Staabil ei ole piisavalt õigusi hoida rivi oma raamides. 16. Selgitage tsentraliseeritud juhtimist ja detsentraliseeritud juhtimist. · Kõrge tsentraliseeritusega organisatsioonides teevad tippjuhid kõik otsused ja madalama astme juhid üksnes järgivad nende direktiive. · Detsentraliseeritud organisatsioonides otsustavad nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemal. Mida rohkem madalama astme juhid on kaasatud otsustamisse, seda enam on organisatsioon detsentraliseeritud. Tsentraliseerimise-detsentraliseerimise kontseptsioon on suhteline, mitte absoluutne, organisatsioon ei saa olla kunagi täielikult tsentraliseeritud ega ka detsentraliseeritud. 17. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama. (Üksvärav 2004)
annaabi.ee 
