XII tahvli seadus (8)

Tartu Ülikool - Õigus - Õigusteadus

4 HEA

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
Eraõiguse instituut
Tige Tikker

XII tahvli seadus

Allika analüüs
Võrdlev õigussüsteemide ajalugu
Õppejõud: lekt Toomas Anepaio
Tallinn 2010
Sisukord

Allika analüüs……………………………………………………...3 lk

Ajalooline tagapõhi……………………………………………….. 7 lk

Allika sisuline analüüs…………………………………………….. 9 lk

Allika ajalooline tähtsus……………………………………………10 lk
5. Kasutatud kirjandus……………………………………………… 12 lk

Allika analüüs

ALLIKA LIIK

XII tahvli seaduste puhul oli oluline, et see oli ius scriptum . Õigus sündis kirjapanemise aktiga. Iseenesest ei olnud see midagi uut. Roomlased rõhutasid ka ise alati, et mujal Vahemere ääres tehti õiguse kirjapanemisega palju varem algust. Kuningate ajast on samuti jälgi kirjutatud õigusest. Kuid alles nüüd anti kirjalik vorm õigusele, mis sidus kõiki kodanikke . Sellega anti Euroopale kodanikuõiguse selges ja arusaadavas vormis kodifitseerimise, ulatusliku üleskirjutuse idee. Õigus pidi kindlustama ja tagama vabaduse ning võrdsuse. Ta pidi olema valatud sellisesse vormi, mis oleks kättesaadav igale õiguskaaslasele: kirjutatud emakeeles ja tehtud avalikult teatavaks.
XII TAHVLI ORIGINAAL KEEL
Originaal keeleks on ladina keel. XII tahvli keel pole just arhailist tüüpi: see pole kindlasti säärane ladina keel, mille aeg küündib 5. sajandini ja koguni Rooma põlemisele (a. 390 e. Kr.) järgnev ajajärk oleks liiga kauge selle ladina keele vormile. Ei puudu variante ega tsiteerimisvigu iga fragmnedi kohta. Nii siis, kui oligi primitiivne seadusandlik tekst, siis peab ta järgmiste põlvede poolt väga vabalt muudetav olema.
XII TAHVLI ADRESSAAT
12 tahvli adressaadiks olid Rooma kodanikud.
XII TAHVLI LIIGENDUS
Niipalju kui võime otsustada, kujutas XII tahvli seadused endast koodeksit süstematiseeritud normistiku mõttes, mis reguleeriks piisava täiuslikkusega ühiskondlike suhete teatavat ala. XII tahvli seaduste kindlakstehtud materjal annab meile küllaldase kujutluse vanima Rooma õiguse iseloomust. XII tahvlit - see on tähtsamaid praktilisi küsimusi käsitlevate reegliste kogu, kus peamiseks sisuks on tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta, peale selle rida administratiivse iseloomuga reegleid.
Arvatakse, et XII tahvli seaduste sisukord oli järgmine:
I tahvel käistles esmajärjekorras kohtukohustust. Kostja asemel võis kohtusse tulla kolmas isik - vindex, kuid hageja pidi sellise vahetusega ainult siis nõustuma, kui vindex oli temaga seisuselt võrdne. Kohus võis kesta vaid päikeseloojanguni.
II tahvlist on eriti vähe säilinud ja see paistab reguleerivat kohtumenetlust. 2. saj. p. Kr. väitis jurist Gaius , et selles oli juttu range vormiga menetlusest. Kuigi Gaiuse kirjeldus käib hilisema formulaarprotsessi kohta, on siiski tunda selle arhailist päritolu. Menetlus ei lõppenud jumalakohtuga, vaid palvega määrata kohtunik. Selle taotluse peale määras preetor pooltele õigusttundva kaaskodaniku kohtunikuks või vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse.
Seega I - II tahvel koosnes tsiviilprotsessi puutuvaist sätteist.
III tahvel reguleeris otsuste täideviimist. Kui selles tahvlis leidubki vana õigusliku omaabi riismeid, siis ei saa jätta tähelepanuta seaduse püüet piirata kreeditori võimu ja näha ette võlgniku kaitse. Vabariiklikus Roomas puudusid riiklik täitemenetlus ja riiklik kohtukorraldus.
IV tahvlis oli reguleeritud isavõim - patria potestas, Rooma riigi ja ühiskonna alustugi. Talle kuulus absoluutne koduvõim, manus (käsi), mis tegi ta kõikide perekonnaliikmete piiramatuks valitsejaks. Rooma kombed ja isalik kiindumus tagasid muidugi selle, et isa ei kasutanud oma õigust järelemõtlematult ega suvaliselt.
V tahvel reguleeris pärimisõigust. Muistne , tänapäeval seadusjärgseks nimetatav pärimine suguluse alusel oli küll säilitatud, kuid see on seatud astme võrra testamendist allapoole. Pärandja tahe näib olevat määrav isegi perekonna vara osas, hõlmates seega liikuva vara kõrval ka päritud, enamasti liikumatut vara.
VI tahvel käsitles vara liikumist tehingutes, nimelt: mancipatio, kindla vormi kohast ja pidulikku, res mancipi , hulka kuuluva vara ostu - ning omandiõiguse ülemineku tehingut viie tunnistaja ja kaalumehe juuresolekul ja in iure cessio, teatud protsessivormis toimetatud õiguste üleminekut preetori juures.
VI tahvel reguleeris igamist ja sellega seoses abielunaise seisundit. Juba tunti abieluvormi, kus naine ei olnud enam mehe õigusvõimu ehk käe (manus) all, ehkki mees võis igamise abil saada õigusvõimu oma naise üle.
VII tahvel reguleeris naabrusõigusi nii linnas kui ka põllumajanduses.
VIII tahvlis oli juttu deliktiõigusest: needmisest, laimamisest, kehavigastusest, nõidmistest, öisest põlluvilja vargusest, süütamisest, lubamatust puude maharaiumisest, varastamisest, aga ka hädakaitsest ning teolt tabatud varga kohtlemisest.
VII - VIII tahvlis olid seega obligatsiooniõiguslikud suhted.
IX tahvli karistusõiguslik sisu ei ole endast otseseseid jälgi jätnud. Siin olevat sisaldunud eesõiguste (privilegia) keeld, samuti karistus riigireetmise eest. Tõenäoliselt seisis siin ka oluline õiguslik põhimõte, et kedagi ei saa hukata teisiti kui kohtuotsuse alusel.
X tahvel sätestas matustega seotud õigusküsimusi ning sealt on näha, kui oluline oli roomlasele ja tema suguvõsale esivanemate kultus .
Seega IX - X tahvel - ius publicum ja ius sacrum.
Kaks viimast tahvlit kujutasid endast hilisemaid täiendusi, patriitside tagasipöördumist traditsiooni juurde, seega reformi reformimist.
XI tahvel sätestas aga ka abiellumisega seonduvat, nagu näiteks, et plebeide ja patriitside vaheline abielu on keelatud ja armees teenivad sõdurid ei tohtinud enne abielluda kui armees on käidud.
Olgugi, et XII tahvlit olid jaotatud tahvlitesse, puudus neil täielik süsteem meie mõistes, kuna näiteks ühes ja samas tahvlis leiame segamini nii karistusõiguse – kui ka tsiviilõiguse norme.
ALLIKA SÄTETE LAAD
Sätetelt oli 12 tahvli seadused äärmiselt pedantsed ja sanktsioonidelt väga karmid. Sugukondlik võim ilmneb neis tugevana ja õiguslik otsus saab kõne alla tulla alles siis, kui pooltevaheline kokkulepe pole kuidagi õnnestunud.
Legislatiivne vorm oma lihtsuses on puhas, grandioosne , peaaegu esteetiline : epigraafiline lühidus, käsud ja keelud absoluutsed, imperatiivsed isegi oma fakultatiivses vormis: partis secanto, familiam habento. ubi pacunt, orato; arceram ne sternito, si volet, plus dato ; ja lõpuks pidulik sanktsioon objektiivseis ettekirjutustes: ita ius esto .
Ajalooline tagapõhi
Antiiksete kultuuride seas on Rooma ühiskonda nimetatud õigusühiskonnaks. 5. sajandi keskel eKr pärit 12 tahvli seaduse arvukad fragmendid on vanim nii mahukas ladinakeelse kirjasõna mälestis. Nii ammust aega Rooma kultuuri ajaloos meenutavad veel vaid üksikud raidkirjad ja arheloloogiline mälestis- 12 tahvli seadus ei ole säilinud algsel füüsilisel kujul ja neid pole säilinud isegi ümberkirjutusena.
5. sajandil eKr oli Rooma ühiskond põhijoontes veel agraarne , seetõttu on ka 12 tahvlil palju viiteid põllumajandusele ja maaküsimustele.
Ka Rooma linn oli säilitanud oma agraarse iseloomu, olles põllumajandusliku linnriigi keskus ja "suurim küla", mille elanikud tegelesid sageli samuti põllumajandusega, Rooma tõelise ekspansiooni algus oli alles ees.
Rooma riigi maafondi (ager Romanus ) kuulusid nii ager publicus kui ka eramaad. Orjapidamise ja liigkasuvõtmise areng viis maaomandi kontsentratsioonini ja talupoegade maast ilmajätmiseni.
Seaduse väljaandmise põhjuseks peetakse plebeide nurinat, et patriitsidest magistraadid ja preestritest seadusetundjad ja kohtunikud tõlgendavad ja rakendavad suulist tavaõigust meelevaldselt. Pärimuse järgi sai asi alguse 462 eKr pleebsitribuun C.Trentilius Arsa süüdistustest konsulite aadressil, et need kuritarvitavad oma võimu, eelkõige plebeidide suhtes. Selle takistamiseks tegi ta ettepaneku kirjutada üles ja kehtestada seadus konsulite võimu kohta. Aastatepikkuse vastasseisu järel nõustusid patriitsid lõpuks seadust kirjalikult välja andma. Paari aasta jooksul koostas komisjon 12 tahvli seaduste teksti. See on traditsiooniline 12 tahvli tekkimise lugu, mille vastu on hiljem vaieldud. Mõningad uurijad eitavad üldse 12 tahvli seaduslikku iseloomu ja peavad seda hilisema aja ( 3-4 sajandi eKr.) koodeksiks. Võimalik, et üksikud detailid 12 tahvli seaduse tekkimise loos ei ole edasi antud täiesti usaldatavatena, kuida eitada 12 tahvli seadustekogu kui õigusallika olemasolu ja selle tähtsust õigus ajaloos ei saa kuidagi.
Kaheteistkümne tahvli seadustega hakkas rahvas oma vabaduse tagatisena nõudma õiguslikku selgust ja turvalisust. Õiguse üleskirjutamine ei tähendanud sugugi õigusloomet aga just nii roomlased asja võtsid. Roomas toimunu paremaks mõistmiseks sobib ehk võrdlus ühe teise ja Õhtumaa jaoks olulise õigustloova kirjaliku aktiga: kümne käsu kuulutamine Siinai mäel. Jumal ise kirjutas seal oma sõrmedega uue õiguse kivitahvlile. Too seadus oli tolle liidu märk ja kinnitus , mille Julmal oli sõlminud oma rahvaga. Ka Roomas oli õigust kirjutav võim, mille peale polnud võimalik kaevata.
allika ajalooline käekäik, kehtivusaeg
Seadus ise pärineb 5. sajandist e. Kr. Tekstid, millest fragmendid on kogutud, on kirjutatud ajavahemikus 1. sajandist e. Kr. kuni 6. sajandini p. Kr, üks tekst on läbivalt redigeeritud veel 9. sajandil.
Cicero kirjutas, et tema ajal õpiti koolis tahvlite tekstid pähe, ehkki 1. sajandil e. Kr. ei olnud see enam üldiselt kombeks. Roomlaste õigusideaali kehastavate XII tahvli seaduste tähtsuse kindlaim tõend on aga nende lakkamatu tsiteerimine juristide töödes. Veel tuhat aastat pärast nende sündi koostatatud Justinianuse Corpus iuris sisaldab ikka veel tsitaate sellest vanast õigusmälestisest ning austavaid kummardusi selle poole.

Allika sisuline analüüs

AJALOOLIS -KRIITILINE INTERPRETATSIOON

IV tahvlis oli säte mis kõlas nii: “ SI PATER FILIUM TER VENUM DUIT, FILIUS A PATRE LIBER ESTO”-Kui isa on müünud poja kolm korda(orjaks), on poeg isa võimu alt vaba.
Kui selle sätte tekkimise ajal oligi perekonnaisal niisuguse ulatusega manus, et ta võis poega orjusesse anda, siis nägid seadused selles ikkagi isa toimetulematust oma kohustustega. Kolm korda müüa tähendas õiguse kuritarvitamist. Isa kaotas oma õiguse pojale ning poeg oli nüüd õiguslikult iseseisev(sui iuris). Hiljem kujunes see eeskiri isavõimu tühistamise aluseks. Mida enam tardunud ja range koduvõim kreeka humanistliku elustiili ees taandus, mida enam kasvas vajadus teovõimeliste, õiguslikult ja majanduslikult sõltumatute kodanike järele, seda olulisemaks sai isavõimust loobumine. Manus`t ei tühistatud küll õiguslikult, kuid see muudeti tehingu abil üksikjuhtumil sisutühjaks. Patria potestas`e omanik pidi vabatahtlikult oma õigustest loobuma . Kui keegi kavatses oma pojale õigusliku iseseisvuse anda, pöörduti Kaheteistkümne tahvli seaduste poole. Isa müüs fiktiivse tehinguga oma poja mõnele sõbrale, kes omakorda lasi kohe uue orja vabaks. Sellega langes poeg tagasi isa manus`e alla. Viimane kordas nüüd sama tehingut ning tegi seda pärast poja teistkordset vabakslaskmist veel kolmaski kord. Kolm korda sõbrale müüdud poeg iseseisvus nüüd lõplikult ega langenud enam isa manus`e alla. Ta sai lõplikult vabaks, nagu alguses oligi kavatsetud. Seadusetäht rakendati uue eesmärgi teenistusse. See oli e-man-cipatio, isa võimu alt vabastamine.
Ajalooline tähtsus, tema toime ning mõju tänapäevale
Nagu germaanlastele, andsid ka roomlastele õiguse esimesed üleskirjutused märku millegi uue algusest. Ehkki tahvlitesse pandi kirja vana õigus, elas see edasi juba uues vormis ning pidi ka uutele eeskirjadele ruumi tegema. Kaheteistkümnetahvli seadused vaatasid siiski rohkem tulevikku kui minevikku . Nad nõutasid endale linnas kõigile kättesaadava ning emakeelse õigusena vahetu kehtivuse. Kõik see soodustas õiguse enda arengut, sest hoolimata sellest, et seadusekogus sisaldus ka mokaotsast antud kinnitus esiisade õigusele, pidid roomlased sellest loobuma. Maailma pealinnaks pürgiv Rooma vajas rohkemat kui talupojavabariigi õigus. Muidugi ei jätnud roomalsed vana õigust lihtsalt kõrvale ega kuulutanud seda aegunuks ja kehtetuks. Nende konstruktiivne praktikameel pühendas kogu jõu õiguse arendamisele selle tõlgendamise kaudu. Veel paljude sajandite jooksul pöörduti Kaheteistkümne tahvli seaduste poole, ehkki neid seletati uut moodi ning rakendati selliste eesmärkide teenistusse, millest tahvlite autoritel aimugi ei olnud.

Kasutatud kirjandus

Annus A., Kolk K., Puhvel J., Päll J., Muinasaja seadusekogumike antoloogia. Tallinn, 2001.
Hattenhauer H., Euroopa õiguse ajalugu. Tallinn, 2007.
Ilus E., Rooma eraõiguse allikad. Tallinn, 2000.
Interneti allikad:
http://www.newgenevacenter.org/06_Historical-Documents/449-BC_The-Roman-Law-of-the-12-Tables.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Twelve_Tables
http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/SMIGRA*/Lex_XII_Tabularum.html

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 282 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

282 laadimist Kokku alla laetud

8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mopsu Õppematerjali autor

Allika analüüs
Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

allika analüüs 12 tahvli seadus võrdlev õigussüsteemide ajalugu

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

XII tahvli seadus

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS XII tahvli seadus Allika analüüs Juhendaja: lektor Toomas Anepaio TALLINN 2011 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 Allika liik...........................................................................................

Õigussüsteemide ajalugu

doc

Nimetu

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Evert Alba XII tahvli seadus Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Õppejõud: Maie Ruus Tallinn 2011 Sissejuhatus Rooma ühiskonda on nimetatud õigusühiskonnaks tulenevalt sellest, et 451. - 450. a. sai valatud vana e tavaõigus uude vormi ius scriptum ( kirjalik vorm ). XII tahvli seadused on vanim nii mahukas ladinakeelse kirjasõna mälestis, millest on säilinud tänaseni üksikud fragmendid, kuid see pani aluse õiguse arengule, mis levis üle maailma. XII tahvli seadused olid au sees ja seda kummardati roomlaste poolt, mis sisaldasid ka teiste riikide õiguse elemente ja oli ühtlasi õiguse leviku kui ka kasutuse alustalasid. Mida roomlased ja hiljem ka teiste riikide inimesed järgisid tulenevalt XII tahvli

Ainetöö

doc

Kaheteist tahvli seadused

Tartu Ülikool Õigusteaduskond Madli Uutma XII tahvli seadused Allika analüüs Seminarijuhendaja: Maie Ruus Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................3 Allika kirjeldus...................................................................................................................4 Õigusallika liik ja selle tähtsus......................

Õigusteadus

docx

XII TAHVLI SEADUSED

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND XII TAHVLI SEADUSED Referaat Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................... 3 1 AJALUGU................................................................................4 1.1.Väljaandmise põhjus..................................................................4 1.2.Vaidlused seadustiku olemasolu üle..........

Õigusõpetus

docx

Rooma eraõiguse referaat

allikaid nende algupärases ajaloolises kontekstis, seosed täna Eestis kehtiva õigusega jäävad ei ole niipalju käsitlust leidnud, seetõttu soovisin nende seoste kohta rohkem informatsiooni saada. Minu referaadis on seatud hüpoteesiks, et Rooma tähtsamate õigusallikate ja Eesti õiguse vahel esinevad seosed. Referaadi eesmärgiks on tutvustada ülevaatlikult Rooma õiguse peamisi õigusallikaid, milledeks on XII tahvli seadus, Gaiuse Institutsioonid ja Corpus Iuris Civilis ning võrrelda nendes sisalduvaid õiguspõhimõtteid täna kehtiva õigusega ning seeläbi leida nende omavahelised seosed, juhul kui need esinevad. Töö koosneb kahest peamisest osast: Rooma õiguse ajalooline taust ja Rooma peamised õigusallikad seostes Eesti kehtiva õigusega. Referaadi koostamisel on peamiselt tuginetud E. Ilusa õpikule ,,Rooma eraõiguse alused" ja H

Õigus

docx

Rooma õiguse fenomen Euroopa Õiguse Ajaloos

Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on rooma õigus?................................................................................................................4 2. XII tahvli seadused..................................................................................................................5 3. Corpus Iuris Civiles................................................................................................................6 4. Vulgaarõigus...........................................................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................

Õigus

doc

Omandiõigus- selle sisu, mõiste, piirangud, kaasomand ja omandikaitse

Referaat Rooma eraõiguse alustes Juhendaja mag.iur. H. SiimetsGross 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest .............................................................. 5 1.1. XII tahvli seadus .......................................................................................................5 1.2. Gaiuse Institutsioonid .............................................................................................6 1.3. Corpus Iuris Civilis ..................................................................................................7 2. Omandiõiguse mõiste .....................................................................................................

Õigus

docx

Rooma eraõiguse alused konspekt

Talupoegade ühiskond iii. Rahvakoosolekul valitaval kuningal poliitiline, religioosne, militaarne võim iv. Tavaõigus (mos maiorum) v. Õigus oli salajane ja osa religioonist b. Vabariigi aeg (510-27 eKr) - kuningatele kuulunud võim läks konsulitele i. Kuninga senine võim, v.a religioosne konsulitel ning senatil ii. Rahvakoosolekud andsid välja seadusi iii. XII tahvli seadused (451/450 eKr) iv. Tekkis preetoriamet (367 eKr) v. Rooma laienes vallutuste tulemusena vi. Õigus ius civile'le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad kohalikud õigused c. Printsipaadi aeg (27 eKr - 284 eKr) i. Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps (esimene) ii

Rooma eraõiguse alused

Rohkem sarnaseid