Mis julgustab praktikuid oma töös läbida järgmised etapid D viitab sündmuse kirjeldamisele - kuidas ma tunnen et see läks?

Vastus leiad õppematerjalist: Lastekaitsetöö alused

Mis oli hea ja mis halb?

Vastus leiad õppematerjalist: Lastekaitsetöö alused

Lastekaitsetöö alused (0)

Tallinna Ülikool - Sotsioloogia - Sotsiaaltöö

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks reflekteeriv praktika on oluline sotsiaaltöö osa?
Mis julgustab praktikuid oma töös läbida järgmised etapid D viitab sündmuse kirjeldamisele - kuidas ma tunnen et see läks?
Mis oli hea ja mis halb?

TEEMAD EKSAMIKS
Põhimõisted (Lapse heaolu, Lapse parim huvi jt)
Laste heaolu sõltub:

lapse pere toimetulekust ühiskonnas ja
laste toimetulekust peres

Bradshaw ja Mayhew (2005, 5):

Füüsiline heaolu (sh suremus, õnnetused, toitumine, väärkohtlemine ja hooletusse jätmine)
Kognitiivne heaolu (hariduslikud saavutused)
Käitumuslik heaolu (kuritegevus, uimastid ) ja
Emotsionaalne heaolu

Lapse parim huvi - Kõige sobilikum kasvu- ja arengukeskkond, mis arvestab lapse füüsilisi, emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi ning heaolu, tema identiteedi, pere- ja teiste lähedaste suhete säilitamist.

Lastekaitse mudel vs laste hoolekande mudel
Lindsey (2004), Parton (2009) ja Fargion (2012) järgi on viimasel paarikümnel aastal laste hoolekanne transformeerunud lastekaitseks, mis võib kaasa tuua osade laste ilmajäämise abist ja toetusest (lapsed, kes on väärkohtlemise riskis)
Parton rõhutab siinjuures, et lastekaitse mudel on liialt keskendunud enamjaolt juba väärkoheldud laste abistamisele, vähem tööks lastega riskis, sh ennetustegevusele
Lastekaitse mudel
Laste hoolekande mudel
Lapse parimate huvide kaitse on kitsalt keskendunud kaitsele
Lapse parimad huvid on laiemalt defineeritud, sisaldab ka pere heaolu
Hindamine põhineb standardiseeritud mudelitel
Hindamine põhineb pere ja sotsiaaltöötaja vahelisel interaktsioonil
Keskendub raskustele ja probleemidele
Kaalub tugevusi ja ressursse
Kohtleb raskusi kui ohu signaale
Raskuste mõistmine selleks, et leida üles abistamisvõimalused
Väiksem valmisolek sekkumiseks, kuid kui sekkub, kasutab kogu seadusandlikku võimu
Suurem valmisolek sekkumiseks, kuid sekkumine toimub “abistamise” ja toetamise kontekstis
Pigem indiviidile kui kogukonnale suunatud
Kogukonnale suunatud
Pigem raviv kui ennetav
Pigem ennetav
Seadusest juhinduv
Valikuvabadus

Lastekaitse on laste hoolekande ja sotsiaaltöö üks osa
Laste hoolekanne lähtub lapse heaolu edendamisest, turvalisuse ja kaitse tagamisest
Lastekaitse on peamiselt seotud hooletusse jäetud või väärkoheldud laste või riskis olevate laste abistamise/toetamisega
Anglin (2001) järgi on laste hoolekanne laiem teenustesüsteem, mis on suunatud abivajavatele lastele

Laste hoolekande mudeli kontseptsioon D’Cruz ja Stagnitti (2008) järgi

Lastekaitsetöö põhimõtted
Lastekaitse põhimõtted:

Subsidaarsuse põhimõte – teenused ja otsused on kliendile võimalikult lähedal
Partnerlus peredega – kaasata perekond otsustamisse
Teenuste astmelisus – katsetatakse nõustamine , pereteraapia jne ja alles siis sekkuvamad teenused ja alles viimasena lapse perest eraldamine.
Juhtumikorraldus ja võrgustikutöö

