Ettevõtlusvormide võrdlus (0)
Ettevõtlusvormide võrdlus
1.
Ettevõtlusvorme kasutatakse selleks, et ettevõtteid teostada ja neid eristada. Kõik
ettevõtlusvormid registreeritakse Maksu- ja tolliametis või Äriregistris, kokku on ettevõtlusvorme
seitse.
Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel
ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib
Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda
kandmiseks äriregistrisse. FIE võib olla tööandjaks teistele isikutele ning tööandjana on ta
kohustatud lähtuma Töölepingu seadusest. FIE peab pidama oma tegevuse kohta
raamatupidamisarvestust ning tal on lubatud kasutada kassapõhist arvestusprintsiipi. FIE on
kohustatud maksma tulumaksu ja sotsiaalmaksu ning teisi vastavaid makse juhul, kui ta on
käibemaksukohuslane või tööandja. Soovi korral võib FIE oma tegevuse peatada või tegutseda
mingil perioodil (näit hooajalise tegevuse korral). Sellest on vajalik registriosakonda eelnevalt
teavitada. Tegevuse lõpetamisel kustutatakse FIE äriregistrist tema avalduse alusel.
Osaühing (OÜ) on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma
kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu
tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist
isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt
esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade
õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist
või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb
vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate
osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osaühingu asutamiseks sõlmitakse
asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud
ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab
asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Osaühingu
kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse
riigilõiv. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega.
Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine
jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus.
Aktsiaselts (AS) on äriühing, mille aktsiakapital on jaotatud aktsiateks. Aktsiaselts on piiratud
vastutusega äriühing. Aktsionärid ei vastuta aktsiaseltsi kohustuste eest oma isikliku varaga.
Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 eurosenti. Aktsiakapitali suurus peab olema vähemalt 25 000
eurot. Aktsiaseltsi asutajad tasuvad aktsiakapitali kas rahaliste sissemaksetena selleks avatavale
pangaarvele või mitterahaliste sissemaksetena. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes
vara või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Aktsiaseltsil võib olla üks või mitu
aktsionäri. Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus.
Aktsionärid ja juhatuse liikmed võivad kattuda. Vähemalt pooled juhatuse liikmetest peavad elama
Eestis. Aktsiaseltsil võib olla üks või mitu aktsionäri. Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on
aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Aktsionärid ja juhatuse liikmed võivad kattuda.
Vähemalt pooled juhatuse liikmetest peavad elama Eestis.
Täisühing (TÜ) on äriühing, milles on kaks või enam osanikku ning kes tegutsevad ühise ärinime
all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Alustamiseks on neil
ühinguleping ning ühine kokkulepe täisühingu ärinimes ja asukohas, osanike sissemaksete suurus
määratakse ühingulepinguta. Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda juhtimises, kuid juhtimise
võib anda üle ka ainult ühele osanikule. Otsuseid võetakse vastu juhul, kui selle poolt on antud üle
poole kõigi osanike häälest ning hääletamisest on eelnevalt teatatud. Muidugi väljaarvatud juhul,
kui ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõue. Täisühingu lõpetamisel toimub selle
likvideerimine ning füüsilise isiku osaniku surma korral on pärijal õigus asemele asuda.
Usaldusühing (UÜ) on äriühing milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja
vähemalt üks neist isikutest, kes on täisosanik, vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga
ning vähemalt üks neist isikutest, kes on usaldusosanik, vastutab ühingu kohustuste eest oma
sissemakse ulatuses. Usaldusosanikul ei ole õigus usaldusühingut juhtida, juhul kui
ühingulepingus ei ole teisiti ette nähtud. Usaldusühing lõpetatakse osanike otsusega, ühingu püsiva
maksejõuetuse korral peavad selle esindajad viivitamata esitama pankrotiavalduse. Lõpetamisel
viiakse läbi likvideerimismenetlus.
Tulundusühistu (TÜ) on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete
majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Asutajateks on vähemalt kaks isikut ning nende
vahel sõlmitakse asutamisleping ja põhikiri, seda ainult notariaalses vormis. Põhikirjas peab olema
välja toodud ühistu eesmärk, osamaksu suurus ja maksmise kord, osamaksu lisasumma
kehtestamise kord. Ühistu lõpetatakse üldkoosoleku otsusega või pankroti välja kuulutamisega.
Üldkoosolek peab otsustama ühistu lõpetamise ka juhul, kui liikmete arv on kuue kuu jooksul
olnud lubatust väiksem. Osaühing loetakse lõpetatuks alates kande tegemisest äriregistrisse.
Sundlõpetamine
jõustub
kohtulahendi
jõustumisega.
Lõpetamisel
viiakse
läbi
likvideerimismenetlus.
Mittetulundusühing (MTÜ) on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks
ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste
eesmärkide saavutamiseks. MTÜ ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. MTÜ asutamiseks
sõlmitakse asutamisleping ja kinnitatakse põhikiri ning allkirjastatakse need kõigi asutajate poolt.
Mittetulundusühingud kantakse kohtu registriosakonnas mittetulundusühingute ja sihtasutuste
registrisse. Registrikande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või
esitatud digitaalallkirjastatult ettevõtjaportaali kaudu. MTÜ-d juhib ja esindab juhatus, milles võib
olla üks või mitu liiget. Juhatuse liikmed valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks ja neile on
lubatud maksta tasu. MTÜ kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, millest võivad osa võtta kõik
liikmed. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõigis MTÜ juhtimise küsimustes. MTÜ liikmed
võivad valida volinikud, kelle koosolek täidab üldkoosoleku ülesandeid. MTÜ lõpetatakse
üldkoosoleku otsusega või kui liikmete arv väheneb alla kahe. Püsiva maksejõuetuse korral peab
MTÜ juhatus viivitamata esitama kohtule pankrotiavalduse. Sundlõpetamist võidakse kohaldada,
kui MTÜ tegevus ei vasta tema põhikirjalistele eesmärkidele või kui põhitegevuseks saab
majandustegevus. MTÜ lõpetamisel toimub likvideerimismenetlus. MTÜ lõpetatakse
kustutamisega registrist.
2.
Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks
ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine ning seda reguleerib mittetulundusühingute
seadus. Saadud tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
MTÜ on eraõiguslik juriidiline isik ning õigus võime tekib alates mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registrisse kandmisest. Nimi peab sisaldama eestikeelset täiendit, mis viitab asjaolule,
et tegemist on isikute ühendusega.
Näited: MTÜ Nähtamatud Loomad, Naerata Ometi MTÜ, MTÜ Enneaegsed lapsed, MTÜ Aita
Mind Koju, MTÜ Spordiselts
3.
Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara
valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutuse õigusvõime
tekin mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmisest ja lõpeb registrist
kustutamisega.
Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.
Näited: Archimedes SA, Eesti Teadusagentuur AS, Tallinna Koolitervishoid SA, Hea Hoog SA,
Kutsekoda SA
4.
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete
majanduslikku huve läbi ühise majandustegevuse ning seda reguleerib tulundusühistuseadus.
Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga ning ühistu liige ei vastuta isiklikult oma
kohustuste eest. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest
solidaarselt kogu oma varaga või põhikirjaga kindlaksmääratud ulatuses.
Näited: Taluturg Tulundusühistu, Tulundusühistu Ehtne Saaremaa, Talukartul Tulundusühistu
Sarnased õppematerjalid
8
docx
Osaühing
Osaühing (OÜ)
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma
kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole.
Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik.
Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib
olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa
nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade
õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale.
Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva
nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro
täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad
võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris.
Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu
lõpetamisel allesjäänud vara
19
pdf
Osaühing (OÜ)
Osaühing (OÜ)
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma
kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole.
Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik.
Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul
võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse
osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate
osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale.
Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva
nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe
euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu
osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris.
Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu
lõpetamisel allesjäänud vara ja
14
docx
Juriidilised isikud – milliseid eelistaja ja miks?
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ
Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus
Juriidilised isikud milliseid eelistaja ja miks?
Referaat
Tallinn 2012
Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda
nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust
reguleerib Äriseadustik.
Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda
kandmiseks äriregistrisse.
Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus
ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud
eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb
arvestada selle seaduse nõudeid.
FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. Ärinimi peab olema
selgesti eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas
24
pdf
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED
1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus
Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning
kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik.
Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne
tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks
tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse
kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul
Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid.
Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.. 2. Nimi, isikukood 3. Muud seadusest ettenähtud
andmed
Füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest
ette, märkides ajavahemiku, millal e
14
docx
Ettevõtlusvormid ja OÜ asutamine
kutsehariduskeskus
Ettevõtlusvormid
Koostaja:
Juhendaja:
2015
Ettevõõtlusvormid ja nende tutvustus
Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all.
Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.Täisühingu osanikuks ei
saa olla riik või kohalik omavalitsus.
Kõik täisühingu osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma
varaga. Selline piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu. Oma
ettevõtte organiserimine sellises vormis tuleb juba alguses mõelda, kellega koos ära
ajada, kas ta on võimeline koostööks, kui kindel ja vastutusvõimeline on partner, kas
teda võib usaldada, kas ta on nõutavad teadmised ja oskused.
Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingupingu alusel, mida saab muuta
ainult kõigi osanike nõusolekul. Ühingulepinguga määratakse ka osanike poolt
tehtavate sissemaksete suurus. S
18
doc
Juriidiline isik
Sisukord:
Sisukord:.................................................................................................................................... 1
Sissejuhatus................................................................................................................................2
Juriidilise isiku mõiste...............................................................................................................3
Juriidilise isiku õigus- ja teovõime............................................................................................3
Juriidiliste isikute liigid............................................................................................................. 3
Täisühing ........................................................................................................................................................ 4
Usaldusühing ....................................................................................................
52
docx
Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega
ÜHINGUÕIGUS
Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide
kogum, mis reguleerib ühingutega
seonduvaid küsimusi.
Ühinguõiguse allikad
· Põhiseadus (§ 31 ja 48)
· Äriseadustik
· Tulundusühistuseadus
· Mittetulundusühingute seadus
· Sihtasutuste seadus
· Tsiviilseadustiku üldosa seadus
· Võlaõigusseadus
· Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused
· 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta
· 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta
· 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta
· Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid
Juriidilise isiku
mõiste
Juriidiline teooria
21
doc
Juriidilised isikud. Juriidilise isiku organid ja vastutus.
EESTI MAAÜLIKOOL
Majandus- ja sotsiaalinstituut
JURIIDILISED ISIKUD. JURIIDILISE ISIKU ORGANID JA VASTUTUS.
Kodutöö õppeaines "Õigusõpetus"
Tartu 2008
SISUKORD
SISSEJUHATUS....................................................................................4
1. JURIIDILISED ISIKUD.........................................................................5
1.1 Juriidilise isiku mõiste.......................................................................5
1.2 Eraõiguslik juriidiline isik..................................................................5
1.3 Avalik- õiguslik juriidiline isik.............................................................7
1.4 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime........................................................7
1.2 Juriidilise isiku asutamine............................................................................8
1.2.1 Täisühin
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid