Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õpetus hagidest ja Rooma tsiviilprotsessist (0)

1 Hindamata
Punktid

Õpetus hagidest ja rooma tsiviilprotsessist. 3. PTK


Tsiviilprotsessi üldiseloomustus Rooma vabariigi perioodil
Normid, mis määravad, missugused teod on kahjuliku ja millised karistused nende eest määratakse, moodustavad kriminaalõiguse.
Kriminaalprotsess-Normide süsteem, mis määrab nende kuritegude uurimise ja karistuse määramise menetluse
Primiitiivsed rahvad kriminaalõigust ja protsessi ei tunnista. Kui kellegi tegu on lubamatu , kutsub see esile organiseerimatu omavoli- omakohtu. Kui üksikisik leiab teo endale kahjukil olevat, on tagajärjeks kättemaks kannatanu enda v tema lähedaste poolt. Riiklik võim vahele ei sega.
Omavoli ja kättemaks asenduvad teatud juhtudel kompensatsiooniga( luna , väljaost, vabaksost).
Kuriteod, mis vahetult puudutavad kogu ühiskonna huve- delicta publica - kuuluvad riikliku kohtu võimkonda.
Kuriteod üksikisiku vastu loetakse kannatanud enda puhtisiklikuks asjaks- delicta privata-
Ainult üksikud üksikisikuvastu käivad kuriteod, toovad kaasa kriminaalkaristuse riikliku võimu algatusel .NT: tapmine -parricisium
Vanimal ajal kaasnes kuritegudega religioosse karistusena süüdlase needmine.
Teine suur õigusala on ERAÕIGUS, peamiselt tsiviilõiguse näol.
Tsiviilõiguse mõistesse kuulub ka kohtulik kaitse riigi poolt, sest õigusel, millele riik ei annaks kaitset rikkumise puhul, pole meie silmis palju väärtust.
Tsiviilõiguse kaitseks esitatakse vastavale kohtuorganile õhe isiku- hageja (actor)- poolt teise isiku- kostja ( reus )-vastu suunatud nõue- hagi (actio)
Tsiviilprotsess - normistikk, mis määrab hageja ja kostja tegevuse, samuti kohtuorganite tegevuse korra
Roomas kaitses igaüks oma õigusi ise nö omaabi teel.
Rooma tsiviilprotsessi iseloomulikuks jooneks on tema menetluse jagunemine kahte ajalooliselt eraldatud staadiumi:
  • Menetlus In iure - osa võtab nii hageja kui kostja ja kohtumagistraat. Magistraat ei tee kohtuotsust, ta lausub teatavaid vormeleid lihtslt, mis kohtulikus korras on ette nähtud.Pooled läbivad teatud pidulikke toiminguid .Need aktid fikseerivad lõplikul kujul poolte taotlused. Kostja ei ole sunnitud kohale ilmuma. Kostja kutsumine v toomine on hageja asi – in ius vocatio-. Kui kostja keeldub minemast, peab hageja keeldumise tunnistajate juuresolekul kindlaks tegema-antestamino- ja jõuga kostja kinni pidama - em capito-.

Kui poolte vaheline õigustüli on fikseeritud, järgneb pidulikk moment- litis contestatio- pooled pöörduvad kaasa toodud tunnistajate pooleüleskutsega olla kõige toimunu tunnistajateks- testes estote
Ei võinud toimudda keelatud päevadel -deis nefast. Avalikult mõnel väljakul
  • Menetlus in iudicio(toimus avalikult)-toimub tsiviilõiguse tüliküsimuse arutamine ja otsustamine vastava kohtuniku- iudex- ees. Kohtunike kolleegiume oli kaks, kust kontunik valiti.:
    • Ludices centiam viri -105 kohtunikku, kelle kompententsi kuulusid pärisasjad.
    • Decem viri stilitibus iudicandis-10kohtunikku . Vabariigi ajal:lahendas küsimusi, kas isik on vaba v ori. Hiljem: asja arutas 1 kohtunik -kelle määras magistraatiga protsessi jaoks poolte kokkuleppel.

