50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
latimeeria2406
Õppematerjali autor
Nt raudtee, post, televisioon, energiavõrgud, koolid, haiglas, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Erasektor ehk tulundussektor üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted. Nt aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Erasektori osakaalu ühiskonnas mõõdetakse erakapitalile kuuluvate ettevõtete või nende hõivatud töötajate hulga järgi. Eestis erasektoris hõivatud umbes kaks kolmandikku palgatöölistest. Erasektoril tuleb arvestada riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Kolmas sektor ehk mittetulundussektor üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid. Nt huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused.
Nõudlust tuleb reguleerida et tõsta tööhõivet. Peamine eesmärk on täistööhõive 31 Riigi ülesanne on: o leevendada turutõrkeid o maksudest saadud tulu jaotada ühiskonnas o tänapäeval ei ole riiki kes ühel või teisel viisil sekkuks majandusse põhjala riigid sekkuvad aktiivsemalt majandusse Kodanikuühiskond 32 On avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisats- 33 ioonid ja ühendused 34 KÜ poliitiline mõõde: demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele 35 teisigi mooduseid rahva kaasamiseks otsustamisse Seltsid, ühingud, ühistud, 36 liidud, rahvaalgatused 37 KÜ majanduslik mõõde: KÜ paikneb avaliku sektori ja ärimajanduse vahel. Eesmärk 38 pole võimuletulek ega kasumi teenimine
majanduses, valitsuses ja igapäevaelus. · Postindustriaalne ühiskond ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal on teenindussektoris. · Agraarühiskond ühiskond, kes põllumajandus areneb kiiresti ja elanikest vähemalt 50% on hõivatud põllumajandusega. · Teadmusühiskond ühiskond, kus majanduses ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi. (info oskuslik kasutamine) - Eestis on infoühiskond, sest meil on info igalt poolt kättesaadav loen uudiseid internetist, ID-kaardi kasutamine bussis, e-valimised, digiretseptid. Muutused ühiskonnas seoses postindustriaalse ühikonna tulekuga: 1. Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti majandus ressursid hinnati ümber, tähtsaks muutus oskusteave. 2. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses tõusis insenertehnilise personali ja teenindussektori töötajate osakaal tööjõus.
Heaoluriigitunnused: 1) ressursside ülekandmine, nt väliskaubandusest tervishoidu, 2) umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse tänapäevalgi, kuid selle kokkutõmbamisest pole kusagil toimunud. Pigem püütakse seda ümber korraldada ning jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. 3. Demokraatia levik. 1950.-1960. aastatel arvati, et kõik maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks loeti majanduslikku progressi. Selline lähenemine ei õigustanud ennast. 1980.- 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduslik areng. Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas. Demokraatia põhijooned: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja
kõigile, rikkamatel suuremad maksud ehk mitmetasemeline maksusüsteem, tagada et kõigil oleks kindel elutase (Rootsi) riik aitab inimesel elus püsida, luua võrdsus, kes on ühskonnalt palju saanud peaks ka rohkem tagasi panustama Liberaalne heaolumudel (USA)- riigipoolne jääkfinantseerimine, kehtib ütlus ,,iga üks on oma õnne sepp", riigi ül ei ole pakkuda heaolu vaid tagada head tingimused ehk tagab konkurentsi ja kõrge tööhõive edukaid ei karistata maksudega. 2. Demokraatia a) Mis iseloomustab demokraatlikku korda ning demokraatlikke väärtusi? Demokraatia on rahvavõim, kodanikuõigustest peetakse, armuste paljusus, sõnavabadus, valimised läbipaistvad demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduste ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuvabaduste austamine Põhimõtted: 1) Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas; 2) Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid