Ühiskonna konspekt/spikker (0)

Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. 1) Esimene e. avalik sektor - riigi ja omavalitsusasutused
2) Teine e. erasektor - eraettevõtted 3)kolmas e. mittetulundussektor - kodanikeorganisatsioonid ja -ühendused.
Ühiskonnale on isel. puralism e. mitmekesisus , mis paneb aluse kihistumusele e. ühiskonna sotsiaalsele struktuurile.
tähtis on juhtida harmeeniliselt kõigi valdkondade arengut.
AVALIKs. Montesquieu arvas , et võim võib viia sellekuritarvitamiseni. On vajalik et seadusandlik ja täidesaatev võim
oleksid eraldi ning kohus ja keskpank peavad olema sõltumatud neist mõlemast. Järelvalveinstitutsioonid nt. riigikontroll.
Haldus-kindla obejkti või valdkonna igakülgne plaanipärane korraldamine. Avalik haldus- riigi ja omavalitsuste plaanipärane
igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärgid. Paljud avalik-õiguslikud asutused ei allu riigile.
Nt raviasutused,ülikoolid, rahvusringhääling.
ERAs . osakaalu mõõdetakse erakapitali kuuluvate ettevõtete või nende hõivatud töötajate järgi. Tuleb arvestada avalikus.
ettekirjutustega, maksudega, tegevuslubade kauplemise , keskk .hoiu jms. Kuna esineb turutõkkeid peab riik sekkuma et puudusi kõrvaldada.
Kodanikuühiskond- ühiselu valdkond , kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit.
Demok. isel. on lisaks valimistele ja erakondade tegevusle kaasata ka organistasioonidega rahvast otsustamisse.
1) MTÜ e.mittetulundusühingud 2) SA-d e.sihtasutused 3) Seltsingud- mitteformaalsed ühendused,mida ei registreerita.
kodanikuü.isel: *Tegutsevad legaalselt seadusi ja reegleid järgides *Tegelevad ühiskondlikku huvi pakkuvate asjadega
*üüavad mõjutada riigivõimu * Esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi- ühiskonna mitmekesisus.
Kodanikuü. Eestis kujunes 19 saj seoses laulu ja mänguseltsidega. EV loomisele järgnes kodanikuühenduste arvu kasv.
Eesti liitumisel NSVL keelati kodanikuorganisatsioonid. Taasloomine oli 1980a.te lõpus. Loodi EÜS,
Eesti Muinsuskaitse selts, Rahvarinne . Eesti kodanikuü. erijooned: * Organisatsioonide suur arv
*Väikeste maaseltside suur osatähtsus * killustumus ja koostöö puudumine * rahva passiivsus *Vähene oskus oma huve läbi suruda.
Kodanikuü on vajalik sest: 1)cäljundi leiavad erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid 2)Piirab riigivõimu
3)täiendab parteide tegevust 4)arendab sallivust ja koostöövõimet 5)levitab info.
6)riik pälvib kodanike lugupidamise kui toetab nende aktiivsust.
---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Max Weber : võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada oma huvide elluviimine .
Võimu ressursid on : 1)Ainelised-omand ja kapital 2) Vaimsed-teadmised ja kogemused.
Võimu testamise meetodid: 1)Sund-inimesed kuuletuvad hirmust 2)Autoriteet-kuuletutakse veenusmusest,
et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. Vanasti allutati ka traditsioonide jõul.
Karimaatilisteks liidriteks nim. juhte, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu juhitalendile ja liidrioskusele.
Nüüdisü. on kuuletumise põhj. mõistuslik kaalutlus .
Riigivõimule ainuomased tunnused: 1)Riigivõimul on ainuõigused: *Kehtestada seadusi *Koguda makse *
kasutada vägivalda seisukorra tagamiseks 2)Riigivõimu otsued on kohustuslikud kõigile riigis asuvatele isikutele
3)Õigus ja kohustuskorraldada riigi igapäevaelu ja esindada riiki rahvusvahelistes suhetes.4) 1 keskpunkt ja selge hierarhia.
Riigivõimu komponendid : 1) spetsiaalsed asutused 2)riigibürokraatia 3)kirjalikud õigusnormid
---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Ideoloogia- korraldatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Iga ideoloogia ei pea olema poliitliline( budism )
Poliitlised ideoloogiad annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest.
Liberalism tekkis 18-19 saj. John Stuard Mill ''Vabadusest'' Väärtustatakse inimõigusi, sallivust ja reforme. Pooldatakse vaba ettevõtlust, konkurentsi, avatud turgusi, vähest riikliku regul. Rikastele pole kõrgemaid makse. Sotsiaalabi väike. Soovitakes euroopa intregeerumist.