Lastekaitsetöö uued trendid/käsitlused
Lapse heaolu käsitlemise uued trendid:

Negatiivsete ja positiivsete (nt nägemus laste võimetest ja resilientsusest) aspektide kombineerimine
Lapsekesksus: kaasamine
Lapse subjektiivne nägemus (nt hinnang oma tervisele, tunded seoses kooliga)

Käsitlused lastekaitsetöös:

Perekeskne lähenemine : laste heaolu edendamine on efektiivsem tema pere heaolu toetamise kaudu→lapse päästmise ja vanemate süüdistamise käsitluse kõrvale jätmine
Laps kui lastekaitsetöö subjekt
Tõenduspõhine praktika: parima olemasoleva tõendusmaterjali täpne, selge ja kaalutletud kasutamine otsustuste tegemisel konkreetse indiviidi, juhtumi puhul
Partnerluspõhimõte, kaasamine
Ökoloogiline lähenemine
Lapse ja tema pere olemasolevate tugevuste, ressursside rõhutamine raskuste ületamiseks

Lapsekeskne lähenemine Lapse vajadustega arvestamist, last puudutavate otsuste tegemisel lähtutakse lapse huvidest
Lapse parim huvi Kõige sobilikum kasvu- ja arengukeskkond, mis arvestab lapse füüsilisi, emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi ning heaolu, tema identiteedi, pere- ja teiste lähedaste suhete säilitamist.
Lapse parim huvi:

Kõiki õiguseid tuleb rakendada lapse parimast huvist lähtudes
Lapse parim huvi eeldab õigustele põhineva lähenemise rakendamist, kõikide osapoolte kaasamist, tagamaks lapse tervikliku füüsilise, psühholoogilise, moraalse ja vaimse austuse ja tema inimväärikuse edendamise

Refleksioon ja sotsiaaltöötaja: reflekteeriv praktik, reflekteeriva praktika mudelid
Kõige efektiivsem reflekteeriva praktika arendamise viis:

Mõttekaart
Päeviku pidamine
Kriitiline sõber
Positiivsus
Supervisioon
Juhtumianalüüs

Reflekteeriv praktika on midagi enamat kui läbimõeldud praktika; see on praktika, mis toetab õppimist, kasvamist ja arenemist läbi praktika ( Jarvis , 1992, 180: ref Maclean , 2010, 10). Reflekteeriv praktika selle laiemas tähenduses hõlmab igapäevase praktika/kogemuse kriitilist analüüsi eesmärgiga parendada kompetentsust ja edendada professionaalset arengut (Clouder, 2000: ref Maclean, 2010, 10). Reflekteeriv praktika on teoreetilisi teadmisi kaasav loov õppimine enda ja kolleegide kogemustest
Miks reflekteeriv praktika on oluline sotsiaaltöö osa?
See on professionaalsuse võtmetegur; see on lahutamatult seotud õppimisega ja seega võimaldab edendada professionaalset arengut; võib viia parema sotsiaaltöö praktika ning paranenud tulemusteni teenusekasutajatele; aitab praktikutel uurida oma töö aluspõhimõtteid ning seeläbi edendab eetilisi põhimõtteid praktikas; teenusekasutajad väärivad sotsiaaltöötajaid, kes väärtustavad oma tööd ja võtavad aega selle reflekteerimiseks.
Sotsiaaltöö ei ole kunagi paigalseisev, ennustatav ning töö ei ole mehaaniline . Sotsiaaltöötaja on keegi, kes on võimeline reageerima muutuvatele olukordadele. Seega on reflekteeriv praktika oluline osa professioonist.
Praktika edendamine
Reflekteeriv praktika parendab sotsiaaltöö praktikat mitmel viisil. Selline praktika näha erinevaid võimalusi, aitab näha asju teise nurga alt, sh aitab näha asju selgemalt. See omakorda võib viia loovama praktikani. Reflekteeriv praktika edendab sotsiaaltöö praktikat järgnevalt: aitab praktikutel määratleda tühimikke oma oskustes ja teadmistes (see aitab määratleda õppimisvajaduse); julgustab praktikuid analüüsima suhtlemist ja suhteid (seeläbi paraneb koostöö); toetab praktikuid otsuse tegemise protsessis; julgustab positiivset lähenemist ja heade küsimuste küsimist
Reflekteeriva praktika mudelid:

Gibbsi reflektsiooniring Gibbs (1988) refleksiooniring. Gibbs arendas kuus staadiumit, mis julgustab praktikut arvestama tunnete ja emotsioonidega (sarnaselt eelmisele mudelil) olukorra reflekteerimisel
Bartoni mudel Mudel hõlmab kolme küsimust: “mis”, “niisiis?” ja “mis nüüd?”
Johns mudel Mudel keskendub väljundile ja praktika parendamisele
DIEP mudel, mis julgustab praktikuid oma töös läbida järgmised etapid: D viitab sündmuse kirjeldamisele – kuidas ma tunnen , et see läks?, tõlgendamine, hindamine – mis oli hea ja mis halb?, planeerimine – mida ma saan teha teisiti tulevikus?
Boud, Keogh ja Walker mudel Oluline on töö, mida praktik teeb saadud kogemusega. Refleksioon on õppija reageering kogemusele. Refleksiooni puhul on oluline, et see toimuks teadlikult, sest siis on õppijal võimalik teha teadvustatud otsuseid oma õppimise suhtes.

Abivajavast lapsest teatamine
Abivajavast lapsest teavitamine
Info tuleb koolist (99%), tähelepanelikud inimesed helistavad (97%), info tuleb lasteaiast (90%), info tuleb politseist (89%), …, lapsevanem teavitab (52%), laps ise teavitab (30%)

Iga inimese kohustus on lastekaitse seadusest tulenevalt abivajavast lapsest teatada
Varajase märkamise ja võrgustikutöö olulisus!

Abivajava lapse puhul ei ole tagatud tema turvatunne , areng ja heaolu. Lapse abivajadus võib tuleneda tema võimalikust väärkohtlemisest (sh vägivallast ja hooletusse jätmisest), aga ka tema sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest, pere toimetulekuraskustest jne. Teatada: kov, lastekaitsetöötaja/sotsiaaltöötaja
Igal inimesel on kohustus abivajavast lapsest teatada! Lapse abi ja kaitseta jäämise eest vastutab igaüks, kes märkab lapse abivajadust, aga ei anna sellest teada.
Rohkem teavet võimalikust abi- ja kaitsevajadusest on loomulikult lastega iga päev töötavatel spetsialistidel (õpetaja, huviringi juht, treener , arst, noorsoopolitseinik jne) ning sellevõrra ulatuslikum on ka nende vastutus vastava teabe edastamisel. Ent samamoodi lasub teatamiskohustus kõikidel teistel inimestel, olgu nad juhuslikud möödujad, naabrid , sugulased, mängukaaslaste vanemad jne.
Teatamata jätmist ei saa õigustada sellega, et ei olda kindel, kas kahtlus lapse abivajaduse kohta on piisavalt põhjendatud, või kardetakse, et teatamine võib näida peret süüdistavana või last häbimärgistavana. Teabe olulisuse ja sekkumise vajaduse selgitavad välja ja otsustavad juba asjakohased ametiasutused.
Õiguslik alus:
EV Lastekaitse seaduse § 59. Abi vajavast lapsest teatamine
Juhul, kui saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu, on iga inimese kohus sellest viivitamatult teatada sotsiaaltalitusele, politseile või mõnele teisele abiandvale organile.
Hädaohus oleva lapse puhul vajab kaitset tema elu ja tervis. Hädaoht lapse elule ja tervisele võib tuleneda nii välisest keskkonnast, teiste tegevusest kui ka lapse enda käitumisest.
Teatada: KOV, politsei

.ODT Laadi alla originaalfail 5 lk · .odt · 122 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

122 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kerlk Õppematerjali autor

Lastekaitsetöö alused aine kordamisküsimused koos vastustega.

lastekaitse lastekaitse mõisted reflekteeriv praktika sotsiaaltöötaja lastekaitsetöö

Sarnased õppematerjalid

103

pdf

Lastekaitse seaduse hindamine

......... 5 1. KASUTATUD LÜHENDID .......................................................................................................................... 7 2. METOODIKA ............................................................................................................................................ 8 3. ÜLEVAADE EESTI LASTEKAITSESÜSTEEMI EESMÄRKIDEST JA KITSASKOHTADEST ................................ 10 3.1 Strateegilised eesmärgid ja sihtindikaatorid lastekaitse valdkonnas ........................................... 10 3.2 Kehtiva lastekaitsekorralduse ja lastekaitseseaduse kitsaskohad ................................................ 13 3.3 Eesti lastekaitsesüsteemi soovitavad arengusuunad ning vajalikud tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ....................................................................................................................... 19 4

Sotsiaalse analüüsi alused

docx

Sotsiaalpedagoogika

VS sotstöö eelkõige sotsiaalse turvalisuse tagaja. Erinevalt sotsiaaltööst ei ole sotsiaalpedagoogika orienteeritud defitsiidile. Sotsiaalpedagoogika hõlmab kõiki lapsi. (Lorenz,2008). Sotsiaalpedagoogika pakub täiendust sotsiaaltööle ja sotsiaaltöö pakub täiendust sotsiaalpedagoogikale. (Lorenz,2008). Praktilist tööd reguleerivad: Lapse õiguste konventsioon üldise mõttemaailmana Lastekaitse seadus üldise aluse ja baasina Perekonnaseadus üldise taustana (perekonnapuutumatus) Sotsiaalhoolekande seadus millised toetused on olemas ja kellel nendele õigused? PGS Alaealise mõjutusvahendite seadus Isikuandmete kaitse seadus igapäeva praktiline töö, keerulised juhtumid (laste väärkohtlemine jne) kellel on õigus küsida, kelelle pead andma andmed, kellele ei tohi anda

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

524

doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

vormistada. Vajalikul määral on õpikus toodud levinumad ingliskeelsed terminid koos nende eestikeelsete vastetega. Suurt tähelepanu on pööratud kiirabitöö eetikale, tööstressile ja töös esinevatele ohtudele. Realistlikud näidisjuhtumid annavad ettekujutuse kiirabi töökeskkonnast, kuid ka õige ja ratsionaalse lahenduse keerukamatele situatsioonidele. Mahukas praktiliste oskuste peatükk annab teoreetilised alused töö professionaalseks sooritamiseks nii individuaalselt kui kiirabibrigaadi koosseisus. Õpikusse on kokku kogutud erialane teave ja töövõtted nii Euroopast kui Ameerikast, mille koostajad on sidunud Eestis kehtivate ravi- ja tegevusjuhiste, õigusaktide ja õpiku koostamise ajal eksisteerinud reaalsete võimalustega. Head õppimist! Raul Adlas toimetaja 3 SISUKORD Erakorralise meditsiini tehniku eetikakoodeks…………………….……………………………… 10

Esmaabi

161

pdf

Juhtimise alused

Kui analüüsida, millega ettevõtte juhid või nende asetäitjad iga päev tegelevad, saame ligikaudu järgmise pildi: 1) enda ja alluvate tööde planeerimine ja jaotamine päeva, nädala jne peale, töö efektiivsuse tõstmise kavad väljatöötamine, 2) alluvate üksuste jooksva töö ning päeva, nädala, kuu jne peale kavandatu täitmise kontrollimine ja hindamine, 3 Alas, R. Juhtimise alused. Tallinn: Külim. 2008, lk. 18 4 Mescon, M.H., Albert, M., Khedouri, F. Management. Third Edition. (vene keeles). Moskva: Delo, 2002, lk. 39 3) kontaktide pidamine, info vahetamine kõrgemate ja madalamate juhtidega, töötajatega, välisorganisatsioonidega, hankijatega ja toodangu või teenuse tarbijatega ja reklaamijatega, 4) saabuva või väljastatava info kogumine, tundmaõppimine, ettevalmistamine, töötlemine ja

Juhtimine

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused