Kokkuvõte:ühiskonna sektoritest, riigi institutsioonidest, klassidest ja staatustest.

Q: Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik ?

Vastus leiad õppematerjalist: Kokkuvõte:ühiskonna sektoritest, riigi institutsioonidest, klassidest ja staatustest.

Ridaste, Kert

Kokkuvõte:ühiskonna sektoritest, riigi institutsioonidest, klassidest ja staatustest. (0)

Keskkool - Ühiskond - Ühiskond

1 Hindamata

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik ?

Ühiskond

Ühiskonna sidusus
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peaist sektorit :
a)Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused)
b) Teine eks erasektor (eraettevõtted
c) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused)
Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumusele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning laias laastus kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna eujõu seisukohalt ongi oluline ,et suudetaks erinevusi tunnistada, tasakaalustada ja erinevatesse gruppidesse kuuluvaid inimesi lõimida. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut.

Avalik ja erasektor
Riik- avaliku sektori tähtsaim osa
Avaliku sektori tuumaks on riik- institutsioonide kogum, mis korraldav valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest esmärkidest ja ülesannetest tulevad ka riigi tunnused.
a)riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu.
b)riigi otsused vormitakse kirjalike õigusnormidenaning need on kõigile siduvad.
c)Riik omabkontrolli kindla territooriumi üle.
d)Riigi institutsioonid on avalikud ; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest.
Riigi institutsioonid
Kohus- seaduslikkuse järalvalve institutsioon . Montesquieu arvas , et võim tekitab alati kiusatuse seda üha rohkem ja rohkem tarvitada, mis lõuks võib viia kuritarvitusteni. Seetõttu on vajalik et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldiseisvad. Kohus ja keskpank peaksid omakorda olema sõltumatud neist mõlevast. Lisaks kohtule ja korrakaitseorganitele on tänasele riigile iseloomulikud veel mitmed järelevalve institutsioonid, nagu riigikontroll , inspektsioonid ja ombudsmanid ehk õigusvahemikud.
Valitsemisinstitutsioonid erinevad koosseisu ja ülesannete poolest , kuid kõigil neil on mõningaid ühesuguseid , igale riigiasutusele iseloomulikud tunnused:

Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia

Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks.

Nad saavad oma tegevuseeks raha riigieelarvest

Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad)
Valitsemine ja haldus –avaliku sektori põhiülesanded
Avalik haldus- Halduse all mõistetakse laiemas mõttes kindla objekti (maja, mõisa) või valdkonna (hariduse, põllumajanduse) igakülgset plaanipärast korraldamist. Avalik haldus on seega riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Nüüdisajal ongi tõusnud esikohale avaliku haldust korraldavad institutsioonid ( sotsiaalkindlustusamet , maksuamet), samas kui klassikalised , riigi sisemist ja välist julgeolekut tagavad struktuurid ( sõjavägi, politsei, vanglad) pälvivad valitsemises väiksemat tähelepanu.
Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik ?
Tänapäeva riigi ülesanded on muutunud nii ulatuslikuks, et riigil pole enam otstarbekas nende lahendamist üksnes enda käes hoida. Riik tagab haridus ja tervishoiuteenused, annab välja mitmesuguseid dokumente, peab registreid ja andmebaase, edendab kultuuri. Samas ei tähenda tagamine seda , et just riigiasutused ise peaksid kõike seda tegema. Paljusid taolisi ülesandeid täitvad avalik-õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile( nt mõnele ministeeriumile) vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. Samas säilitab riik kontrolli nende tegevuse üle eraldades neile selleks raha ja tellides neilt teenust, näiteks riiklik koolitustellimus ülikoolidele. Euroopa riikides ,sh Eestis kuulub sedalaadi institutsioonide hulka enamik raviasutusi, ülikoole, samuti avalik-õiguslik ringhääling ja TV. Seega koosneb avalik sektor riiklikest ja avalik- õiguslikest institutsioonidest.

Erasektor
Erasektori põhijooned ja eesmärgid
Niidisaegsete riikide majandus on üles ehitatud turumajanduse põhimõtetele. Konkurents ja ettevõtlusvabadus on viinud selleni ,et enamik ärilisi ettevõtteid kuulub erakapitalile. Siit tuleneb ka sektori nimetus- erasektor. Erasektori ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi (täisühingud, osaühingud, aktsiaseltsid jne) , suuruse ja ka tegevusala poolest. Kõigi nende õhisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus. Seepärast mõnikord kutsutakse ka tulundussektoriks või ärisektoriks.
Erasektori osakaalu ühiskonnas mõõdetakse erakapitalile kuuluvate ettevõtete või nendes hõivatud töötajate hulga järgi. Eestis on erasektoris hõivatud umbes kaks kolmandikku ja avalikus sektoris kolmandik palgatöötajatest. Keskmiselt on arenenud riikides avalikus sektoris tööl umbes viiendik kogu tööjõust.
Erasektori ja riigi suhted
Ühiskonna sektorid ei eksisteeri isoleeritult, vaid sõltuvad üksteisest. Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutusega maksude, tegevus lubade, kauplemise, keskonnahoiu või muude küsimuste kohta. Lisaks õiguslike normide kehtestamisele sekkub riik majandusse , et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, samuti selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut.

Kodanikuühiskond
Võib eristada peamist kahte lähenemisviisi.
a)Esimene tõlgendab kodanikuühiskonda poliitilises tähenduses. See rõhutab , et tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustamisse. Mitmesugused seltsid, ametiühingud, ühistud, liidud ja rahvaalgatused pakuvad selleks häid võimalusi
b)Teine lähenemisviis peab silmas kodanikuühiskonna majanduslikku mõõdet. Sellisel juhul kasutatakse tavaiselt oskussõnu mittetulundussektor või kolmas sektor. Needaitavad paremini mõista kodanikuühiskonna paiknemist riigivalitsemise (esimese ehk avaliku sektori) ning ärimajanduse( teise sektori ) vahel. Samamoodi nagu kodanikuühendused ei sea oma eesmärgiks võimule tulekut, pole ka kasumi teenimine nende eesmärk.
c) Mõnikord peetakse kolmandast sektorist rääkides silmas selle koostisosi- kodanikualgatuslikke organisatsioone. Eestis on neid kolme liiki – mittetulundusühingud(MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. MTÜ-de asutamine ja asjaajamine on kõige lihtsam, seetõttu on neid ka kõige rohkem. Seltsingud on mitteformaalsed ühendused , mida ei registreerita , seetõttu puudub ülevaade nende hulgast või tegevusest. Tänapäeval võib seltsinguteks pidada ka virtuaalseltsinguid – postiliste, kuhu on koondunud ühesuguste probleemide või valdkonna vastu huvi tundvad inimesed.
Ühiskonna kihistus ; sotsiaalne staatus ja sotsiaane roll
Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisiti öeldes – ühiskond on sotsiaalselt kihistunud.
a) majandusressursside alusel klassideks
b)Elustiili, väärtusorientatsiooni, aga ka päritolu baasil kujunevad staatukihid nagu eliit ja mass.
Kihistus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimrühma kindlale positsioonile. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi , aastakümnete või –sadade jooksul. Vaid revolutsioonid toovad kaasa järske muutusi.
Nüüdisajal suureneb Sotsiaalne mobiilsus – mis tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonna kihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi) . Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet.
