Kodanikuühiskond (1)

Kodanikuühiskonna olemus

• Avalik ehk riiklik sektor tegeleb üldiste ja rahvuslike hüvede kaitsmise, vastavate poliitikate kujundamise, seadusandluse jms nii üleriigilisel kui kohalikul tasandil. Sinna kuuluvad riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud institutsioonid .
  
• Ärisektor, mis tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu (kui kasutatakse sõna ' erasektor ', loetakse selle alla nii äri- kui mittetulundussektor ).
  
• Kolmas sektor, mis viimase aja arengute põhjal on omakorda jagunenud kaheks: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, ning puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad [1].
  

• Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ja kasumit mitte taotlev ühendus, mille võib luua avalikes huvides ehk kogu ühiskonna heaks tegutsemiseks või ka väiksema seltskonna huvide eest seismiseks. MTÜ eesmärgiks või põhitegevuseks ei või vaid olla äri, ehkki tulu teenimine on teatud tingimustel lubatud [2].
  
• Sihtasutus on mingi eesmärgi saavutamiseks või sellel eesmärgil tegutsemiseks loodud eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid. Seadus väidab küll, et SA on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, ent sihtasutuse võib luua ka muuks tegevuseks, kui soovitakse suuremat läbipaistvust ja kontrolli – SA-le on kohustuslikud nõukogu ja audiitor [3].
  
• Seltsing on kodanikuühenduse lepinguline vorm, kus koostööpartnerid ehk seltsinglased lepivad kokku oma panuse andmises ühise eesmärgi saavutamiseks. Kuna tegemist pole juriidilise ega füüsilise isikuga , siis seltsingut mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ei kanta [4].
  

EESTI Kodanikuühiskonna ArenDAMISE kontseptsioon

• kodanikualgatuse ja osalusdemokraatia edendamine;
  
• vabatahtliku tegevuse kui kodanikuksolemise olulise tunnuse väärtustamine;
  
• kodanike majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste õiguste ja kohustuste parema tundmise ning järgimise edendamine;
  
• kodanike vastutustunde arendamine oma pere, kaaskodanike, kodukoha, riigi ja maailma ees;
  
• kodanikeühenduste ja avaliku võimu koostöö aluseks olevate väärtuste ja põhimõtete teadvustamine ning vastastikuste kohustuste, õiguste ja tegevusprioriteetide piiritlemine;
  
• kodanikeühenduste kui demokraatia arengu vältimatu teguri toimimiseks ja tugevnemiseks soodsa keskkonna loomine;
  
• kodanikualgatuse tugisüsteemi arendamine;
  
• heade koostöötavade ning ametiasutuste ja kodanike ning nende ühenduste koostööd soodustavate teadmiste levitamine;
  
• kodanike ja nende ühenduste laialdasem kaasamine poliitikate ja õigusaktide väljatöötamis-, teostamis- ja analüüsiprotsessi ning selleks vajalike teabekanalite ja mehhanismide arendamine;
  
• ebapiisavalt esindatud või tunnustamata kodanike ja nende ühenduste erihuvide ja vajaduste tunnustamine ja arvessevõtt avaliku elu korraldamisel;
  
• heategevust ja filantroopiat soodustava keskkonna loomine ning ärisektori kaasamine [5].
  

KODANIKUALGATUSE TOETAMISE ARENGUKAVA

• aidata kaasa demokraatlike protsesside tugevdamisele, hea valitsemise põhimõtete kinnistamisele ja osalusdemokraatia edendamisele;
  
• koordineerida paremini avaliku sektori koostööd kodanikuühiskonna arengu toetamisel;
  
• suurendada kodanikuühenduste ja avaliku sektori vastastikust usaldust ja motivatsiooni stabiilseks koostööks;
  
• võtta kasutusele kodanikuühenduste riigieelarvelistest vahenditest toetamise ühtsed põhimõtted [6, lk 1].
  

• kodanikuhariduse ja –aktiivsuse taseme oluline tõus ja osalusdemokraatia tugevdamine;
  
• avaliku võimu ja kodanikualgatuse partnerlusel põhineva koostöökultuuri juurutamine, heade koostöötavade tutvustamine ja laialdane kasutuselevõtt ning koostöövõrgustiku loomine;
  
• kodanikualgatuse tugisüsteemi toimimise tagamine [6, lk 2].
  

• avalik sektor on kodanikuühenduste ja aktiivse üksikisiku haldussuutlik partner ühiskonnaelu edendamisel;
  
• kodanikuühenduste toetamine ja rahastamine on süsteemne, põhinedes teadmistel ja kogemustel;
  
• avalik sektor on järjekindel ja tulemuslik kodanikuühenduste kaasamisel otsustusprotsessidesse;
  
• avalik, äri- ja mittetulundussektor on vastastikku hästi informeeritud ja neil on valmisolek koostööks kodanikuühiskonna tugevdamisel;
  
• aktiivse ja hooliva eluhoiakuga inimesed on toetatud ja pädevad panustamaks ühiskonnaellu [6, lk 6].
  

kaasamine

• kogukonna kaasamise, kodanikuõiguste, vähemusrahvuste ning kodanikualgatuse arendamisega seotud poliitika analüüsimine, kavandamine ja koordineerimine ;
  
• halduskorralduse piisavaks toimimiseks ja avaliku elu korraldamiseks kodanike teadlik kaasamine;
  
• kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöö toetamine ja aktiviseerimine;
  
• kodanikuühenduste rahastamise süsteemi korrastamine;
  
• kodanike poolt oma kogukonna hüvanguks tehtava vabatahtliku tegevuse väärtustamine ja toetamine [9].
  

kokkuvõte

• aidata kaasa demokraatlike protsesside tugevdamisele, hea valitsemise põhimõtete kinnistamisele ja osalusdemokraatia edendamisele;
  
• koordineerida paremini avaliku sektori koostööd kodanikuühiskonna arengu toetamisel;
  
• suurendada kodanikuühenduste ja avaliku sektori vastastikust usaldust ja motivatsiooni stabiilseks koostööks;
  
• võtta kasutusele kodanikuühenduste riigieelarvelistest vahenditest toetamise ühtsed põhimõtted.
  

• kogukonna kaasamise, kodanikuõiguste, vähemusrahvuste ning kodanikualgatuse arendamisega seotud poliitika analüüsimine, kavandamine ja koordineerimine;
  
• halduskorralduse piisavaks toimimiseks ja avaliku elu korraldamiseks kodanike teadlik kaasamine;
  
• kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöö toetamine ja aktiviseerimine;
  
• kodanikuühenduste rahastamise süsteemi korrastamine;
  
• kodanike poolt oma kogukonna hüvanguks tehtava vabatahtliku tegevuse väärtustamine ja toetamine [9].
  

Kasutatud kirjandus