Demokraatia, valimised (1)

Kordamine
Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides ( government of the people by the people and for the people – Abraham Lincoln ). Kõigil on juurdepääs poliitikasse, avalikkus on kaasatud otsustamisse ja otsused peavad lähtuma kogu rahva huvidest.
Otsene e vahetu e klassikaline demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille korral kodanikud võtavad rahvakoosolekul v referendumil e rahvahääletusel (kasutatakse tänapäeval) poolt v vastu hääletades ise vastu poliitilisi otsuseid.
Esindus e vahendatud e liberaalne demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, valitakse rahva poolt valitud ja rahva huvide nimel tegutsevad esindajad.
Osalusdemokraatia korral on kodanikud kaasatud poliitikasse. Lisaks poolt v vastu hääletamisele saavad kodanikud osa ka küsimuste ja otsuste teostamisest (nt kodanikufoorumite kaudu). Nt USA, Skandinaavia maad.
Elitaardemokraatia korral on võimul eliit, kes lähtub rahva huvidest.
Mandaat on saadikule antud volitus kaitsta ja esindada valijate huve (või ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht). Saadiku kohustus arvestada valijatega, aga samas õigus oma valimisprogrammi ellu viia.. Mandaat reguleerib valijate ja saadikute vahelisi suhteid ning piirab saadikute tegevust.
Demokraatia…
võimalused
ohud
Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadustega piiratud.
Kõik inimesed pole võrdselt haritud, seega võib üldine valimisõigus tuua võimule harimatu massi.
Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades inimestel olla informeeritud ja osaleda poliitikas.
Enamuspõhimõte võib põhjustada 51% türannia, kus enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla.
Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust, kuna kõigil on õigus osaleda otsustamises.
Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigset riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu.
Edendab ühist ja individuaalset heaolu, eeldusel et valitsuse poliitika peegeldab laiade rahvahulkade huve.
Pole välistatud diktatuuri kehtestamine demagoogide poolt, kes pääsevad võimule masside instinkte ja alateadvust ära kasutades.
Tagab poliitilise stabiilsuse, kuna poliitikud peavad valimistel korrapäraselt aru andma, kuidas nad on oma lubadusi täitnud.
Valimiste funktsioonid:

tagavad võimu regulaarse ja seaduspärase vaheldumise (korralised toimuvad teatud aja tagant, erakorralised nt siis kui parlament laiali saadetakse )

vahendavad võimudele kodanike nõudmisi

näitavad rahva usaldust

harivad
Vabade e demokraatlike valimiste põhimõtted:

üldine valimisõigus + kodakondsuse- ja vanusepiirang

vaba konkurents
Vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi.
Kandidaatide esitamise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil , kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada.
Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja väiksemad erakonnad , mis tekitabki erakondade vahel konkurentsi.

võrdsed e ühetaolised valimised
Võrdsed võimalused oma vaadete propageerimiseks.
Kõik hääled on võrdsed ning igal valijal on 1 hääl.
Valimissüsteemid

majoritaarne e enamusvalimiste süsteem
Ühemandaadilised valimisringkonnad – igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik.
Lihthäälteenamuse põhimõte – parlamenti pääseb saadik, kes saab enim hääli.
Absoluutse häälteenamuse nõue – kasutatakse presidendivalimistel, peab saama 50% + 1 hääl, kui I voorus piisavalt hääli ei saada, toimub II voor .
+ selge ja lihtne
- annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ja diskrimineerib väiksemaid
- kaotsiläinud hääled

proportsionaalne e võrdeline valimissüsteem
Jagab saadikukohad parteide vahel võrdseliselt neile antud häältega.
Mitmemandaadilised valimisringkonnad.
Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas.
Avatud nimekiri – suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole .
Suletud nimekiri – hääled jagatakse ringi e erakond ise valib, kelle nimekirja etteotsa paigutab.
On kehtestatud häälte alampiir , mis peab olema, et kandidaat pääseks parlamenti.
+ hääled ei lähe kaduma tänu häälte ülekandmisele
+ erakondadel on võrdsemad võimalused saada parlamendis esindatud (oleneb mandaatide arvutamise põhimõttest ja künnisest)
+ tagab valitsemises pluralismi
- häältelugemine on keerukas
- erakondade mõju valimistulemustele on keerukas
- saadikute isiklik vastutus on väike
Majoritaarne
Proportsionaalne
Ringkondade arv
= parlamendikohtade arvuga
1-20
Mandaatide arv ringkonnas
1
Mitu
Mandaadi saamise tingimus
Kandidaat kogus enim hääli
Kandidaat ületas kvoodi
Kandidaatide ülesseadmise vorm
Personaalne
Erakonna valimisnimekirjas
Parteide arv parlamendis
Väike, 2-3
Mõõdukas v suur, 5+
Väikepartei võimalus pääseda parlamenti
Väike
Hea
Valimiskünnis
Puudub
2-3%
Nt
Suurbritannia, Kanada , USA, Prantsusmaa
Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Holland , Itaalia
Eesti valimissüsteem
Proportsionaalne europarlamendi , Riigikogu ja volikogude valimistel. Mitmemandaadilised valimisringkonnad, mandaatide arv sõltub hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas e kus rohkem valijaid, seal rohkem hääli.
Mandaatide arv = kohtade arvuga (nt Riigikogus 101 mandaati ).
Kvoot e häälte min norm. Hääled, mis kandidaat saab üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. See rõhutab erakondliku koostöö tähtsust.
Valimiskünnis e % (Eestis 5%) mis erakond peab saama, et Riigikokku pääseda. See aitab vältida liigset killustatust.
Riigikogu valimistel avatud ja suletud, europarlamendi ja kohalike volikogude valimisel ainult avatud nimekiri.
Hübriidsed valimissüsteemid
Majoritaarne + proportsionaalne = hübriidne
Pooled parlamendikohad jagatakse ühe ja pooled teise süsteemi alusel.
Igal valijal 2 häält: ühe annab isikule, teise erakonnale.
Nt Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari.
+ erakondlikud ja piirkondlikud huvid on paremini tasakaalus
Riigi ül valimiste läbiviimisel:

parlament võib täiendada v muuta valimisseadust ja kampaania rahastamisreegleid

keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslike kodanike arvu ja korrastab valijate registri

valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele (kodakondsus, vanus, kandideerimine ühes nimekirjas ja ringkonnas)

riik

• valmistab ette kogu hääletamiseks vajalikud dokumendid
  
• tagab infosüsteemide ja andmebaaside töötamise
  
• rahastab riigieelarvest valimiste läbiviimist
  

Valimiskäitumist mõjutavad:

klassikuuluvus, sotsiaalmajanduslik olukord, traditsioonid, isiklik kogemus

massimeedia – valimiskampaania , tõstab huvi poliitika vastu(saated, artiklid) või tõukab poliitikast eemale( skandaalid ), tugevdab olemasolevaid hoiakuid
Vasakparteid

astmeline tulumaks

eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamine (toit, energia, kommunaalteenused jms)

haridus kõigile kättesaadav, ei propageeri erakoole ja tasulist haridust

tööhõiveküsimused (sde) või toetused ja sotsiaalteenused ( keskerakond )
Paremparteide vaated ei ole nii ühtsed, aga üldiselt toetavad nad vabaturumajandust, ettevõtlust, rahvuslust.
Tänapäeval on erakondade vaated hägustunud.
Erakondade, survegruppide ja sotsiaalsete liikumiste sarnasused:

esindavad avalikke huve

püüavad mõjutada poliitikat

pakuvad alternatiive

kasutavad liidreid

hoiavad ühsikonna pluralismi
Erakond
Survegurpp
Tegevuse eesmärk
Luua poliitikat
Mõjutada poliitikat
Vahend eesmärgi teostamiseks
Tulla võimule
Avaldada survet võimulolijatele
Programmi ulatus
Haarab poliitika kõiki valdkondi (välispoliitikat perepoliitikani)
Käsitleb ühte valdkonda või probleemi (nt keskkonnahoid v kodumaise põllumajanduse toetamine )
Teavitamise sihtgrupp
Valijaskond
Võimueliit
Teavitamise viis
Avalik tähelepanu meedias
Lobism
Liikmeskond
Alati kindel, lisaks olemas põhikiri
Mõnikord raske määratleda
Survegruppide liigid:

kategooriakaitse grupid
Huvituvad enda elu- või äritingimuste parandamisest (nt ametiühingud seisavad töö- ja palgatingimuste parandamise eest, tarbijate liidud nõuavad ostjate informeerimist kaupadest ja teenustest, tootjate ühingud püüavad mõjutada riigi maksu- ja tollipoliitikat).
Kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve (nt põllumeeste, tööstustööliste, riigiteenistujate, tarbijate, naftaärimeeste).
Hästi välja kujunenud organisatsioon, tegevus ja nõudmised aja jooksul põhimõtteliselt samad.

edendamisgrupid
Edendavad väärtusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, mitte ainult sellele grupile (nt jalgrattaliikluse propageerijad on ka õhusaaste ja rahva tervise parandamise poolt).
Pole kindlat organisatsiooni ega liikmeskonda, pole piiratud mingi sotsiaalse klassi v katekooriaga (nt muinsuskaitse - v keskkonnaorganisatsioonidesse kuulub firmaomanikke, pensionäre, õpetajaid).
Tekib kodanikualgatuse põhjal, tugineb vabatahtlike tegevusele.
Survegruppide mõju poliitikale:

kaudne – avaliku arvamuse kujundamine

• Massimeedia, reklaam , massiaktsioonid.
  

Iseloomulik edendamisgruppidele. Enamasti tehakse koostööd riigiga (nt Eesti Lastevanemate Liit haridus- ja teadusministeeriumiga), aga mõned keelduvad koostööst riigiga (nt Greenpeace).

• Koostöö eraonnaga valimiste ajal.
  

Sõlmitakse koostööleping, sellega saab erakond juurde valijate hääli ja survegrupp lihtsustada oma tegevuse elluviimist.

otsene – võimul olijate mõjutamine
Iseloomustab ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti. Survegruppide esindajad töötavad ekspertkomisjonides, nõu ja konsultatsiooni andvates organisatsioonides.
Demokraatia jaoks pole tähtis mitte surveguppide rohkus , vaid nende koostöövalmidus oma eesmärkide saavutamiseks.
Survegurppide tähtsus sõltub:

valitsemiskorraldusest ja võimalusest sekkuda poliitikasse

kodanikuaktiivsusest

ühiskonna probleemidest
Sotsiaalsed liikumised
20. saj alguses said sots. liikumistest tihti survegr. (nt töölisliikumisest ametiühingud) v erak. (Muinsuskaitse Seltsist Isamaaliit , Rahvarindest Keskerakond).
Uute sotsiaalsete liikumiste tunnused:

killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid

laialivalguv ja kiiresti muutuv toetajaskond

probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi olemasolule

tegevus ei puuduta ega muuda otseselt osalejate sotsiaalmajanduslikku olukorda (ei tõsta palka ega pikenda puhkust), vaid edendab ideid v väärtusi (nt tervislikku eluviisi, rahu)

tihti üleilmsed
nt: nais -, gei- ja lesbi -, rahu-, keskkonnaliikumine