Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Demokraatia, valimised (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Demokraatia-valimised #1 Demokraatia-valimised #2 Demokraatia-valimised #3 Demokraatia-valimised #4 Demokraatia-valimised #5 Demokraatia-valimised #6
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 115 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor fresa Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Demokraatia

Esindavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, mitte ainult grupi liikmetele. Liikmeskond võib kiiresti muutuda. Survegrupid poliitika mõjutajatena. Kaudne surve. Saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Nt kirjutatakse või räägitakse ühel teemal korduvalt massimeedias, korraldatakse reklaamikampaaniaid. Iseloomustab edendamisgruppe. Teine kaudne tee oma huvide viimiseks poliitikasse on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Otsene surve. Survegrupid püüavad mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe Sotsiaalsed liikumised. Nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid; Toetajaskond laialivalguv ja muutub kiiresti; Nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; Nende tegevus edendab ideid või väärtusi (tervis, eluviis, rahu); Eelistavad otseseid aktsioone; Vahel üleilmse ulatusega.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
doc

Demokraatiad, valimissüsteemid jm

Otsene ehk vahetu demokraatia- oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Seda nimetatakse ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat kohalikus omavalitsuses. Teostamise peamine viis on referendum ehk rahvahääletus. Esindus- ehk vahendatud demokraatia- kujunes koos libearismi levikuga. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Põhiküsimus on kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning valitute vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. See näitab saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimstega ja annab saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Osalusdemokraatia- iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitika

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
3
doc

Demokraatia vormid

Otsene demokraatia · Avaliku elu küsimusi otsustatakse vahetult, avalikult · Antiik-Kreeka · Referendum ja kohalik omavalitsus · Näiteks Euroopa Liidu hääletus Esindusdemokraatia · Rahva nimel võimu teostavate inimeste valimine · Rahvas ise ei osale, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele · Rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega valimistel · Nüüdisdemokraatia peamine vorm · Näiteks Riigikogu valimised Osalusdemokraatia · Rahva pidev ja mitmekülgne kaasamine poliitikasse · Otsese demokraatia täiuslikum variant · Kodanikul on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel · Levinud Skandinaavias ja USA-s Elitaardemokraatia · Keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte · Esindusdemokraatia suund · Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutlust demokraatiast · Võimule saab eliit, kes oskab arvestada rahva huvidega Vabad valimised · Fu

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
6
docx

Vabad valimised

Vabad valimised Valimiste funktisoonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks , selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes , siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga nelja ja president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad toimuda ka sagedamini aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorralised valimised toimuvad näiteks parlamendi laiali saatmise puhul. Valimiste ärajäämine või edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta (nt sõda) hoiatab , et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Valimistulemused määravad , millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi . Valimised on

Ühiskond
thumbnail
4
docx

Demokraatlik valitsemine

DEMOKRAATIA ­ riik, kus võimul rahvas · Otsene ­ rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. ­ otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia ­ veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu ­ kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud ­ monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik ­ valitav võim, riigipeaks president EESTI ­ PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus ­ seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus ­ rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus ­ rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik ­ piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik ­ kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler ­ kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist R

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
doc

Demokraatlik valitsemine

2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia ­ rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia ­ rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia ­ selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia ­ päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia ­ riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia ­ monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik ­ valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik ­ pole rahva osaluseks niis

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
3
doc

Demokraatia liigid

Kuidas mõjutavad poliitikat ­ 1. Kaudselt: survet saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Nt. kirjutatakse või räägitakse ühel teemal korduvalt massimeedias. Iseloomustab eeskätt edendamisgruppe. Teine võimalus oma huvide viimiseks poliitikasse on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Nt. Eestis ­ Ametiühingute Keskliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna partnerlus. 2. Otseselt: avaldatavat survet kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Eelkõige iseloomustab see ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti. Tegevuse eesmärgid? ­ Sotsiaalsed liikumised ­ kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm,mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; Erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus.

Avalik haldus
thumbnail
6
odt

DEMOKRAATIA

sotsiaalse kategooria huve. Huvituvad enese elu või äritingimuste parandamisest. • Edendamisgrupp – edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale. Liikmeskond võib kiiresti muutuda. • Kaudne surve – saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisrga. Nt räägitakse ühel teemal korduvalt massimeedias või reklaamikampaaniad. (eeskätt edendamisgrupid) Samuti koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. • Otsene surve – survegrupid püüavad mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikku. (ärilised grupid) Sotsiaalsete liikumiste tunnusjooned: *killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega *toetajaskond laialivalguv ja muutub kiiresti *eelistavad otseseid aktsioone

Poliitika




Kommentaarid (1)

smoplet profiilipilt
smoplet: superluks
02:05 27-05-2009





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun