Organismide koostis. (0)

2.1.
1. Nimetage organismide peamisi keemilisi elemente.
- Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N).
2. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka?
- Makroelementide hulka kuuluvad veel Fosfor (F), Väävel (S), Kaalium (K), Naatrium (Na), Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) ja Kloor (Cl).
3. Miks vajab organism makroelemente suhteliselt suurtes kogustes?
- Sest need moodustavad suure osa organismi koostisest.
4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises?
- O, C, H, N on enamike organismide koostises.
5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta?
- Mikroelemendid on paljude bioaktiivsete (ensüümid, hormoonid) koostises. Vajab neid elutegevuseks.
6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes?
- Anorgaanilisi aineid on kuskil 80% igas organismis ja ülejäänu on seega orgaaniline aine.
7. Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem?
- Vett (H2O) on kõige rohkem organismides.
8. Reastage protsentuaalse sisalduse alusel järgmised rakkudes esinevad
orgaaniliste ühendite rühmad: nukleiinhapped , sahhariidid , lipiidid , valgud .
- 1. Valgud 2. Lipiidid 3. Sahhariidid 4. Nukleiinhapped.
2.2
1. Millised on organismides enamlevinud keemilised elemendid? Milliste keemiliste
ühendite koostistesse nad kuuluvad?
- Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). Nad kuuluvad valkude, lipiidide, nukleiinhapete ja sahhariidide koostistesse.
2. Millises kaalulises vahekorras vajavad organismid mikro- ja makroelemente?
- Mikroelemente vajatakse alla 0,5 mg ja makroelemente rohkem kui 0,5 mg.
3. Võrrelge peamiste anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite sisaldust rakus.
- Rakus on anorgaanilistest ainetest 80% vett ja 1,5% muid anorgaanilisi aineid. Orgaanilisi aineid on 14% valkude koosseisus , 2% lipiidide koostises ja sahhariidide koostises on 1% organismi orgaanilistest elementidest. Nukleiinhapped ja teised madalmolekulaarsed ühendid moodustavad ülejäänud orgaanilise aine.
4. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus?
- Vesi osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides ja on hea lahusti. Samuti on veel hea soojusmahtuvus , mis aitab hoida püsivat keha temperatuuri.
5. Tooge näiteid katioonide tähtsusest eri organismides.
- Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevusese.
6. Kuidas muutub inimese elu jooksul tema luude keemiline koostis?
- Vananedes kaltsiumsoolade kontsentratsioon tõuseb ja luud saavad suurema tugevuse, kuid muutuvad hapramaks.
7. Kuidas rakud vabanevad hingamisel moodustunud süsihappegaasist?
- CO2 lahustub vees ja moodustuvad karbonaatioonid. See koguneb koevedelikku ja sealt veri kannab selle kopsudesse, kus organism sellest vabaneb.
8. Kust saab inimene oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ühendid?
- Inimene saab oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ained peamiselt toiduga.
2.3
1. Nimetage keemilisi ühendeid, mida loetakse biomolekulideks.
- Lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped , nukleotiidid ( Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis)
2. Milles seisneb mõnede ainete bioaktiivne toime?
- Nad mõjuvad organismis väga väikestes kogustes ja mõju on suur
3. Tooge näiteid mono -ja disahhariidide tähtsusest
- Monosahhariididest tähtsaimad on riboos (RNA monomeer ) ja desoksüriboos (DNA monomeer), glükoos ja fruktoos on energia saamiseks ja disahhariididest sahharoos (koosneb
glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks
4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi
- Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel
5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka?
- Lipiidide julka kuuluvad rasvad , õlid, vahad, steroidid.
6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust.
- Vedelad lipiidid on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid . Lipiidid on energia allikaks ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida.
7. Mis on hormoonide funktsioon?
- Hormoonide funktsioon on ainevahetuse, organismi talitluste ja protsesside reguleerimine.
8.Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu?
- Sest siis moodustub organismis hulgaliselt kolesterooli, mis võib põhjustada veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi.
Lisaleht
1. Millistest keemilistest elementidest koosneb enamik orgaanilisi aineid?
- Süsinik, vesinik, hapnik + fosfor, lämmastik, väävel.
2. Milleks kasutavad organismid orgaanilisi aineid?
- Liikumiseks, soojuse hoidmiseks, ainevahetuseks .
3. Mis on biomolekulid? Nimeta neid. (6)
- Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis. Lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid.
4. Mis on bioaktiivsed ained? Nimeta neid. (4)
- Orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetus ja reguleerib elutalitlusi. Ensüümid, vitamiinid , hormoonid, antibiootikumid , steroidid.
5. Mis on sahhariidid (ehk süsivesikud)? Kuidas jaotatakse?
- Orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks.
6. Mis on monosahhariidid ?
- Ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni.
7. Millised monosahhariidid kuuluvad nukleiinhapete (nukleotiidide) koosseisu?
- Riboos ja desoksuriboos.
8. Millised on looduses enamlevinud energeetilised monosahhariidid?
- Glükoos ja fruktoos.
9. Mis on oligosahhariidid ? Nimeta neid.
- Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühendamisel. Glükoos+fruktoos=sahharoos, 2 glükoosijääki=maltoos(linasesuhkur), glükoos+galaktoos=laktoos.
10. Mis on polüsahhariidid? Nimeta neid.
- Kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Tärklis, tselluloos, glükogeen.
11. Mis on sahhariidide 2 peamist ülesannet?
- Energeetiline funktsioon (glükoos), ehituslik funktsioon (tselluloos, kitiin ). Kaitse (tselluloos, kitiin), varuaineline funktsioon, toiteline funktsioon (laktoos).
12. Mis on lipiidid, nende ülesanne?
- Orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Organismi energiaallikas.
13. Millised ühendid kuuluvad steroidide hulka?
- Kolesterool, mitmed hormoonid ( suguhormoonid ), vitamiin D ( kaltsiferool ).
14. Kus moodustuvad hormoonid?
- Loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes.
2.4
1. Kirjeldage peptiidsideme moodustumist.
- Kui saavad kokku 2 aminohapet, siis ühe aminohappe karboksüülrühma hüroksüülrühm (OH) reageerib teise aminohappe aminorühma vesinikuga (H) ja liituvad ja eraldub H2O.
2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur ?
- Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline.
3. Mis koostisega on liitvalgud ?
- Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini , mis on kromosoomid ; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis ; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud)
4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni.
- Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav ).
5. Kirjeldage ensümaatilise reaktsiooni toimumist .
- Ensümaatiline funktsioon on selline nähtus, kus igal ensüümil on kindel ülesanne (amülaas kiirendab süsivesikute lagundamist suus ja ta ei lagunda muid orgaanilisi ühendeid).
6. Mille poolest erineb AIDS teistest nakkushaigustest?
- AIDS-i põhjustab HI viirus, mis peatab veres antikehade tekke ja seejärel langeb organismi vastupanu võime haiguste suhtes.
7. Milles seisneb antikehade toime?
- Antikehad kaitsevad organismi sissetungijate eest (võõrobjektid). Antigeen seostub antikehaga , mis tunneb ära haigustekitaja. Antigeenid moodustuvad leukotsüütide hulka kuuluvates lümfosüütides.
8. Miks tavaliselt ei lagundata organismis valke energia saamiseks?
- Sest valkudel on muid tähtsaid ülesandeid, seetõttu lagundatakse teised ained ennem.
2.5
1. Kirjeldage DNA monomeeri ehitust.
- DNA monomeer koosneb desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest.
2. Selgitage DNA molekulis esinevat komplementaarsusprintsiipi.
- Komplementaarsus printsiip on kaheahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiib, kus DNA paardub C=G ja A=T.
3. Millest tulevad eri DNA molekulide erinevad omadused?
- DNA molekulide erinevad omadused tulenevad erinevast lämmastikalusest.
4. Mis on DNA põhilised ülesanded?
- DNA põhilsed ülesanded on informatsiooni talletamine ja säilitamine.
5. Kirjeldage RNA monomeeri ehitust.
- DNA monomeer koosneb riboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest.
6. Võrrelge RNA ja DNA monomeere.
- DNA'l on monomeeriks desoksüriboos aga RNA'l on riboos ja RNA'l on tümiini asemel uratsiil .
7. Kuidas avaldub komplementaarsus RNA molekulis?
- A=U ja C=G ning T=A.
8. Mis funktsioone täidavad rakus RNA molekulid?
- mRNA on infokandja RNA, tRNA on transpordi RNA ja rRNA on ribosoomides
olev RNA. Infokandja RNA on see, mis loeb DNA'st õige nukleiinide järjestuse ja
viib selle ribosoomidesse, kus tehakse selle info aluse valke. Aminohapped toob
kohale tRNA. rRNA moodustab ribosoomid.
Kordmaine.
1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisesse. V. (Peamiselt)
2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides. Õ.
3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi. V. (Tärklist)
4. Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel. V. (Vähem)
5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. Õ.
6. Aminohape on DNA monomeer. V. (Nukleotiidid)
7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. Õ.
8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks . V. (DNA)
Leia õige vastusevariant!
9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam: a) vett
10. Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on: b) Mg
11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam: d) lipiididest
12. Riboos on: b) monosahhariidid
13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: b) energia saamiseks
14. Valgu monomeerid on: d) aminohapped
15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad: c) ensüümid
16. DNA molekulile ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse: c) biheeliksiks
Täitke lünk sobiva sõnaga!
17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks.
18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja glükogeeni koostisse.
19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid
aineid nimetatakse hormoonideks.
20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt ehituslik ja energeetiline funktsiooni
21. AIDS-i põhjustab HI viirus.
22. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega.
23. Iga nukleotiid koosneb lämmastik elemendist, monosahhariidist ja fosfaatrühmast.
24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest.
Küsimused.
25. Miks on organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku?
- Nad on kõikides orgaanilistes ühendites.
26. Miks peab inimese toit sisaldama ka mineraalaineid?
- Vaja elutegevuseks, keha ise ei tooda.
27. Miks saavad organismid põhiosa elutegevuseks vajalikust energiast glükoosi lagundamisest, ehkki näiteks sama kogus lipiide annab kaks korda rohkem energiat?
- Sest glükoos on kõige kiiremini energiat andev aine. Kiiresti omastatav.
28. Millistes igapäevase elu valdkondades puutute kokku valkude denaturatsiooniga?
- Muna praadimine, piima keetmine .
30. Milles seisnevad DNA ja RNA molekulide erinevused?
- Tabel!!
Mõisted.
1. AIDS – omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. Kujuneb HIV’ga nakatumise tagajärjel.
2. Aminohape – sisaldavad amino- ja karboksüülrühma.
3. Antikeha – kaitsevalk. Teeb antigeene kahjutuks .
4. Biheeliks – DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahelakeerdumisel.
5. Bioaktiivne aine – orgaaniline ühend, mis mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi.
6. Biomolekul – orgaanilise aine molekul , mille moodustamine on seotud organismide elutegevusega.
7. Biopolümeer – valgud ja polüsahhariidid.
8. Denaturatsioon – valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine.
9. Desoksüribonukleiinhape – DNA.
10. Desoksüribonukleotiid – DNA üks monomeer.
11. Desoksüriboos – lihtsuhkur.
12. Ensüüm – biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk.
13. Fosfolipiid – fosfaatrühma sisaldav lipiid.
14. Hormoon – bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse.
15. Komplementaarsusprintsiip – kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip.
16. Kontraktsioonivalk – liikumisfunktsiooni täitev valk.
17. Lipiid – rasvad, õlid, vahad, steroidid.
18. Lämmastikalus – tümiin, adeniin .
19. Makroelemendid – organismis kõige enam esinevad keemilised elemendid: O, C, H, N, P.
20. Mikroelemendid – organismi elutegevuseks vajalikud keemilised elemendid: Cu, Zn, Ni.
21. Monosahhariid – madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mille süsiniku arv on 3st-6ni. Glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos.
22. mRNA – informatsiooni-RNA.
23. Oligosahhariid – madalamolekulaarne orgaaniline ühend, koosneb 2-10 monosahhariidist. Sahharoos, maltoos, laktoos.
24. Peptiidside – valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohapetejääkide vaheline side.
25. Polüsahhariid – kõrgemolekulaarne orgaaniline aine, mis koosneb paljudest monosahhariididest. Tärklis, tselluloos, glükogeen.
26. Renaturatsioon – valgu kõrgemat järku struktuuride taastumine.
27. Retseptorvalk – rakumembraani koostises esinev valgu molekul, edastab infot raku sisemusse.
28. Ribonukleiinhape – RNA.
29. Ribonukleotiid – RNA monomeer.
30. Riboos – RNA koostises esinev 5-süsinikuline monosahhariid.
31. rRNA – ribosoomi-RNA, osaleb valgusünteesis.
32. Sahhariid – süsivesikud.
33. Steroid – tsükliliste lipiidide rühm.
34. Transportvalk – valgumolekul, mis viib ained raku või organismi ühest osast teise.
35. tRNA – transpordi-RNA, info lahtimõtestamine.