1. Nimeta riigi tunnused? (3 tk.) Nimeta Eesti riigi territoorium väljaspool Eesti riigi piiri (3 tk.)
2. Mitu võimu on Eestis? Millised? Kes on nende esindajad?
3. Kes ja mitu inimest juhib riigikogu?
4. Mis on riigikogu põhiülesanne?
5. Milline on seaduse vastuvõtmise protsess?
6. Mis ajast hakkab kehtima väljakuulutatud seadus?
7. Kes asendab presidenti järgmisena, kui president ei saa enam riiki esindada?
8. Kes kuulub Vabariigi Valitsusse?
9. Milline on VV ülesanne?
10. Mitu liiget võib kuuluda VV-sse?
11. Mida juhib peaminister ?
12. Millised on Vabariigi Presidendi ülesanded? (nimeta 3)
13. Mitu aastat on VP valitsemise aeg? Mitu järjestikust aastat saab VP valitseda ?
14. Mis on seadlus ? Kes võtab vastu? Kui kaua kehtib? Too paar seadluse näidet?
15. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid?
16. Mis vahe on esimeseastme kohtutel ? Mida seal menetletakse?
17. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.)
18. Kes kehtestab õigusnorme? Mis juhtub, kui ma neid rikun? Mille jaoks neid üldse vaja on?
19. Millised on õigusnormide liigid (nimeta 3)?
20. Mis on õigusnormid ?
21. Mis on õigus?
22. Millisteks valdkondadeks jaguneb õigus?
23. Mis on õigusakt ?
24. Millised õigusaktid sisaldavad õigusnorme?
25. Kuidas õigusaktid jagunevad kaheks suureks grupiks ?
26. Mille järgi tõlgendatakse õigusakte?
27. Mis on kodifitseerimine ja inkorporeerimine? Mis on nende vahe?
28. Nimeta õigusrikkumisi? (5 tk.)
29. Nimeta teoõigusvastasust välistavad asjaolud
30. Nimeta juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud (4 tk.)
31. Kuidas jagunevad sotsiaalsed normid? (5 tk.)
32. Mis on juriidilised faktid?
33. Kuidas jagunevad juriidilised faktid? (2 tk.) Mis on nende vahe?
34. Mis on süüvõime ? Mis eluaastast?
35. Mis on otsusevõime ?
36. Mis on loomuõigus ?
37. Mis on teovõime ? Mis eluaastast?
38. Mis on deliktivõime ? Mis eluaastast?
39. Mis on õigusvõime ? Mis eluaastast?
40. Kes on õigussubjekt ?
41. Kes on politseinik ?
42. Kes on füüsiline isik?
43. Kes on juriidiline isik? Kuidas õigused jagunevad? Too 1 näide?
44. Nimeta töötaja kohustused (5 tk.)
45. Mis asjaoludel on töötajal õigus keelduda tööst? (4 tk.)
46. Nimeta tööandja kohustusi (4 tk.)
47. Milline on maksimaalne tähtajalise töölepingu pikkus?
48. Millised on töötasu erijuhud ? (4 tk.)
49. Mille järgi tõlgendatakse õigusaktide tähtsust? (3 tk.)
50. Nimeta mõni töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu vahe?
1.
Nimeta riigi tunnused? (3 tk.) Nimeta Eesti riigi territoorium väljaspool Eesti riigi piiri (3 tk.)
Rahvas, avalik võim, territoorium; sõjalaevad avamerel ja teiste riikide avalikes vetes, reisi ja
kaubalaevad Eestilipu all, atmosfääris reisijatega kabiinid, saatkonnad välisriigis
2. Mitu võimu on Eestis? Millised? Kes on nende esindajad?
3 võimu; seaduslikvõim – riigikogu, täidesaatevvõim – president ja VV, kohtuvõim – kohtule.
3. Kes ja mitu inimest juhib riigikogu?
Riigikogu juhib riigikogujuhatus, koosseisus 3 liiget: esimees, I aseesimees ja II aseesimees.
4. Mis on riigikogu põhiülesanne?
seaduste vastuvõtmine
5. Milline on seaduse vastuvõtmise protsess?
Rkogu võtab vastu seaduse – VP otsustab (kas) kuulutab välja – Riigiteataja avalikustab
(kas) kui on vastuolus põhiseadusega, siis saadab tagasi Rkogusse, parandatakse ja saadetakse tagasi
VPle (edasi õiget teed pidi) või kui Rkogu leiab, et seadus ei ole PS vastuolus, siis saadab RKohtusse,
kus vaadatakse üle ja kui kõik on korras, siis saadetakse VP-le avaldamiseks (edasi õiget teed pidi).
6. Mis ajast hakkab kehtima väljakuulutatud seadus?
Seadus kehtib 10 päeva jooksul pärast avaldamist või õigusaktis määratud ajast
7. Kes asendab presidenti järgmisena, kui president ei saa enam riiki esindada?
Riigikogu esimees
8. Kes kuulub Vabariigi Valitsusse?
Ministrid , sh peaminister
9. Milline on VV ülesanne?
Juhtida riiki
10. Mitu liiget võib kuuluda VV-sse?
1. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 3 astmeline; Maa- või halduskohus, Ringkonnakohus (3 kohtunikku kriminaal-, tsiviil- ja halduskollegium), Riigikohus (3 kohtunikku - tsiviil, kriminaal ja halduskolleegium ning põhiseadusejärelvalvekolleegium) 2. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? Maakohus – tsiviil, kriminaal (1-3 kohtunikku) ja väärtegu(eraõigus); Halduskohus – haldusasjad (avalikõigus nt. omandi ja maareform, avaliku teenistus, kodakondsus ja migratsioon, riigivara, riik v kohalik omavalitsus rikub isikuõigusi) 3. kuidas jagunevad isikud? Füüsiline isik, Juuridiline isik (eraõiguslik, avalikõiguslik nt. riik) 4. Mis on appellatsioonkaebus? Kui pole esimese astme kohtuotsusega rahul, saab esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule. Makstakse riigilõivu riigile. Riigilõivu ei tagastata. 5. Mis on kassatsioonkaebus?
riigi ,,vees". Õhuterritoorium ulatub nii kõrgele kui on omanikuhuvi. Maavarad kuuluvad riigile. Väikeses koguses omatarbeks võib omaniku kasutada. Suurema koguse müük nõuab riigi luba. Põhjavesi/päike/tuul üldine hüve. o Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset (ise otsustav) võimu. Riik on rahvusvahelise õiguse subjekt. Rahvas valib esindajad, riigikogu, kes kehtestab reeglid. AUS on sõltuv UK-st. Eesti suveräänsem, kuid sõltume EU otsustest. Avalik huvi kogu rahva huvides (ei saa keelata magistrali ehitamist maja juurde, lennukite lendamist üle mu maja jne). Avaliku huvi pole võimalik keelata. Leid, peitvara, aare kuulub riigile. 50% hüvitatakse riigi poolt leidjale. Illegaalne müük ja omamine on kriminaalkorras karistatav.
kes sai volituse riigikogult (3 päeva jooksul) peaminister moodustab valitsuse - valitsus läheb Riigikogu ette Avaldatakse Riigi Teatajas. Kohtusüsteem I maa-või halduskohus (linnakohtuid netu enam) - Maakohtus- tsiviilasjad (perekonnaõigus, võlaõigus jne..) Isikud on omavahel võrdsed; Kriminaalasjad; Väärteoasjad . Halduskohtus haldusasjad. (riigivaraga seonduvad, riigikodanikuga seonduvad- elamisluba nt, omandi ja maareformiga seonduv, avaliku teenistusega seotud vaidlused.) Tsa-K, Kra k/3K, või k/2 rahva Kohtunik. Haldus-K. Riigilõiv! Apellatsioonkaebus. II Ringkonnakohus (2 tln, tartu ) Tsiviil, kriminaal, ja haldusasju. Riigilõiv! Kassatsioonkaebus (kes pöördub on kassaator) III Riigikohus (Tartu) Kassatsioonikautsjon! Makstakse Riigikohtu arvele. 3 kohtunikku arutavad. Tsiviil, Kriminaal, haldus ja põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium.
kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid. Õigussubjektid on võrdsed ja Siseriiklik õigus on ühe riigi õiguskord. Siseriikliku õiguse ükski neist ei ole avaliku võimu kandja. Avalik õigus on õiguse loomisel on riik suveräänne ning õigustatud looma mistahes valdkond, mis korraldab suhteid riigi ja isiku vahel. Suhtes sisuga õigust v.a. välislepingutega piiratud ulatuses
kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid. Õigussubjektid on võrdsed ja Siseriiklik õigus on ühe riigi õiguskord. ükski neist ei ole avaliku võimu kandja. Avalik õigus on õiguse Siseriikliku õiguse loomisel on riik suveräänne ning õigustatud valdkond, mis korraldab suhteid riigi ja isiku vahel. Suhtes looma mistahes sisuga õigust v.a
millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sotsiaalsed normid on ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunniga kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatu tingimus. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Riik, kohalik omavalitsus, Riigikogu. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus.
............................7 9.ÕIGUSNORMIDE LIIGID:Õigusnormid on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi. ....................7 10.ÕIGUSSÜSTEEM......................................................................................................................8 11.ÕIGUSSÜSTEEMIDE TÜÜBID...............................................................................................9 11.ERAÕIGUSE JA AVALIKU ÕIGUSE .....................................................................................9 12.ÕIGUSAKT..............................................................................................................................10 13.ÕIGUSAKTIDE KEHTIVUS:.................................................................................................11 14.ÕIGUSAKTIDE SÜSTEMATISEERIMINE...........................................................................11 15.ÕIGUSSUHE JA LIIGID...
Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. ÕIGUSSÜSTEEM: AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS - ÕIGUSHARU -(ÕIGUSINSTITUUT) -ÕIGUSAKT -ÕIGUSNORM Õigussüsteemide rühmad, mis rajanevad samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel. Kontinentaalne õigusperekond e. romaani-germaani õigus: õigusnorm kõige tähtsam! Üldise õiguse perekond e. anglo-ameerika õigus: Kõige tähtsam kohtulahend. Õiguse allikad. Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava Õigusteadus (juristide arvamus) Kohtu- ja halduspretsedent Leping Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt Tava erinevus õigusnormist.
Kõik kommentaarid