Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ettevõtlusvormide võrdlus (0)

1 Hindamata
Punktid




    Ettevõtlusvormide võrdlus    1.  Ettevõtlusvorme  kasutatakse  selleks,  et  ettevõtteid  teostada  ja  neid  eristada.  Kõik  ettevõtlusvormid registreeritakse Maksu- ja tolliametis või Äriregistris, kokku on ettevõtlusvorme  seitse.     Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel  ning  kaupade  või  teenuste  müük  on  talle  püsivaks  tegevuseks.  FIE  tegevust  reguleerib  Äriseadustik. Füüsilisest  isikust ettevõtja peab enne tegevuse  alustamist  esitama avalduse  enda  kandmiseks  äriregistrisse.  FIE  võib  olla  tööandjaks  teistele  isikutele  ning  tööandjana  on  ta  kohustatud  lähtuma  Töölepingu  seadusest.  FIE  peab  pidama  oma  tegevuse  kohta  raamatupidamisarvestust  ning  tal  on  lubatud  kasutada  kassapõhist  arvestusprintsiipi.  FIE  on  kohustatud  maksma  tulumaksu  ja  sotsiaalmaksu  ning  teisi  vastavaid  makse  juhul,  kui  ta  on  käibemaksukohuslane või tööandja. Soovi korral  võib FIE oma tegevuse peatada või tegutseda  mingil  perioodil  (näit  hooajalise  tegevuse  korral).  Sellest  on  vajalik  registriosakonda  eelnevalt  teavitada. Tegevuse lõpetamisel kustutatakse FIE äriregistrist tema avalduse alusel.  Osaühing  (OÜ)  on  äriühing,  millel  on  osadeks  jaotatud  osakapital.  Osaühing  vastutab  oma  kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu  tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist  isikut.  Igal  osanikul  võib  olla  üks  osa.  Kui  osanik  omandab  täiendava  osa,  suureneb  vastavalt  esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel  laienevad ühendatavate osade  õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist  või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb  vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate  osade  õigused  ühendamise  tulemusel  tekkinud  osale.  Osaühingu  asutamiseks  sõlmitakse  asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud  ja  kõigi  asutajate  poolt  alla  kirjutatud.  Kui  osaühingul  on  ainult  üks  asutaja,  asendab 


asutamislepingut  asutaja  poolt  allakirjutatud  notariaalselt  tõestatud  asutamisotsus.  Osaühingu  kandmiseks  äriregistrisse  esitatakse  registriosakonnale  vajalikud  dokumendid  ja  tasutakse  riigilõiv. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega.  Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine  jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus.  Aktsiaselts  (AS)  on  äriühing,  mille  aktsiakapital  on  jaotatud  aktsiateks.  Aktsiaselts  on  piiratud  vastutusega  äriühing.  Aktsionärid  ei  vastuta  aktsiaseltsi  kohustuste  eest  oma  isikliku  varaga.  Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 eurosenti. Aktsiakapitali suurus peab olema vähemalt  25 000  eurot. Aktsiaseltsi  asutajad tasuvad aktsiakapitali kas  rahaliste sissemaksetena selleks avatavale  pangaarvele või mitterahaliste sissemaksetena. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes  vara või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Aktsiaseltsil võib olla üks või mitu  aktsionäri.  Aktsiaseltsi  juhtimisorganiteks  on  aktsionäride  üldkoosolek,  nõukogu  ja  juhatus.  Aktsionärid ja juhatuse liikmed võivad kattuda. Vähemalt pooled juhatuse liikmetest peavad elama  Eestis.  Aktsiaseltsil  võib  olla  üks  või  mitu  aktsionäri.  Aktsiaseltsi  juhtimisorganiteks  on  aktsionäride  üldkoosolek,  nõukogu  ja  juhatus.  Aktsionärid  ja  juhatuse  liikmed  võivad  kattuda.  Vähemalt pooled juhatuse liikmetest peavad elama Eestis.  Täisühing (TÜ) on äriühing, milles on kaks või enam osanikku ning kes tegutsevad ühise ärinime  all  ja  vastutavad  ühingu  kohustuste  eest  solidaarselt  kogu  oma  varaga.  Alustamiseks  on  neil  ühinguleping ning ühine kokkulepe täisühingu ärinimes ja asukohas, osanike sissemaksete suurus  määratakse ühingulepinguta. Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda juhtimises, kuid juhtimise  võib anda üle ka ainult ühele osanikule. Otsuseid võetakse vastu juhul, kui selle poolt on antud üle  poole kõigi osanike häälest ning hääletamisest on eelnevalt teatatud. Muidugi väljaarvatud juhul,  kui  ei  ole  ette  nähtud  suurema  häälteenamuse  nõue.  Täisühingu  lõpetamisel  toimub  selle  likvideerimine ning füüsilise isiku osaniku surma korral on pärijal õigus asemele asuda.   Usaldusühing  (UÜ)  on  äriühing  milles  kaks  või  enam  isikut  tegutsevad  ühise  ärinime  all  ja  vähemalt üks neist isikutest, kes on täisosanik, vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga  ning  vähemalt  üks  neist  isikutest,  kes  on  usaldusosanik,  vastutab  ühingu  kohustuste  eest  oma  sissemakse  ulatuses.  Usaldusosanikul  ei  ole  õigus  usaldusühingut  juhtida,  juhul  kui  ühingulepingus ei ole teisiti ette nähtud. Usaldusühing lõpetatakse osanike otsusega, ühingu püsiva 


maksejõuetuse korral peavad selle esindajad viivitamata esitama pankrotiavalduse. Lõpetamisel  viiakse läbi likvideerimismenetlus.   Tulundusühistu  (TÜ)  on  äriühing,  mille  eesmärgiks  on  toetada  ja  soodustada  oma  liikmete  majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Asutajateks on vähemalt kaks isikut ning nende  vahel sõlmitakse asutamisleping ja põhikiri, seda ainult notariaalses vormis. Põhikirjas peab olema  välja  toodud  ühistu  eesmärk,  osamaksu  suurus  ja  maksmise  kord,  osamaksu  lisasumma  kehtestamise  kord.  Ühistu  lõpetatakse  üldkoosoleku  otsusega  või  pankroti  välja  kuulutamisega.  Üldkoosolek  peab  otsustama  ühistu  lõpetamise  ka  juhul,  kui  liikmete  arv  on  kuue  kuu  jooksul  olnud  lubatust  väiksem.  Osaühing  loetakse  lõpetatuks  alates  kande  tegemisest  äriregistrisse.  Sundlõpetamine  jõustub  kohtulahendi  jõustumisega.  Lõpetamisel  viiakse  läbi  likvideerimismenetlus.  Mittetulundusühing (MTÜ) on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks  ei  või  olla  majandustegevuse  kaudu  tulu  saamine.  Tulu  võib  kasutada  üksnes  põhikirjaliste  eesmärkide saavutamiseks. MTÜ ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. MTÜ asutamiseks  sõlmitakse asutamisleping ja kinnitatakse põhikiri ning allkirjastatakse need kõigi asutajate poolt.  Mittetulundusühingud  kantakse  kohtu  registriosakonnas  mittetulundusühingute  ja  sihtasutuste  registrisse.  Registrikande  tegemiseks  esitatud  avaldus  peab  olema  notariaalselt  kinnitatud  või  esitatud digitaalallkirjastatult ettevõtjaportaali kaudu. MTÜ-d juhib ja esindab juhatus, milles võib  olla üks või mitu liiget. Juhatuse liikmed valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks ja neile on  lubatud maksta tasu. MTÜ kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, millest võivad osa võtta  kõik  liikmed.  Üldkoosolek  võtab  vastu  otsuseid  kõigis  MTÜ  juhtimise  küsimustes.  MTÜ  liikmed  võivad  valida  volinikud,  kelle  koosolek  täidab  üldkoosoleku  ülesandeid.  MTÜ  lõpetatakse  üldkoosoleku otsusega või kui liikmete arv väheneb alla kahe. Püsiva maksejõuetuse korral peab  MTÜ juhatus viivitamata esitama kohtule pankrotiavalduse. Sundlõpetamist võidakse kohaldada,  kui  MTÜ  tegevus  ei  vasta  tema  põhikirjalistele  eesmärkidele  või  kui  põhitegevuseks  saab  majandustegevus.  MTÜ  lõpetamisel  toimub  likvideerimismenetlus.  MTÜ  lõpetatakse  kustutamisega registrist.   