Klassid ja staatused
Varasemate phiskondade iseloomustamisel kasutatakse enamasti jaotust klassideks majandusliku positsiooni alusel. Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist , mille puhul pole omandisuhe enam ainumäärav, vaid arvestatakse ka elustiili tunnuseid. Sotsiaalse klassi üheks tüüpiliseks näiteks on keskklass , keda iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga.
Nüüdisühiskonnas tunnusjooneks on kujunenud kihistumuse seotus inimeste haridusnäitajatega. Väheharitud inimesed kuuluvad madalamatesse kihtidesse , sest nad on sunnitud tegema kehvemini tasustavat tööd, mis omakorda vähendab nende võimalusi parandada oma elatustaset. Ülespoole tõusmiseks peavad õppima ja ennast täiendama.
Teiseks ühiskonna kihistumise mõjutajaks on saanud vabameelsuse ning võrdsuse ulatuslik väärtustamine . Üldine arusaam inimeste sünnipärasest võrdsusest, olenemata päritolust , nahavärvist, soost või rahvusest, on muutnud klassipiirid ületatavaks ja tõstnud seega sotsiaalset mobiilsust. Samuti on kasvanud põlvkondadevaheline mobiilsus, mis tähendab , et lapsed valivad teistsuguse elukutse ning vahel ka teistsuguse väärtussüsteemi , kui nende vanematel.
Vaatamata sellele, et ühiskonna kihistus on muutunud paindlikumak, on see endiselt säilutanud oma hierarhilisuse. Teisisõnu- ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni ehk staatust kui teised.
Kõrge staatusega kruppe nimetatakse ka eliidiks või kõrgklassiks. Eliidi üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse. Näiteks võib vaimueliit olla ühiskonnas autoriteetne ja lugupeetud , kuid ei pruugi olla kaastatud valitsemisse
Eliidist eristub mass, kõnekeeles ka tavalised inimesed või tavakodanikud . Mass ei oma iseenesest halba tähendust , üldjoontes on see ühiskonna enamik. Siia kuulub näiteks keskklass, aga ka sinikraed . Kõige madalama sotsiaalse staatusega inimgruppi nimetatakse alamklassiks , ning sellel mõistel on omamoodi põlastav alatoon. Madala staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd ,saavad vähe palka , nende haridustase ja kultuursus on madalamad kui selles ühiskonnas kombeks.
Sotsiaalsed rollid
Tõsiasi et eliidist räägitakse alati positiivselt , massist aga sageli negatiivselt ( hall mass) näitab et staatus on inimese poolt kujundatud ja hinnanguline. Muutumatut tunnust (sugu, rass) nimetatakse omistatud staatuseks , sest sellega seotud positsioon on inimesele omistatud tema enese soovist või pingutusest sõltumata.
Vastupidiselt omistatud staatusele on saavutatud ehk pomandatud staatus teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemus.( abikaasaks olememine , kui kaua õppida mis amet valida)
Tänapäeval omab inimene mitut staatust , kuna ta on üheaegselt kaasatud mitmetesse erinevatesse tegevustesse. Enamikul inimestel on pere ja lapsed, abielunaise / abielumehe ja ema/isa positsiooniga kaasneb ka teatud sotsiaalne staatus. Lisaks töötavad inimesed erinevates ettevõtetes. Kõik inimese staatused ei ole võrdse tähendusega, mõnda neist peetakse olulisemaks ja eeldatakse , et peamine staatus tingib ka teisi karakteristikuid.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 18 allalaadimist

Kokkuvõte ühiskonna sektoritest-riigi institutsioonidest-klassidest ja staatustest #1

Kokkuvõte ühiskonna sektoritest-riigi institutsioonidest-klassidest ja staatustest #2

Kokkuvõte ühiskonna sektoritest-riigi institutsioonidest-klassidest ja staatustest #3

Kokkuvõte ühiskonna sektoritest-riigi institutsioonidest-klassidest ja staatustest #4

Kokkuvõte ühiskonna sektoritest-riigi institutsioonidest-klassidest ja staatustest #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kert Ridaste Õppematerjali autor

Ühiskond1Ühiskonna sidusus1Avalik ja erasektor1Riigi institutsioonid2Erasektori põhijooned ja eesmärgid3Erasektori ja riigi suhted4Kodanikuühiskond4Ühiskonna kihistus ; sotsiaalne staatus ja sotsiaane roll5Klassid ja staatused5Sotsiaalsed rollid6

ühiskonna sektor erasektor mittetulundussektor avalik sektor Riigi institutsioonid

Sarnased õppematerjalid

doc

Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur.

Avalik ja erasektor Avaliku sektori tuumaks on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatuid eesmärke. Eesmärkidest tulenevad ka riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena, mis on kõigile siduvad · Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle · Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest Avalik sektor koosneb riiklikest ja avalik- õiguslikest institutsioonidest( ministeeriumid, kes korraldavad oma tööd ise). Juba Rooma vabariigis kujunes välja iseseisev kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Väga tähtis on, et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldiseisvad. Lisaks kohtule ja korrakaitseorganitele on riigile iseloomulikud veel mitmed

Ühiskonnaõpetus

doc

Avalik sektor, erasektor, kodanikuühiskond jne

Ühiskonna Arvestustöö nr2 Avalik sektor. Avaliku sektori tuum on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest eesmärkidest tulenevad ka riigi tunnused: riik on alati seotud võimu teostamisega; riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad ; riik omad kontrolli kindla territooriumi üle; riigi institutsioonid on avalikud. Avaliku sektori põhiülesanded on valitsemine ja haldus. ( rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine) Avalik sektori koosneb riiklikest ja avalik-õiguslik institutsioonidest. Erasektor. Ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi, suuruse ja ka tegevusala poolest. Kõigi nende ühisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus. Erasektor tegutseb majanduse ja tootmisproduktide jagamisega e turuga. Moodsas ühiskonnas riik majandusega ei tegele

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonna töö materjal

ÜHISKONNA MÕISTE JA PÕHIKOMPONENDID: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Et mõista, kuidas ühiskond toimib ja areneb tuleb tunda ühiskonna ülesehitusest e.struktuuri. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene e. avalik sektor. Teine e. erasektor ja kolmas e. mittetulundussektor. Mitmekesisus e. pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused - võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet , on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. AVALIK SEKTOR: Avaliku sektori tuumaks on riik - institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ja nendest tulebki riigi tunnused

Ühiskonnaõpetus

rtf

Ühiskonna sidusus (konspekt)

Kuidas seletada lahti, mis on ühiskond ja selle struktuur? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit: · Esimene ehk avalik sektor (riigi -ja omavalitsusasutused) · Teine ehk erasektor (eraettevõtted) · Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Millised on avaliku sektori põhiülesanded? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega.Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli oma territooriumi üle. · Riigi instituitsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riigi insituitsioonid: · Seadusandlik võim (rahandusministeerium) · Täidesaatev võim (riigikogu)

Ühiskonnaõpetus

doc

ÜH töö

AT 2. 1.Avalik sektor e. Esimene sektor- sektori tuumaks on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest tulenevad ka riigi tunnused: *riik teostab võimu, mis on ülimuslik ja sõltumatu.*riigi otsused on õigusnormid e.seadused ja kõikde jaoks kohustuslikud.*riik kontrollib oma territooriumi.*riigi institutsioonid on avalikud-in.on ülevaade, mida riigivõimu organid teevad. Nagu kogu ühiskonnas, toimus tööjaotus ka valitsemises- ülesannete jaotamine institutsioonide vahel. Juba Rooma Vabariigis kujunes välja kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Valgustusajal esitasid John Locke(ingl

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonna sidusus

Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.  Esimene ehk avalik sektor (riigi-ja omavalitsusasutused) nt Eesti Energia  Teine ehk erasektor (eraettevõtted) tulu,töökohad,kasum nt: Grossi toidukaubad  Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja – ühendused) tulu pole eesmärk, eesmärgiks ühiskonna parandamine. Pluralism demokraatias- pluralism ehk vaadete rohkus on oluline demokraatias, sest siis on rohkem arvamusi ühe teema kohta ning suudetakse teha otsuseid mis meeldivad kõigile. Nt

Ühiskond

rtf

ühiskonna sidusus

Ühiskonna sidusus Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene ehk avalik sektor ( riigi ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor ( eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus inimesed on ühesugused, on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele.

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonna sidusus

2. ÜHISKONNA SIDUSUS 2.1 Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid: Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ülesehitus- struktuur. Mitmekesisus- pluralism Sotsiaalne struktuur- kihistumus Ühiskonna struktuuri moodustavad: Esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine e erasektor (eraettevõtted) Kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid) ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted Mittetulundussektor Kodanikuorganisatsioonid Riiklikud asutused ja ametid 2.2 Avalik ja erasektor: AVALIK SEKTOR: * Avalik sektor koosneb: Riigi- ja omavalitsusasutustest Ülesanne: 1) 2)

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk