Ühiskond (1)

Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis
Pluralism – 1) mitmekesisus , paljusus , mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel.
Avalik sektor /riiklik/valitsus-
Ühiskonnaelu korraldamine
Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud.
Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid.
Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile).
Erasektor /majandussektor
Ühiskonnaliikmete varustamine
Aktsiaseltsid, pangad , osaühingud.
Kolmas / kodanikuühiskond/ mittetulundus -
Kodanikualgatuse teostamine , huvide esindamine , vabatahtlik, ei tule võimule
1->2 – Maksude määramine, seadusandlus , riiklikud tellimused
1->3 – Seadusandlus, toetused
2->1 – Saab neilt teenused, maksude laekumine
2->3 – Sponsorlus , teenused
3->1 – Ideed, lahendused
3->2 – Tellimused, võib leida töötajaid
Riigi tunnused:
Riik on alati seotus võimu teostamisega.
Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu.
Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad .
Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle.
Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest.
Valitsusasutuste iseloomulikud jooned:
Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia;
Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks;
Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest;
Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad).
Avaliku sektori põhiülesanded- valitsemine ja haldus
Erasektori põhijooned- kaumi taotlemine ja eraomandus.
Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise , keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Lisaks õiguslike normide kehtestamisele sekkub riik majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, samuti selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut.
Kodanikuühiskond- Ühiselu valdkond , kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit.
KÜ poliitilises tähenduses- see rõhutab, et tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustamisse.
KÜ majanduslikus mõttes- Mittetulundussektor ; eesmärk pole tulla võimule ega kasumit teenida.
Riik kaasab kodanikuühendusi seadusloomesse, toetab neid rahaliselt, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke.
Sotsiaalne kihistumine -Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse.
Sotsiaalne mobiilsus - tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. (horisontaalne- ühest linnast teise; ühest majandusharust teise; vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks; keskklassist kõrgklassi)
Klassid :
Eliit- kõrge staatusega grupp. Üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse.
Keskklass - mass, tavakodanikud, tavalised inimesed.
Alamklass- Ühiskonnas tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalamad kui selles ühiskonnas kombeks.
Sotsiaalne staatus:
Omistatud- Muutumatu tunnus ( vanus, sugu, rass )
Omandatud- teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemus (mida õpid, mis amet on)
Sotsiaalne roll- staatusega sobiv käitumisstandard
Inimgruppide eristumise alused:
Varanduslikud
Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel
Rahvuslikud
Ideoloogilised , sh usulised
Oskamatu poliitika korral viivad sotsiaalsed erisused ning staatusklasside vastuolud ühiskonna kriisi või koguni relvakonfliktini.
Võim- inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine.
Võimu ressursid võivad olla nii ainelised (omand ja kapital ) kui ka vaimsed (teadmised ja kogemused).
Kui võim on autoriteetne , kuuletuvad inimesed mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad.
Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees.
Riigivõimu tunnused:
Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist.
Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle.
Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks.
Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele.
Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises.
Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia.
Riigivõimu komponendid:
Spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud).
Inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia).
Kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel.
Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed.
Hierarhia- ülevalt-alla sõltuvus
Partnerlus- seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab.
Võrguvalitsemine- rõhutab, et valitsemine ei peaks olema ülemuste ja alluvate, vaid võrdsete osalejate suhe.
Poliitiline kultuur ehk võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks .
Poliitiline kultuur:
Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul;
On omane suurele sotsiaalsele grupile (rahvusrühmale, ühiskonnaklassile, kogu rahvale), mitte üksikutele indiviididele;
On jäik poliitiliste muutuste suhtes
Suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral
Poliitiline kultuur on kõikehõlmav.
Poliitilise kultuuri muutumine on pikk ja vastuoluline protsess, mille taga peitub kultuurile omane jäikus ning vastuseis uutele väärtustele ja kommetele. Seepärast peavad need sotsiaalsed muutused, mis vormivad ümber eksisteeriva poliitilise kultuuri, olema võimsad, pikaajalised ja ulatuslikud .
Protsessi, mille käigus kujundatakse ühiskonnaliikmetes väärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kohta, nim poliitiliseks sotsialiseerimiseks.