2.  Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks  ei  või  olla  majandustegevuse  kaudu  tulu  saamine  ning  seda  reguleerib  mittetulundusühingute  seadus. Saadud tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.  MTÜ  on  eraõiguslik  juriidiline  isik  ning  õigus  võime  tekib  alates  mittetulundusühingute  ja  sihtasutuste registrisse kandmisest. Nimi peab sisaldama eestikeelset täiendit, mis viitab asjaolule,  et tegemist on isikute ühendusega.  Näited: MTÜ Nähtamatud Loomad, Naerata Ometi MTÜ, MTÜ Enneaegsed lapsed, MTÜ Aita  Mind Koju, MTÜ Spordiselts  3.  Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara  valitsemiseks  ja  kasutamiseks  põhikirjaliste  eesmärkide  saavutamiseks.  Sihtasutuse  õigusvõime  tekin  mittetulundusühingute  ja  sihtasutuste  registrisse  kandmisest  ja  lõpeb  registrist  kustutamisega.   Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.  Näited:  Archimedes SA, Eesti Teadusagentuur AS, Tallinna Koolitervishoid SA, Hea Hoog SA,  Kutsekoda SA  4.  Tulundusühistu  on  äriühing,  mille  eesmärgiks  on  toetada  ja  soodustada  oma  liikmete  majanduslikku huve läbi ühise majandustegevuse ning seda reguleerib tulundusühistuseadus.  Ühistu  vastutab  oma  kohustuste  eest  oma  varaga  ning  ühistu  liige  ei  vastuta  isiklikult  oma  kohustuste  eest.  Põhikirjaga  võib  ette  näha,  et  liikmed  vastutavad  ühistu  kohustuste  eest  solidaarselt kogu oma varaga või põhikirjaga kindlaksmääratud ulatuses.  Näited: Taluturg Tulundusühistu, Tulundusühistu Ehtne Saaremaa, Talukartul Tulundusühistu 
Ettevõtlusvormide võrdlus #1 Ettevõtlusvormide võrdlus #2 Ettevõtlusvormide võrdlus #3 Ettevõtlusvormide võrdlus #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merilinSaa Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Osaühing
8
docx

Osaühing

Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara

Majandus
Osaühing-OÜ
19
pdf

Osaühing (OÜ)

Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara ja

Majandus
Juriidilised isikud – milliseid eelistaja ja miks
14
docx

Juriidilised isikud – milliseid eelistaja ja miks?

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Juriidilised isikud ­ milliseid eelistaja ja miks? Referaat Tallinn 2012 Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. Ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas

Õiguse alused
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED
24
pdf

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.. 2. Nimi, isikukood 3. Muud seadusest ettenähtud andmed Füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal e

Asjaõigus
Ettevõtlusvormid ja OÜ asutamine
14
docx

Ettevõtlusvormid ja OÜ asutamine

kutsehariduskeskus Ettevõtlusvormid Koostaja: Juhendaja: 2015 Ettevõõtlusvormid ja nende tutvustus Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all. Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.Täisühingu osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus. Kõik täisühingu osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga. Selline piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu. Oma ettevõtte organiserimine sellises vormis tuleb juba alguses mõelda, kellega koos ära ajada, kas ta on võimeline koostööks, kui kindel ja vastutusvõimeline on partner, kas teda võib usaldada, kas ta on nõutavad teadmised ja oskused. Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingupingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Ühingulepinguga määratakse ka osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus. S

Ettevõtlus
Juriidiline isik
18
doc

Juriidiline isik

Sisukord: Sisukord:.................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................2 Juriidilise isiku mõiste...............................................................................................................3 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime............................................................................................3 Juriidiliste isikute liigid............................................................................................................. 3 Täisühing ........................................................................................................................................................ 4 Usaldusühing ....................................................................................................

Õigusteadus
Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega
52
docx

Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline teooria

Ühinguõigus
Juriidilised isikud-Juriidilise isiku organid ja vastutus
21
doc

Juriidilised isikud. Juriidilise isiku organid ja vastutus.

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut JURIIDILISED ISIKUD. JURIIDILISE ISIKU ORGANID JA VASTUTUS. Kodutöö õppeaines "Õigusõpetus" Tartu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................4 1. JURIIDILISED ISIKUD.........................................................................5 1.1 Juriidilise isiku mõiste.......................................................................5 1.2 Eraõiguslik juriidiline isik..................................................................5 1.3 Avalik- õiguslik juriidiline isik.............................................................7 1.4 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime........................................................7 1.2 Juriidilise isiku asutamine............................................................................8 1.2.1 Täisühin

Õigusõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun