Eriala mõju minu tervisele ja terviseriskide vähendamise võimalused (0)

Eriala mõju minu tervisele ja terviseriskide vähendamise võimalused.
Essee.
Enamasti on inimestel ettekujutlus müüjatööst kui kergest ametist. On levinud arvamus, et kui kuhugi mujale tööle ei võeta siis kauplusesse teenindajaks ikka saab. Sageli ei mõelda, et igal kauplusel on oma sihtgrupp ja vastavalt sellele on paika pandud ka ametikohustused, mis ei pruugi sugugi olla uuele inimesele vastuvõetavad. Inimesel, kes on läbinud konkreetsele ametikohale kandideerimise kadalipu, tuleb kõigepealt tutvuda kaupluse kodukorraga, ohutusnõuetega, teha endale selgeks ohutegurid ja nendest hoidumise reeglid.
Meie kaupluses on töötajad kõige sagedamini kurtnud ergonoomilisi ohtude üle: jalgade väsimust, veenilaiendite teket jalgadel, jalgade paistetust ja seljavalusid. Erinevatel pingelistel perioodidel väljenduvad need vaevused erinevalt. Põhjusi on palju. Kui töö iseloom nõuab terve pika tööpäeva jalgadel olemist, klientide teenindamist ning lisaks veel kivist põrandad ja valed jalanõud, on need terviseprobleemid kiired tulema . Leevendust toob võimalus tööpäeva jooksul võimalust mitmeid kordi jalgu puhata, isegi pikutada. Tööandja võiks võtta oma kohustuseks kompenseerida korra aastas (ideaalis kaks korda aastas) ergonoomiliste jalanõude ostu. Kui näiteks ettevõte on võtnud vastu otsuse tööjõu arvelt kokku hoida, siis tuleb see töö allesjäänutel ära teha, tihti oma puhkepauside arvelt. Samas peavad töötajad teadma oma õigusi ja oma soove julgelt väljendama.
Füüsikalistest ohtudest võin mainida ventilatsiooni puudulikkust ja ebasobivat õhutemperatuuri töökohal. Staažikamatele töötajatele on see ajapikku muutunud teatud aastaaegadel väljakannatamatuks. Ventilatsiooni puudus tekitab hingamisraskusi, higistamist, peavalu, stressi (sest olukord tundub väljapääsmatu). Kangatolm, mis garderoobikaupade müügiks ettevalmistamisel paratamatult õhus ringleb, tekitab allergilisi reaktsioone. Sellest kõigest on olemas ainult üks väljapääs – ventilatsioonisüsteemi korrastamine.
Bioloogilistest ohtudest on müüjatöös levinum piisknakkuse oht. Et seda vältida peab hoiduma otsesest kontaktist kliendiga. Lisaks peab sagedale kätepesule olema käepärast ka desinfitseeriv lahus kätele.
. Ergonoomiliste ohtude järel on psühholoogilised ohud teema number kaks.
Emotsionaalne ülepinge, mis on tingitud pidevast suhtlemisest või kaastööliste ja ülemuste vahelistest ebakõladest, müügitöö halb korraldus, rahulolematus töötasuga, mitterahuldavad töötingimused: need on põhjused, mis võivad tekitada stressi. Mõnikord ei seletata uuele töötajale tema tööülesandeid või töölepingu lisas on küll ülesanded kirjeldatud, kuid ajapikku lisanduvad üha uued kohustused. Paraku unustatakse sageli midagi ära võtta ning koormus järjest kasvab. Samuti peab olema hästitoimiv eesmärkide ning tööülesannete selge kommunikeerimine ja selgitamine . Ka selgete vastutuspiiride seadmine aitab hoiduda konfliktidest. Ei saa ju inimene vastutada tulemuste eest, mille muutmine pole tema kontrolli all. Tagasiside tähtsust ei tohiks samuti alahinnata – selleks, et hinnata kus maal oma eesmärkidega ollakse. Samapalju vajatakse tunnustust mõistmiseks, et nende töö on midagi väärt. Kui ettevõte on plaaninud muudatusi, siis tuleks töötajaid varakult otsustamisse ja muutmise protsessi kaasata. See vähendab teadmatust ja kergendab muutuste elluviimist.
Kui probleemidest ei räägita ja neid ei üritata lahendada võib stressist areneda depressioon . Oskamatus ennast kaitsta, lõõgastuda ja ebameeldivatest emotsioonidest vabaneda viib kroonilise väsimuseni, mille tagajärjeks on läbipõlemissündroom. See tähendab, et inimene muutub teda ümbritseva suhtes apaatseks, ei suuda ega taha probleeme lahendada. Ta tunneb end ebakindlana ja ka ebaprofessionaalsena. Et sellist olukorda ennetada võiks ettevõttes olla toimiv sotsiaalne tugisüsteem. Tugiisikuks ei peaks olema otsene juht, vaid keegi kolleegidest, kelle poole ta saab oma murede ja probleemidega pöörduda. Mida rohkem on ettevõttes üksteise toetamist, avatud suhtlemist ja tagasisidet hindav organisatsioonikultuur, seda suurem on võimalus, et stressis töötajat märgatakse ja aidatakse.