(kest- ja reformierakond )
Konservatism tekkis 17.saj. Thomas Hobbes ja Edmund Burke. Väärtusteks: rahvus, religioon , ühiskonnaklassid. Riik ei sekku maj.sse. Pooldab eraomandust ja madalaid võrdelisi makse. Kaitseb kodumaist kapitali ja ettevõtja huve. Riik maksab toetusi vaid siis kui abu kuskilt mõjalt ei saa. Oluline korrakaitsesüsteemi arendamine (IRL)
Sotisalism tekkis 19 saj.keskel. Karl Marx ja Friedrich Engels . Väärtustatakse võrdseid võimalusi, kõigile inimõigused, võimalus haridusele, omandada elukutse ja leida tööd. Maj. pooldatakse konkurentsi, riiklik sektor ulatuslik, strateegilised majandusharusid erakätesse ei anta . Rikastele kõrgemad maksud . Riik tagab inimestele normaalse elutaseme (SD)
Vasak ja parempoolus on lähenenud 19.saj. liberaalid eitasid heaoluriiku kuid tänapäeval nõustuvad sellega kuid kritiseerivad seda.
Uusvasakpoolsus e kolmas tee leiab et heaoluriik peab nõudma inimestelt suuremat panustamist, riik peab regu. palku, looma töökohti.
Uusparempoolsed- elatustaseme peab määrama inimese isiklik pingutus.
Ühiskonna kihistus
Sotsiaalne status ja sotsiaalne roll.
Ühiskond on sotsiaalselt kihistunud näiteks majandusressurside alusel klassideks. Elustiili, väärtusorientatsiooni ja päritolu baasil kujunevad staatuskihid: eliit ja mass.
Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Liikumine võib olla horisontaalne.
Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist , mille puhul pole omandisuhe ainumäärav, arutatakse ka elustiili.
Nüüdisühiskonnas on kihistumus seotud ka viimsete haridunäitajatega. Arusaam inimeste spnnipärasest võrdusest olenemata päritolust,
nahavärvist soost, rahvusest, on tõstnud sotsiaaset mobiilsust.
Põlvkondade vaheline mobiilsus-lapsed valivad teistsuguste elukutsete ja tesitesuguse väärtusüsteem,
kui on nende vanematel. Kõrge staatusega gruppe nim eliidiks või kõrgklassiks.
Eliidi üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule. Eliidist eristub mass e. tavakodanikud. Kõige madalama staatusega inimgruppe nim alamklassiks. Madala staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud. Mõni status rajanrb tunnusel, mille üle inimesel puudub kontrollv mis on päritud. Mt vanu, sugu, rass. Muutumatut tunnust nim. Omistatud staatuseks. Saavutatud e. omandatud status on valikute, teenete, pingutuste tulemus. Igale staatusele vastab tetaud sobilik käitumise mall. Staatusega sobivat käitumistandardit nim. Sotsiaalseks rollicks. Rollikonflikt on olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmiseed ei sobi omavahel kokku. Inimgruppide eristumise alused 1.varanduslikud. 2.regionaalsed. 3rahvuslikud. 4. Ideoloogilised sh. Usulised
Erinevuste olemasolu on normaalne .Oluline, et mõni erinevus ei domineeriks.
Individuaalne ja kollektiivne heaolu.
Sotsiaalne tõrjutus
Sotsiaalse tõrjutuse põhjused:
Tööstus-Euroopa riikide sotsiaalpoliitika son esikohal programmed, millega püütakse tuua töötud tagasi tööturule
ning suurendada tööotsijate konkurendivõimet.
Erivajadus või kuulumine vähemusrühma-N: puudega inimene ei leia tööd; sellise tõrjutuse vältimiseks on
Euroopa liidus seadused. Piirkondlikud tulu ning infrastuktuuri erisused.
Sotsiaalne kodakondsus ja positiivne heaolu.
Väidetakse, et ühiskondlik hoolitsus ja abirahad võtavad ära motivatsiooni tööd teha. Vasakpoolse sotsiaalse kodakondsuse ideeõigus sotsiaalsele turvalisusele peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Euroopa reformide ühisjooneks on inimese panused ja vastutuse suurendamine . N:kogumipension.
Anthony Giddens arvab , et on vaja eelkõige inimhädasi ennetada: Selle asemel et korvata haiguse tõttu saamata jäänud tulu peaks motiveerima terveid ekviise. Selle asemel, et maksta töötu abiraha , peaks pakkuma koolitust, millefa hätta ei jää. Ennetada poliitikate kompleks on positiivne heaolu, kus oluline on inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse.