Ühiskonna kordamine 3. peatükk (0)

A. Lincolni seletus demokraatiale- demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Esiteks rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks , valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest , mitte kildkondlikest huvidest.
demokraatia tunnused (lk. 21)- kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees;võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus ; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus (keskvalimiskomisjon, keskpank , riigikontroll); vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendaamiseks; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkkontroll relvajõudude üle.
otsene demokraatia-tänapäeval põhiliselt kodalikes oavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on peamine teostamise viis referendub ehk rahvahääletus.
Esindusdemokraatia -tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanikond ehk rahvas ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õiguse delegeerinud saadikule. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kitsta valijate huve.
Osalusdemokraatia- kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Otsesedemokraatia täiuslikum vorm. Mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus.
Elitaardemokraatia - keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Elimentaardemokraatia ei tähenda rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale.
mandaat-(saadikule antud volitus kaitsta ja esindada valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht). Europarlamendi valimised.
Erakond- (ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon , mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimist riigivõimu kasutades).reformierakond, keskerakond , sotsiaaldemokraadid.
Survegrupp -(legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel).looduskaitseselts, ametiühingud.
demokraatia võimalused ja ohud/võimalused: kaitsta üksikisikute võimu eest ja kaitseb tema vabadust, sest valitsemineon seadusega piiratud, edendab haridust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades inimestel olla informeeritud ja osaleda poliitikas; tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust, kunakõigil on õigus osaleda otsustamises; edendab ühist ja induviduaalset heaolu, eeldusel, et valitsuse poliitika peegeldab laiade rahvahulkade huve; tagab poliitilise stabiilsuse, kuna poliitikud peavad valimistel korrapäraselt aru andma, kuidas on oma lubadusi täitnud. Ohud: kõik inimesed pole võrdselt haritud, seega võib üldine valimisõigus tuua võimule harimatu massi; enamuspõhimõte võib põhjustada “51 % türannia”, kus enamuse nimel tallatakse vähemuste huvid jalge alla; kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigselt riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu; pole välistatud diktaktuuri kehtestamine demagoogilide poolt, kes pääsevad võimule masside instinkte ja alateadvust ära kasutades.
Referendum -ehk rahvahääletus on tänapäevane otsese demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu.
referendum kui demokraatia mõõdupuu (õp.lk.63)- mida rohkem referendumeid riigisiseselt korraldatakse, seda demokraatlik riik on nt šveitsis on 1975-2000 olnud 72 referandumit 222 küsmist on olnud hääletuse all, seevastu suurbritannias on olnud 1 referendub ja 1 küsimus hääletusel.
majoritaarne valimissüsteem- enamusvalimiste süsteem, kus moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. Süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus, teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest.
ühemandaadilised valimissringkond- igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik.
Lihthäälteenamus- saadikukoha võida see, kes saab lihtsalt rohkem hääli, kui teised kandidaadid.
kaotsiläinud hääled- hääled, mis ei ole üle kantud või mingi muul arvesse võetud.
absoluutne häälteenamus-valimisvõiduks tuleb koguda häälte absoluutne enamus ehk 50% pluss üks hääl.
proportsionaalne valimissüsteem- õiglane, kuidas kahjuks keerukam kui enamusvalimiste oma. Süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast lugemist ümber. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata. Peamine puudus on häältelugemise keerukus ja erakondade suur mõju. Plussina parteide võrdsemaid šansse saada parlamendis esindatud .
Kvoot- volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär
häälte ülekandmine- proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhtuab erakondliku koostöö tähtsust.
Valimiskünnis- sedausega kehtestatud minimaalne häälte % mille erakond peab koguma parlamenti pääsemiseks.
hübriidsed valimissüsteemid- majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi ühendatud põhimõtted.
kautsjon valimistel
vabade valimiste põhimõtted- valmisõigus on üldine( kodakondsus piirang, vanuspiirang); valimistel on vaba konkurent(vabadus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi); valimised on ühetaolised ehk võrdsed(võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks)
kodakondsuspiirang valimistel- kahlikel valimistel saavad osaleda ka isikud, kellel ei ole riigi kodakondsust, aga riigikogu valmisteks peab olema riigi kodakondsus .
vanuspiirang valimistel- enamuses riikides saab hääletada alates 18. eluaastast.
erakondade koalitsioonileping- valimisteprogramm
massiparteid- parteid, kus parteiliikmete arv suurenes, mis oli 1950-1960 aastatel
populistlikud parteid- uut tüüpi parteid, mille alusideoloogia pole enam nii kergesti määratletav, kes väidavad end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne klassi huve.
erakonna fraktsioon- erakonna või valmisliidu saadikute rühmitus parlamendis/volikogus
propaganda -ideolooiga põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele toetajaskonna laiendamise eesmärgil
survegrupid-legaalselt tegutse organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel
sotsiaalsed liikumised- kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused
poliitiline kultuur- poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks . Koosneb teadmistest, väärtustest, hinnangutest ning käitumismallidest; kodanikukultuur ehk tsiviilkultuur on kultuuriliik, mis hõlmab riigi poliitilistes elus osalemiseks vajalikke teadmisi, väärtusi, oskusi, samaväärne mõistega poliitiline kultuur, kuigi rõhutab rohkem toimija ehk kodaniku aspekti.
kodakondsuse saamise viisid;1)omandatakse sünniga;
2) saadakse naturalisatsiooni korras;
3) taastatakse isikule, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena
pluralism ;-1). Mitmekesisus, paljusus , mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri, demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaelt pole nüüdisemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel.
identiteet;- samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel.
integratsioon ;- ehk lõiming on kooskõlastamine, ühiskonna või regiooni nt euroopa kujundamine tervikuks, arvestades osapoolte huve ja säilitades nende omanäolisus.
mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut?
poliitiline sotsialiseerimine;-protsess, mille käigus kujundatakse ühiskonnaliikmete väärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kkohta.
sotsialiseerimisagendid ;- ühiskonna institutasioonid, mis tegelevad sotsiaalse õpetamisega. Siia kuulivad pere, kool, eakaaslaste grupid, töökaaslased, massimeedia , kodanikuharidusega tegelevad riiklikud või kolmanda sektori(mtü) institutsioonid .
nn. neli vabadust EL -u piires;
Euroopa kodakondsus.94