Iudices- kohtuniku (enamikel juhtudel)-rohkem vahemees
Arbitri- kohtunikud . Neil oli laiem õiguste maht
Recuperatores- 5-7 liikmelised kohtunike grupid, kes tegelesid tähtsate asjadega
Legisaktsiooniline protsess. Formulaarprotsess
Legis actio-tegevus, mis sooritati hageja, kostja v magistraadi poolt menetluses i iure.
Siit ka nimetus Legisaktsiooniline protsess [oli nõutav, et hagejatarvitaks igas septsiaalses vormelis seaduse teksti enese väljendeid ]
5 liiki legis action-is: hageja pidi valima ühe, mis sobis tema nõudlusele
  • Per sacramentum- Gaiuse sõnade järgi tavaliseks protsessivormisk iga liiki asja jaoks, kui seaduses polnud ette nähtud mõnda teist.
    • Kujutab endast teatavat poole vahelist „käelöömist“, mille summa kannab nim sacramentum. Protsessi kaotanud poole sacramentum läheb riigilaekasse-aerarium.
    • Suurus oli seadusega fikseeritud: hagides väärtusega 1000 assini-50assini, kus hagi väärtus üle 1000 assi -500 assi, hagides isiku vabaduse kohta alati 50 assi
    • Kohtuniku ül määrata kelle sacramentumil oli õiguslik alus, kelle omal mitte.Sellega öeldi, kellel on protsessis õigus ja kellel mitte.
    • Eesialgu maksti sacramentum sisse enne protsessi, hiljem piisas lubadusest tasuda seee pärast otsustamist.
    • Rakendatav nii asjaõiguste ehk peamiste omandiõiguste kui ka võlasumma nõudmise puhul . Ka asi toodi magistraadi juurde, mille üle vaieldi
    • Vindicatio- hageja toiming,ütleb et asi kuulub talle. Contravindikatio- kostja sama toiming.Pärast sacramentumi määramist järgne steine staadium-in iudicio

  • Per manus iniectionem- rakendatav teatavate obligatsiooniõiguslike hagide puhul.
    • Kui võlgnik ei tasunud 30 päeva jooksul võlga, siis toimetas võlausaldaja võlgniku kohtusse magistraadi ette. Siis lausus ta teatava vormeli ja kui võlgnik nüüd ka võlga ei tasunud, viis hageja võlgniku kaasa ja pani ta raudu.
    • Hageja hoidis võlgnikku 60päeva enda juures. 3korda viis turule ja ütlema summa, et keegi võlgniku vabaks ostab. Pärast 60 päeva sattus võlgnik hageja võimu alla. Võis tappa v müüa orjusesse.
    • Võlgniku võis vabastada teine isik- vindex- vabastab võlgniku ja võtab vastytuse.

  • Per pignoris capionem – isik, kelle oli teise vastu ming i nõudmine, lausus mittemaksmise puhul teatavad piduliku sõnad- certa et solemnia verba - ja võttis mingi korratule võlgnikul ekuuluva asja enda kätte-pignoris capio-
    • See toimus riikliku sunni osavõtul ja vb võlgniku äraoleku ajal
    • Kasutati nt:ohvriloomade eest müügihinna nõudmisel jne.

  • Per iudicis arbitrive postulationem- siin pooled sacramentumi määramist ei taotlenud, tegemist on nõudmisega määrata kohtunik. Sellele järgnes hagi määramine ja asi siirdus menetlusse in iudicio. Rakendati ühisvarade jagamisel
  • Per condictionem- koosneb järgmistest toimingutest:
    • Poolte avaldused oma nõudlustest magistraadi ees. NT:väidan, et sa võlgned mulle 100. Opportere-eitan, et võlgnen sulle 100
    • Condictio- hageja teadaanne kostjale,, et see ilmuks 30päeva pärast asja jaoks kohtuniku määramiseks
    • Litis contestatio-HAGI
    • Rakendati hagide kindlale rahasummale

    Legilatsioonilise protsessi puudused:
  • Menetlus in iure oli seotud keerukate vorminõuetega, milles eksimine muutis kehtetuks kogu menetluse
  • Menetluses tarvitatavad vormelid olid lahutamatult seotud seaduse sõnastusega. Sp ei saanud kohtulikult kaitsta selliseid õigusi, mida ei saanud paigutada nende vormelite alla.

    Formulaarprotsess

    • Vaidluse objekti formuleeris preetor ja mitte enam pooled.

    Formula - see kirjalik formuleering, mis oli määratud kohtuniku jaoks. Pooled võisid protsessis per formulam aja esitada igasuguste sõnadega, igasuguses vormis.
    Protsessi aluseks oli Formula.-oli menetluse in iure eesmärgiks ja aluseks menetlusele in iudicio.
    Formula koosneb:
    • Iudicis nominatio-kohtuniku määramine
    • Intentio- selles on esitatud hageja taotlus , vaidluse olemus
    • Condemnatio- käsk kohtunikule mõista kostja õigeks või süüdi

    Keerulisemaltel juhtudel oli formulas teisigi osi:
    Demonstratio- paigutati intentio ette. Toodi välja asjaolud , millest hageja tuletab oma nõudluse.
    Iudex-adiudicatio-oli vajalik juhtumil kui, kohtunik andis ühisvara jagamisel asja ühele osalisele täielikuks oamndisk kohustusegamaksta teisele teatav summa. Eriliseks olid ka vastuväited.
    Aulus Agerius-A A –hageja leppenimi; Numerius Negidius N N-kostja leppenimi
    Formulaasprotsess
    IN IURE:
    Hageja teatas oma nõudluse aluse ja eseme kirjalikus vormis kohtule. Hagejat abistasid juristid . Nõudlus tehti teatavaks kostjale-võis esitada oma vastuväiteid kohtule. Kostja kutsuti kohtusse-kui ei tulnu pidi maksma trahvi .Kohust kõrvalehiiliva kostalt võeti varandus ja anti hagejale.Kui kostja võttis süü omaks lõpetati menetlus.Preetor, kas luges hagi vastuvõetuks või lükkas tagasi.Järgnes asja arutamine kohtuniku juures-in iudicio
    IN IUDICIO
    Puudusid eri eeskirjad. Pooled tõied ette oma väiteid ja esitasid tõendeid.Kui hageja faktid osutusid tõendatudk , rahuldas kohtunik hagi.Kohtunik võis otsuse teha ainult formulas toodud faktide alusel. Kohtunik pidi hagi tagasi lükkama kui selgus, et hageja oli nõudnud rohkem kui talle kostja võlgneb .Kohtuniku otsus lahendas poolte vaidluse
    Suurt osa mängis kostja vaie -exceptio. Kostja võis nõuda uuel esitamisel, et asja enam ei arutataks jne.-exceptio rei iudicatae
    Rooma tsiviilprotsessile on iseloomulik see, et riiklikud organid ei täida kohtu otsust ei legiasktsioonilise ega formulaarprotsessis.Kohus andis õiguse hagejale otsuse täitmisel.
    HAGIDE LIIGID
    Rooma õigus oli hagide süsteem- actio-te.
    Hagide tüübid:
    • Actiones in rem- asjaõiguslikud hagid -millega taotleti õiguse tunnustamist teatava asja peale ja- actiones in personam-isiklikud hagid- mis taotlesid teatava kohustuse täitmist võlgniku poolt, nt võla maksmist.
    • Actiones rei persecutoriae- taotleti asja või raha tagasisaamist ja actiones poenales-mille eesmärgisk oli kostja karistamine. NT: varguse puhul nõuti 2-3- või 4-kordset varastatud asja väärtuse tagastamist.
    • Actiones privatae- esitati isiku poolt, kelle õigusi oli rikutud ja actiones populares-mida võis esitada iga kodanik üldhuvide kaitseks.
    • Actiones civiles -hagid, mis olid rajatud preetorite poolt antud reeglitele
    • Actiones civiles jagunes:
    • Actiones stricti iuris-hagid, mis tulenesid rangeid tsiviilõiguse normidest, millede juures pidi kohtunik täpselt kinni pidama seaduse eeskirjadest.
    • Actiones bonae fidei- hagid, millede juures kohtunik võis suvaliselt arvestada ka käibenõudeid eriti korralikkuse ja hea usu põhimõtteid
    • Actiones arvitrariae- hagid, millede puhul kohus mõistis kostja süüdi aid siis, kui see ei andnud asja vabatahtlikult tagasi. Andis asja tagais, siis mõisteti ta õigeks-ei andnud,pidi välja maksma asja väärtuse.
    • Actiones utiles- hagid, mida rakendati analoogia teel, st selle alusel, et antud juhtum sarnanes juhtumile , mille kaitse oli juba seaduses ette nähtud. Eeskujuks võetud hagi- actio directa
    • Condictiones –erilised obligatsiooniõiguslikud hagid, mis on rajatus tsiviilõigusele. Neis polnud otseselt nim alust , millest tulenes kostja kohustus midagi teha või anda hageja heaks. Abstraktne iseloom.

    Preetori erilised kaitsevahendid
    Erivahendid, mis on rajatud peamiselt preetori impeeriumile on:
  • Stipulationes pretoriae- erilised kokkulepped- , mille sõlmisid isikud preetori nõudel. Preetor kasutas seda viisi, et luua hagi alus, mis muidu puudus. (varisemisoht maale)
  • Missio in possessionem- preetorlik kaitsevahend. Preetor asendas ühe isiku varanduse , teise isiku valdusesse. See võis käia üksiku eseme ehk asj akohta. Samas võis haarata teise isiku täit varandust-seda rakendati kostja varanduse suhtes, kes ei maksa, ega kaitse end kohtus.
  • Interdicta- preetori tingumusteta korraldus, milles oli käsk midagi teha või keeld midagi sooritada .Preetor tegi need korraldused juhtumil , kui keegi isik pöördus tema pool epalvega anda kaitset teise isiku rünnete vastu
  • Restitutio in integrum- preetor andis põhjendatud juhtumisl eraisikule kaitset selle kahju puhul , mis on eraisikule tekitatud õigusnormi rakendamisega.
    Tähtsamateks Restitutio in integrum alusteks oli :
    • Kannatanu alaealisus, kui keegi olles alla 25.a vana , sõlmis endale kahjuliku lepingu
    • Vabandavatel põhjustel äraolek, mille tagajärjel hagi aegus
    • Pettus( dolus ), sundus ( metus ) ja eriti ka eksimus( error )

    Eraõiguslike vaidluste läbivaatamine impeeriumi perioodil
    Arenes ekstraordinaarne protsess, milles puudub staadiumidesse jaotus.
    Absoluutse monarhia ajal oli see ainukeseks protsessivormiks.
    Cognitio extraordinaria- erakorraline juurdlus, isik pöörgus magistraadi poole, et teda kaitstaks administratiivsete vahenditega Cognitio- administratiivse asja arutamine
    Seda korda rakendasid konsulid ja tsensorid .
    Imperaatorid kasutasid seda võimu väga palju, et vähendada kohtute sõltumatust. See protsess levis kiiresti imperaatorite provintsis . Provintside valitsejad võtsid üle imperaatori võtted ja lahendasid asja algusest lõpuni ise.
    Provitsi valitseja otsuse peale võis edasi kaevata. Imperaator määras ametniku, kelle ül oli kohtuasja läbivaatamine.
    Asja arutamise ettevalmistamiseks olid eri isikud: assessores-kohtu kaasistujad ja consiliarii-nõuandjad. Lisaks olid kohtute juures abistava personaliga kantseleid.
    Kohus muutus bürokraatlikuks. Kohtute juurde tekkisid advokaatide kolleegiumid. Protsess muutus tasuliseks. Kohtulõiv- sportulae- Seega kohtus käimine oli seotud suurte kuludega .
    Ekstraordinaarne protsess ei tunne jaotusi: in iure ja in iudicio.
    Protsess algab hagiavaldusega hageja poolt, kusjuures tavaliselt kanti palve kohtuasutuse protokolli. Hageja andis kostjale kutse ilmuda kindlaks mööratud päeval kohtusse,kutse loeti antuks kohtu nimel.See kostja kohtu kutsumis eviis on – litis denuntiatio- Hiljem toimetasid kohtu kutsumist kohtukantselei teenrid.
    Justinianuse ajal anti protsessi alustamiseks kirjalik avaldus- libellus conventionis-kui kostja ei tule kohtu, on võimalik otsustamine tagaselja. Kui hagi on tõendatud, teeb kohus otsuse hagejakasuks.
    Kui mõlemad pooled kohtusse ilmuvad, esitab esmalt kostja oma taanded .Siis esitab hageja oma nõudlused ja kostja kannab ette sisulised vastuväited.Se momen tongi ekstarordinaarses protsessis hagi tunnistamine.
    Nüüd advokaadid esitavad argumentatsioone. Seejärel asutakse tõendite läbivaatamisele. Kohtu menetlus lõppes otsuse tegemisega. Seda iseloomustab võitlusprintsiip:kohus võtab hageja palvel asja arutlemisele, kohus ei hangi ise tõendeid; kohus ei mõista rohkem välja, kui hagiavalduses nõutud. Arenes kirjalikus: kõik kantakse kohtuprotokolli.Asja arutamine toimus kinnises ruumis. Otsust täidavad administratiivorganid , mitte enam hageja.
    Otsuse täitmine: vangistus, arest varandusele-müüakse osade kaupa niipalju kui vaja.
    Edasikaebamine on võimalik va imperaatori enda otsuste peale. Edasikaebamine- appellatsioon
  • Vasakule Paremale
    Õpetus hagidest ja Rooma tsiviilprotsessist #1 Õpetus hagidest ja Rooma tsiviilprotsessist #2 Õpetus hagidest ja Rooma tsiviilprotsessist #3 Õpetus hagidest ja Rooma tsiviilprotsessist #4 Õpetus hagidest ja Rooma tsiviilprotsessist #5 Õpetus hagidest ja Rooma tsiviilprotsessist #6
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tirtssu Õppematerjali autor
    Tsiviilprotsessi üldiseloomustus Rooma vabariigi perioodil. Legisaktsiooniline protsess. Formulaarprotsess. HAGIDE LIIGID. Preetori erilised kaitsevahendid . Eraõiguslike vaidluste läbivaatamine impeeriumi perioodil. Väga Põhjalik!

    Sarnased õppematerjalid

    Rooma eraõigus
    122
    docx

    Rooma eraõigus

    Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks

    Rooma eraõiguse alused
    Rooma Eraõiguse alused - legisatsiooniline protsess
    15
    doc

    Rooma Eraõiguse alused - legisatsiooniline protsess

    TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT LEGISAKTSIOONILINE PROTSESS SISUKORD 1. Sisukord............................................................................ 2 2. Üldist............................................................................... 3 3. Olulisemad Rooma õiguse allikad.............................................. 4 4. Legisaktsiooniline protsess...................................................... 7 5. Täitemenetlus legisaktsioonilises protsessis ................................. 11 6. Formulaarprotsess ja legisaktsiooniline protsess............................. 13 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja legisaktsiooniline protsess............. 14 8. Kokkuvõte......................................................................... 16 9

    Õigus
    Ladina keele mõisted
    16
    docx

    Ladina keele mõisted

    Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus

    Rooma eraõiguse alused
    Rooma eraõiguse alused konspekt
    18
    docx

    Rooma eraõiguse alused konspekt

    Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku faktilised asjaolud, arvestades üld- ja erinormide suhtega ning õigusharu või õigusinstituudi üldpõhimõtetega) Poole seisukoht; kaasuse lahendus poole seisukohast tänapäeva seaduste kohaselt (max 8 lk teksti, neist 5 Rooma õigus, reavahe 1, TNR, tiitelleht ja kasutatud kirjandus lisaks) Ettekanne ehk poole seisukohtade suuline esitlus Kohtuistung, millel esinevad 2 poolt, kokku ca 4 min, ühele poolele ca 15-20 min Allikatekstid, millele teie argumendid tuginevad + tõlge, allika iseloomustus Ettekandja peab valdama teemat Ettekanne saab toimuda ainult ettenähtud ajal, vabastab sellest ainult mõlema paarilise arstitõend (muidu kaasuse lahendusel 1 hinne vähemaks)

    Rooma eraõiguse alused
    Rooma Eraõiguse alused
    10
    docx

    Rooma Eraõiguse alused

    ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-...

    Õigus
    Rooma eraõiguse alused
    32
    docx

    Rooma eraõiguse alused

    Ilus  H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne:  3. Seminari teema  U 10 min juttu  Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus  Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks  Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus  Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike).  Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus.  Universaalsed eraõiguse põhimõtted (eriti asja- ja lepinguõigus)

    Rooma eraõiguse alused
    Rooma Eraõigus
    9
    docx

    Rooma Eraõigus

    1. Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus.

    Õigus
    LADINA KEEL JURISTIDELE
    4
    docx

    LADINA KEEL JURISTIDELE

    In manu mariti ­ abikaasa (mehe) võimu all st abielumehe võimu all 11. Error faciti ­ eksimus faktis, faktiviga Error iuris ­ eksimus õigusnormis (õigusnormi valikul) Error in persona ­ eksimus isikus; samasuseksimus; identiteedi eksimus 12. Error in corpore ­ eksimus lepingu objektiks olevas asjas, eksitus tehingus Error in quantitate ­ eksimus hulgas Error in substantia ­ eksimus asja olemuses 15. Status civitatis ­ kodakondsuse seisund (isiku kuuluvus Rooma riigi kodakondsusesse) Status liberatis ­ vabaduse seisund (kuuluvus vabade hulka Roomas) Status familiae ­ perekondlik seisund (isiku) 16. In iure ­ kohtus, preetori ees (Rooma tsiviilprotsessi 1. Staadium, milles fikseeriti lõplikult poolte nõuded, kohtuotsust siin ei langetatud) In iudicio ­ kohtus, kohtuniku ees (Rooma tsiviilprotsessi 2. Staadium, milles toimus (eraisikust) kohtuniku ees kohtuasja tegelik arutamine ja otsuse langetamine) 17

    Õigusteaduskond




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun