ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSTE-VASTUSED II (0)

ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSTE-VASTUSED II
Miks saab ü histu tegutseda nullkasumi tingimustes? Selgitada graafiliselt.
Põhimõtteliselt ei saa ühistud tegutseda samuti, nagu mis tahes teised ettevõtted, allpool omahinna taset (joonisel DC). Seda nn normaalkasumi ehk nullkasumi punkti iseloomustab minimaalne tootmismaht (Qmin), mis peab katma püsi- ja muutuvkulud. Ühistu poolt liikmele tagasimaksmisele kuuluv summa ei ole olemuselt kasum. Seda saab käsitleda ühistupoolse veana müügi- või kokkuostuhinna kehtestamisel. Õigete hindade kehtestamisel ühistus enammakstu tagasimaksena või vähemmakstu juurdemaksena tekkivat tulu ei tekigi. ühistu toimib sellisel juhul majandusteoreetiliselt nullkasumi ehk normaalkasumi olukorras ja tegemist on pigem ühistupoolse väärarvestustega kaupad soetamisel.
Mida mõistetakse “vähemmakstu juurdemaksu” ja “enammakstu tagasimakse”
all?
Töötlemisühistu on tooraine omanike asutatud ettevõte, mille teenuseks liikmetele on tooraine kokkuost liikmetelt, selle töötlemine ja valmistatud kauba turustamine. Töötlemisühistu ei taotle samuti oma liikmete arvel kasumit ja maksab liikmetele maksimaalselt võimalikku kokkuostuhinda. Kui ühistu kehtestas oma liikmetele liiga madalad kokkuostuhinnad, siis tekib sääst , mis makstakse liikmetele nn vähemmakstu juurdemaksena.
Teenindus- ja tarbijate ühistute ülesanne on liikmetele-omanikele minimaalse hinnaga teenuste osutamine või kaupade müümine. Teenindus(tarbijate) ühistud tegutsevad kulude katmise põhimõttel, st ei taotleoma liikmete arvel lisatulu-kasumit. Kui ühistu majandustegevuse tulemusena tekib sääst(kasum), siis on see tekkinud väga hea turukonjunktuuri tõttu või ühistusisese väära hinnakujunduse tulemusena. Seega kasseeriti liikmetelt rohkem raha, kui oli tarvis. Tekkiva säästu puhul on tegemist enammakset summaga , mis tuleb liikmetele tagastada. Üldjuhul tehakse seda enammakstu tagasimaksena. Tagasimakse tehakse liikmetele proportsionaalselt liikme poolt kasutatud teenuste mahule.
Mis on mittetulundusühingu ja tulundusühistu erinevused?
Mittetulundusühing (MTÜ) on isikute vabatahtlik ühendus, mille peaeesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.
Tulundusühistu on äriühing, mis on loodud eesmärgiga toetada oma liikmete tegevust ühise majandustegevuse kaudu. Tulundusühistu liikmed saavad kasu ühisest koostegevusest.
Tulundusühistute ja mittetulundusühingute eristamine seaduste alusel on tegelikult kunstlik ja suvaline ning ei ole paljuski kooskõlas ühistuteooriaga. Kui tulundusühistud tegutsevad peamiselt oma liikmete heaolu silmas pidades ja püüavad maksimaalselt rahuldada oma liikmete vajadusi, siis mittetulundusühingud tegutsevad vahel ka heategevuslikel eesmärkidel üldistes huvides.
Millistel kriteeriumidel püsib ühistegevuse idee? Millised on ühistegevuse
väärtused?
Ühistegevuse idee põhineb ühistu liikmete isemajandamisel, iseseisval vastutusel, demokraatial, võrdsusel, ühises omandis oleval varal ja solidaarsusel.
Rahvusvaheliste kriteeriumide järgi usuvad ühistute liikmed ühistute asutajate traditsioone järgides ühistegevuse rahvuslikesse väärtustesse, ühistute avatusse, sotsiaalsesse vastutusse ja aususse. Ühistutel on määrav tähendus ka kohalikus elus – nad on samal ajal ka ühiskonna teenistuses.
Ühistegevuse väärtusteks on: omaabi , liikmete isiklik vastutus, demokraatia ehk liikmete võim, võrdõiguslikkus , õiglus ja solidaarsus hüvede jaotamisel. Nii nagu ühistegevuse rajajad hindavad ka ühistuliste ühenduste liikmed selliseid eetilisi väärtusi nagu ausus, avatus , sotsiaalne vastutus ja hoolekanne teiste eest.
Ühiskonna jaotamine kolmeks sektoris. põhimõtted ja kriitika.
Ühiskonna eri osade ja funktsioonide kirjeldamiseks jaotatakse ühiskond mitmeks sfääriks ehk sektoriks. Eestis on kasutusele võetud lihtsustatud ühiskonna jaotuse skeem, mis jagab ühiskonna kolmeks sektoriks.
Kolmandat sektorit nähakse võrdväärse partnerina kõrvuti riigi ja ärihuvidega edendamas ühiskondlikku elu. Samas ei saa kolmas sektor otseselt sekkuda teiste sektorite rolli. Seega on joonisel kujutatu pigem ideaalide kajastus kui reaalsus . Seega on mõnevõrra reaalsem järgmine joonis.
Selles nähtub, et reaalsuses ei ole majandus-ehk ärisektor otseselt seotud kolmanda sektoriga. Küll aga domineerib nende mõlema üle avalik ehk riigisektor . Samas viitab mudel avaliku sektori ülemvõimule, mis näitab samal ajal demokraatiast eemaldumist. Mõned autorid on märkinud, et kapitalistliku orientatsiooniga ühiskondades domineerib pigem majandus- ehk ärisektor. Sellisel juhul tuleks sellel joonisel omavahel vahetada avalik sektor ja majandussektor . See on reaalsusele lähemal asuv mudel.
Tulenevalt vajadusest neid puudusi sektorite jaotuses vältida on rahvusvaheline programm UNDP pakkunud välja järgmise käsitluse, mis on esitatud järgneval joonisel.
See mudel on tunduvalt laiem, kus muuhulgas on märgitud ka kodanikuühiskonna roll poliitilises protsessis ja riigi ühiskondliku režiimi ning valitsemise korraldamisel. Kolmanda sektori asemel on nimetatud mittetulunduslik tegevus, mis on reaalsem ja enam vastav tegelikule olukorrale. Samas on joonisel näha, et ka äritegevus ehk ärisektor on kaasatud riigi juhtimisprotsessi, kus ta tegelikult ka on.
Milleks on vaja tunda rahvusvahelisi ühistegevuse põhimõtteid?
Rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid peavad tundma kõik inimesed, kes soovivad asutada ühistuid ja loodavad ühistegevuses osalemise kaudu kasu saada. Kõik ühistute liikmed peavad neist juhinduma, kui nad soovivad, et nende ühistu oleks edukas ja areng stabiilne. Ühe või teise põhimõtte mittejärgimine võib esile kutsuda ühistu majandusnäitajate kiire languse ning halvemal juhul ühistu lagunemise.
Millised on 21. sajandiks heaks kiidetud rahvusvahelised ühistegevuse põhimõtted?

Kontroll: hääletavad kliendid- omanikud demokraatlikkuse alusel (üks liige, üks hääl); avatud liikmeskond

Omandiõigus: osakapital kogutakse üldjuhul klientidelt-omanikelt; mingi osa kapitalist ühisomandis (jagamata reservfond); hääleõigusega osakute arv piiratud

Tulud ja nende jaotamine: puhaskasum jaotatakse klientide-omanike vahel tagasimaksetena proportsionaalse osavõtuga; dividendid osamaksudelt on piiratud või neid ei makstagi

Muu: hariduse, koolituse ja teabe kohustus; koostöö kohustuslikkus teiste ühistutega; hoolitsus kodukoha arengu eest; iseseisvus ja sõltumatus.
Mida mõistetakse kolhoosi all?
Lühend venekeelsest sõnapaarist kollektiivne majand . Sageli on kasutatud eesti keeles ka mõistet “ühismajand” Kolhoos oli NSV Liidus põllumajanduslik kooperatiivne ettevõtlusvorm , mille loomise teoreetilised alused koostas oma Kolhoos oli põllumajanduslik kooperatiivne ettevõtlusvorm, mille loomise teoreetilised alused koostas oma kuulsas kooperatsiooniplaanis Lenin . Selle plaani peaeesmärgiks oli väikeettevõtete, sh talupoegkonna, tootmise radikaalne ümberkorraldamine ja üleviimine ühisomandil baseeruvale sotsialistikule alusele. Seega ei olnud eesmärgiks mitte eraomandil põhinevate ühistute loomine, vaid vajadus kasutada inimeste vabatahtlikku ühinemist kooperatiividesse ainult vaheetapina üleminekul kommunistlikule ühiskonnakorrale, kus eraomand on välistatud. Kolhooside näol loodi talunike eraomandi baasil põllumajanduslike industrialiseeritud suurettevõtete võrk, mis omakorda asutasid majanditevahelisi kooperatiive ja ühisettevõtteid. Kolhoosid olid juriidilised isikud.
Jeremy Rifkini “õnneliku Euroopa” olemus.
Rifkini arvates on oluline vahe demokraatliku Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel. Küsimus on suhtumises. Tema arvates tõstavad ameeriklased esikohale üksiksiku edu ja eurooplased seavad sellele vastu kollektiivse heaolu. Kui erooplased Ameerikasse rändasid, sõltus iga sisserännanu elu ja saatus ainult tmeast endast. Ta ei saanud loota kellegi abile ega ka ühiskonna toetusele. Viimast polnud lihtsalt välja kujunenud veel. Eurooplane pole aga kunagi sattunud olukorda, kus ta peab ainult oma jõu ja mõistusega olukorrast välja tulema . Ikka leidub keegi, kes hädalist aitab. Aegade jooksul on Euroopa kogenud ja tunda saanud ühistegevuse tulemuslikkust ja eeliseid . Euroopa hoolitseb kõikide inimeste elukvaliteedi eest.
Rifkin väidab, et enamik eurooplasi naudib ameeriklastega võrreldes kõrgemat elukvaliteeti. See tõendavat , et koostöö on kasulikum ja kaugemas perspektiivis kindlam tee õnneni kui konkurents . Rifkini järgi “Ameeriklased elavad selleks, et töötada, eurooplased töötavad selleks, et elada”.
Demokraatia vormid. Juhitav demokraatia ja ühistegevuse roll selles.

• Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia all mõistetakse riigikorda, kus võimu teostavad inimesed ise ( referendumid , rahvakoosolekud).
  
• Esindusdemokraatia ehk kaudse demokraatia all mõeldakse riigikorda, kus kodanikud teostavad võimu regulaarselt korraldatud valimistel erakondade või muude valitud esindusorganisatsioonide kaudu.
  
• Osalusdemokraatia on kahe eelmise vahepealne valitsemisvorm. Oma arvamust oodatakse kõikidelt osapooltelt ja asjast huvitatud isikutelt. Oma loomult sarnaneb osalusdemokraatia juhitava demokraatiaga.
  

Ühiskonna poliitiline telg ja “palli” liikumine sellel.
Ühiskonna lineaarsel poliitilisel teljel on selle otstena kujutatud kaht vastandlikku äärmust.Vasakul teljeotsal asub äärmuslik ideoloogiline ühiskonnakord -kommunism. Paremal teljeotsal asub teine äärmuslik ideoloogia - kapitalism .. Kuna nad on äärmused, siis ei ole kumbki ühiskonnale tervikuna vastuvõetav. Praktikas on nii, et ühiskonna tegelik poliitiline seisund (“pall”) asub kuskil kahe äärmuse vahel.
Ühistuliste ühenduste otsesed maksud.
Otsesteks maksudeks on osamaks , liikmemaks, sisseastumismaks ja ühekordsed erimaksud. Nii otseste kui ka kaudsete maksude puhul suurendatakse ühistus liikmete majanduslikku osalust.
Osamaks on ühistu kõikidele liikmetele kohustuslik ühekordne makse. Liikmemaks on ühistulise ühenduse liikmelisuse tingimusena kehtestatud osalusmaks. Liikmemaksu arvel kaetakse liikmetele osutatavate teenuste tegemiseks vajalikud püsikulud . Selle tagajärjel saab liige endale hääleõiguse. Sisseastumismaks on ühekordne maks, mida makstakse ühistulise ühenduse liikmeks astumisel. See on kohustuslik makse, mis kehtestatakse põhikirjaga. Ühekordsed erimaksud kehtestab ühistulise ühenduse üldkoosolek ning need peavad katma ühistulise ühenduse erakorralised kulutused või mingil põhjusel tekkinud erakorralised kahjumid, mida pole võimalik katta muudest vahenditest.
Kuidas kaetakse ühistu kahjumid?
Ühistu kahjumeid on võimalik katta mitmel viisil:

reservkapitali arvel (müüakse laenu katteks osa reservkapitali all olevaid varasid);

osakapitali vähendamisega (müüakse ühistu liikme ühisvara);

kokkuostuhindade operatiivse langetamisega (vähendatakse ühistu muutuvkulusid);

sisendite müügihindade tõstmisega (näiteks tõstetakse liikmetele ühistu kaudu sisseostetavate väetiste, kütuste, masinate, seadmete ja materjalide müügihindu);

lisamaksete kehtestamisega (üldkoosoleku otsusega moodustatakse erifond, mis rahastatakse liikmetele kehtestatud täiendavate maksude või neilt võetavate laenude arvel);

laenu arvel kahjumi katmine (hiljem tuleb laenu tagasimaksmiseks langetada teatud perioodiks kokkuostuhindu või tõsta sisendite ja teenuste müügihindu).