Vabadus läbi minu silmade (0)

Filosoofia
Tallinna Tehnika Ülikool
02.11.2015
Vabadus läbi minu silmade

Sissejuhatus

Inimkond läbi oma terve ajaloo on alati püüelnud kas siis salamisi või siis päris avalikult vabaduse poole, vahest on see õnnestunud ja vahest mitte. On üritatud türannilikest valitsejatest lahti saada ja luua seda ühtset täiuslikku vaba ühiskonda. Selline otsing on aga Thomas More´i arvates utoopiani viinud ja kaks maailmasõda on meile näidanud, et vaba täiuslik ühiskond pole saavutatav.
Algse ainujumala kõrvale on ilmunud hulgaliselt muid suuremaid või väiksemaid religioone, mis peale õiget järgimist kindlasti usklikule vabaduse garanteerib või siis hinge vabaduse peale surma. Oleme näinud nii ajaloos kui ka tänapäeval ususõdu, oleme kuulnud võikaid tapatöid usu nimel, seda ka alles loetud päevad tagasi Türgi pealinnas Ankaras, kuna koraan on ainus seadus-piibel, mis usu nimel ka tappa lubab. Ja seda veel tänapäeva demokraatlikus vabas maailmas.
Moodne infotehnoloogiliselt arenenud ühiskond soosib indiviidi, kes on vaba oma valikutes ja otsustes ja kellel on oma vaba tahe . Vaba otsus ja vaba tahe on meid viinud ühiskonnas murdumispunkti, kus süstlaga narkomaan võib ähvardavalt oodata iga nurga taga ja seks sõna otseses mõttes müüb.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 40 kohaselt on igaühel südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus . On see lihtsalt lause või toimib see meie igapäeva elus lausa märkamatult? Sellist loetelu , kus pearõhk on vabadusel, võib lõputult jätkata. Mis see vabadus siis on? On meil kõigil alati vabadus vabalt vabadusi teha või oleme me iseendile valinud selle sõna vabanduseks kirjeldamaks muid meid tõukavaid loodusiseärasusi? Kas meie vabadus viib alati positiivse tulemini või toob vabadus meile kaasa katastroofilise lõppvaatluse?
Loodan neile küsimustele vastuse saada selle essee koostamisega .

Mis on vabadus?

Vabadus on inimkonna väärtuslikum huvi, kui ka halvim illusioon . Vabadus, kui demokraatliku riigi üks põhi iseloomustaja, on rahva väärtuslikum hüve oma soovide ja mõtete väljendamiseks , ehitamaks paremat ja täiuslikumat riiki läbi debattide, avaliku arvamuse avaldamisega ja läbi kahekõne riigiisade ja rahvaga. Vabadusest saab halvim illusioon siis, kui vabaduse jaatamine pealesunnitud olukorras viib vabaduse eitamiseni. Lühemalt öeldes vabadust nähakse seal, kus seda tegelikult ei ole.

Spinoza arusaamine vabadusest

Juudi päritolu hollandi filosoof Spinoza kirjutab 1674 aastal nii: „Ma nimetan asja vabaks, kui see eksisteerib ja teotseb vaid oma loomuse vajalikkusest, ja sunnituks nimetan sellist asja, mida määrab miski muu täpselt ja kindlalt olema ja tegutsema. Nii eksisteerib näiteks Jumal paratamatult, kuid ometi vabalt, sest ta on olemas vaid oma loomuse paratamatusest. Samuti tunnetab Jumal iseennast ja kõike muud vabalt, sest ainult tema loomuse paratamatusest järeldub, et ta kõike tunnetab. Te näete niisiis , et ma ei aseta vabadust vabasse otsustamisse, vaid vabasse paratamatusesse.“
Lühidalt öeldes väidab Spinoza, et iga asja määrab paratamatult mõni väline põhjus kindlal ja täpsel viisil olema ja toimima . Uskumine, et vaba liikumine ja olemine ei leia aset mingil muul põhjusel kui omaenda tahtel. See aga ongi inimlik vabadus, mida kõik väidavad endil olevat ja mis seisneb vaid selles, et inimesed teavad oma soove, kuid ei tea põhjusi, mis neid mõjutavad.
Mina isiklikult Spinoza väitega 100% nõustud ei saa. Ma nõustun sellega, et asi on vaba, kui ta eksisteerib ja teotseb oma loomuse vajalikkusest, ma ei nõustu aga sellega, et Spinoza väidab, et inimkond teab oma soove, kuid ei tea põhjusi, mis neid mõjutavad. Rudolf Steiner väidab Spinoza mõttekäigu peale järgmist, millega ka mina nõustun : „Inimesel pole teadvus ainult oma teost, vaid tal võib olla teadvus ka põhjustest, mis teda juhivad.“ Spinoza oma mõttekäiguga unustaks nagu ära vahe sunnilistel orgaanilistel tahtmise-protsessidel ja tegevuse motiividel, mida tunnetatakse ja läbi nähakse.

Varro Vooglaid: vabaduse loosungi all

30.01.2007 aastal avaldas ajaleht „ Postimees “ Helsingi ülikooli doktorandi artikli „Vabadus olla ori“. Varro Vooglaid väidab: „Inimesel on tõepoolest vaba tahe ning ta on oma otsustes vaba, ent on silmakirjalik ja vale eitada keskkonna mõju võimalustele ja võimele oma vabadust kasutada.“ Poliitik tahab oma artikliga tähelepanu tõmmata haigele ühiskonnale, mis paneb meid oma vabadust kurjasti kasutama ja mis on üle küllastatud seksuaalsete loosungitega, viidates inimese valikuvabadusele. Märkamatult annab vabadus tagasilöögi ja teeb meist orjad. Me muutume iseenda pahede ja kiusatuste orjadeks . Jääb õhku rippuma küsimus kas selleks sunnib meid vabadus või haige ühiskonna mõju?
Ühiskonnal on aga vabadusega vähe pistmist, kuna enamik inimesi on oma pahede orjad ning ei ole kaugeltki vabad oma valikuid kujundama. Päevast-päeva elab pahene inimkond külg-külje kõrval oma sõltuvust tekitava pahega. Kasiinosõltlane käib mööda mitmest kasiinost, narkosõltlane lävib mitme diileriga, seksisõltlane näeb igal sammul paljast keha. Neil ei olegi vabadust oma pahest loobuda, nad on lausa sunnitud oma pahega jätkama, kuna ühiskond seda aina süvendab ja võtab selle järjest rohkem kinnisideeks. Kuid veel 100 aastat tagasi peeti seitsmeks surmapatuks kadedust, laiskust, uhkust, viha, liigsöömist, liiderlikkust ja pillamist ja ihnust, siis tänapäeval on meil vaba tahe neist lahti öelda, ent siiski ei luba meid selleks praegune ühiskond, mis neid patte lausa soosib.
Nagu doktorandi artiklist järeldub, siis mitte alati ei ole meie vabal tahtel ja otsustamisvalikul positiivne tagajärg. Vaba valik on paljuski kammitsetud hetkel valitsevast ühiskondlikust olukorrast ja ühiskonna kujundava ju seal olevad inimesed. Seega mõju on vastastikune. Inimene mõjutab ühiskonda ja ühiskond mõjutab indiviidi. Vastavalt sellele kujuneb ka olukord. Indiviidi vaba tahte ja otsuse vabaduse kasutamine sõltub sellest kui haige või kui terve ühiskond on ning seoses sellega kujuneb ka vabaduse kasutamise tagajärg. On see siis positiivse või negatiivse mõjuga.

Vabaduse liigid

Vabadust liigitatakse negatiivseks ja positiivseks , vastav eristus omistatakse tavaliselt Isaiah Berlinile.
Negatiivne vabadus on määratletud läbi kõigi või mõnede teatud piirangute negatsiooni, st vabastust teatud piirangutest või kohustustest. See on vabadus kitsas mõttes ning ei määratle mingil viisil, mis sellest vabadusest positiivses mõttes tuleneb või kuidas seda peaks kasutatama. Seega võib ütelda, et negatiivne vabadus on vabadus millestki , seevastu positiivne vabadus on vabadus millekski, st sisuliselt on tegemist õigusega millelegi või millekski. Positiivne vabaduse määratlus märgitseb midagi väärtusena, mida on keegi või miski vaba taotlema ja sisaldab varjatult ka eeldust , et keegi või miski peaks tahtma seda taotleda.
Lihtsaimad näited negatiivsest vabadusest oleks nt vabadus mitte maksta makse, vabadus mitte võtta osa sõjaväelisest ajateenistusest, vabadus mitte alluda käsule, kui see on vastuolus isiklike veendumustega, vabadus mitte võtta osa kehalise kasvatuse tunnist jne.
Näiteks inimene on kitsas mõttes vaba sel juhul, kui tema tegutsemisele ei tee keegi teine inimene takistusi või ei muuda tema tegutsemist mingil moel võimatuks. Samas ei ütle selline vabaduse määratlus mitte midagi selle kohta, mida inimene peaks oma vabadusega tegema, st on negatiivne määratlus. Termini negatiivne vabadus võttis kasutusele Jeremy Bentham , kes tähistas sellega sunduse puudumist. Negatiivset vabadust on muuhulgas propageerinud Thomas Hobbes, John Locke ja David Hume.
Negatiivse vabaduse piirjuhuks võib pidada anarhiat, kui selle sisuks on igasuguste piirangute puudumine, normaalsel juhul on aga negatiivne vabadus siiski määratletud mõnede kindlate piirangute puudumisega.
Positiivne vabaduse näideteks võiks olla vabadus valida elukohta, vabadus avaldada avalikult arvamust, vabadus uskuda oma veendumustesse, vabadus loometegevuseks ja elu eesmärkide määramiseks vms.
Kui määratleda positiivset vabadust kõige üldisemal tasemel, siis hõlmab see ala, kus inimene on autonoomne. Inimene on positiivses mõttes vaba siis, kui tal on kontroll oma elu üle või kui ta valitseb enda üle. Sellist autonoomiat piiravateks jõududeks peetakse tavaliselt inimese sees peituvaid jõude, nagu näiteks ihad ja tunded, mille suhtes inimene kunagi päris vaba pole. Ka on piiravate jõududena nähtud sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid. Selline vabaduse mõistmine oli üldlevinud antiigis ning selle teoreetiline käsitlus ulatub tagasi vähemalt Platonini, uusaegsete propageerijate hulka kuuluvad Immanuel Kant, Jean-Jacques Rousseau , Baruch Spinoza ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel .

Kokkuvõte

„Kas tohib inimene tahtva olendina omistada endale vabadust või on see vabadus vaid endas loodud illusioon, sest ta ei näe paratamatuse niite , mille kaudu suunatakse tema tahet samamoodi nagu loodussündmusi?“ Sellise retoorilise küsimuse on püstitanud Rudolf Steiner. Ma pean temaga nõustuma: on see siis vabadus, kui vanemad ristivad oma vast sündinud lapse neile omase usu järgi, lapselt luba või nõusolekut küsimata? On see vabadus, kui meid kammitsevad riigi poolt tehtavad seadused ja piirangud? On see tõesti MINU VABA TAHE läbida põhikool, keskkool ja ülikool? Või on see lihtsalt ühiskonna ja vanemate poolt tehtud kohustust ja mõttetu konkurents? On see vaba tahe, mis sunnib tööl käima või sunnib seda piiramatu rahaahnus või ellujäämisvajadus?..
Võin nüüd kindlalt järeldada, et inimkond siiski vaba ei ole. Meie ülimat vabadust kammitsevad lihtsad igapäevased nähtused, mis meid kahjuks või õnneks tarbimise orjadeks muudavad. Meie vabadust piiravad ka perekondlikud sidemed, moraalsed väärtushinnangud, usk, ühiskonna ja keskkonna mõjud ning geograafiline asend, kuhu me sündinud oleme.
Vabadusel on nii positiivseid ka negatiivseid aspekte . Demokraatlikus ühiskonnas saab pidada positiivseks indiviidi vabadust tegutseda oma vaba tahte kohaselt ja valida endale vabalt partner , kodu, töö, hobi,… Aga mitte igal pool ei valitse demokraatia. Negatiivse vabaduse väljundiks on anarhia , kui igasugused piirangud üldse puuduvad. Aga kas ka siis on indiviid vaba, kui ta läheb kaasa ühtse hallimassi tahtega?
Minu jaoks siiski vabadus oli, on ja jääb määratlema õigusmõisteks. Nüüd ma lihtsalt tean, et tal on palju erinevaid aspekte ja väljundeid, mida mõjutavad palju tegurid: ühiskond, pere, väärtused,… Ka filosoofiliselt ei saa vabadust võtta üks üheselt mõistetavalt, nii palju kui on inimesi maailmas, nii palju on ka erinevaid arusaamu vabadusest ja selle kasulikust rakendamisest oma elus. Vabadus tähendab võida määrata oma elu ja tegevust eesmärkide ja otsuste järgi.
Kasutatud kirjandus
https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/ankara-sudames-kargatas-mitu-voimast-plahvatust?id=72667159
Steiner Rudolf „Vabaduse filosoofia“
Von Wright „ Minerva öökull “
http://www.postimees.ee/300107/esileht/arvamus/241950.php
http://www.tarbija24.ee/300107/esileht/arvamus/241950_1.php
http://plato.stanford.edu/entries/berlin/
http://usatoday30.usatoday.com/news/opinion/forum/2011-08-21-religion-freedom-persecution_n.ht m
6