Õpetus hagidest ja rooma tsiviilprotsessist. 3. PTK
Tsiviilprotsessi
üldiseloomustus Rooma vabariigi perioodilNormid, mis määravad, missugused teod on kahjuliku ja
millised karistused nende eest määratakse, moodustavad
kriminaalõiguse.Kriminaalprotsess-Normide süsteem, mis määrab nende
kuritegude uurimise ja karistuse määramise menetluse
Primiitiivsed rahvad
kriminaalõigust ja protsessi ei tunnista. Kui kellegi tegu on
lubamatu , kutsub see esile organiseerimatu
omavoli- omakohtu.
Kui
üksikisik leiab teo endale kahjukil olevat, on tagajärjeks
kättemaks kannatanu enda v tema lähedaste poolt.
Riiklik
võim vahele ei sega.
Omavoli ja kättemaks asenduvad teatud juhtudel
kompensatsiooniga(
luna , väljaost, vabaksost).
Kuriteod, mis vahetult puudutavad kogu ühiskonna huve-
delicta publica - kuuluvad riikliku kohtu võimkonda.
Kuriteod üksikisiku vastu loetakse
kannatanud enda
puhtisiklikuks asjaks- delicta privata-
Ainult üksikud üksikisikuvastu käivad kuriteod, toovad kaasa
kriminaalkaristuse riikliku võimu
algatusel .NT
: tapmine -
parricisiumVanimal ajal kaasnes kuritegudega religioosse karistusena
süüdlase needmine.Teine suur õigusala on ERAÕIGUS, peamiselt tsiviilõiguse näol.Tsiviilõiguse mõistesse kuulub ka kohtulik kaitse riigi
poolt, sest õigusel, millele riik ei annaks kaitset rikkumise puhul,
pole meie silmis palju väärtust.
Tsiviilõiguse kaitseks esitatakse vastavale
kohtuorganile õhe isiku- hageja (actor)-
poolt teise isiku- kostja ( reus )-vastu
suunatud nõue- hagi (actio) Tsiviilprotsess - normistikk, mis määrab hageja ja kostja
tegevuse, samuti kohtuorganite tegevuse korra
Roomas kaitses
igaüks oma õigusi ise nö
omaabi teel.
Rooma tsiviilprotsessi iseloomulikuks jooneks on tema menetluse
jagunemine kahte ajalooliselt eraldatud staadiumi: - Menetlus In iure - osa võtab nii hageja kui kostja ja kohtumagistraat. Magistraat ei tee kohtuotsust, ta lausub teatavaid vormeleid lihtslt, mis kohtulikus korras on ette nähtud.Pooled läbivad teatud pidulikke toiminguid .Need aktid fikseerivad lõplikul kujul poolte taotlused. Kostja ei ole sunnitud kohale ilmuma. Kostja kutsumine v toomine on hageja asi – in ius vocatio-. Kui kostja keeldub minemast, peab hageja keeldumise tunnistajate juuresolekul kindlaks tegema-antestamino- ja jõuga kostja kinni pidama - em capito-.
Kui poolte vaheline õigustüli on fikseeritud, järgneb pidulikk
moment-
litis contestatio- pooled
pöörduvad kaasa
toodud tunnistajate pooleüleskutsega olla kõige toimunu
tunnistajateks-
testes estoteEi võinud toimudda keelatud päevadel -deis nefast. Avalikult
mõnel väljakul - Menetlus in iudicio(toimus avalikult)-toimub tsiviilõiguse tüliküsimuse arutamine ja otsustamine vastava kohtuniku- iudex- ees. Kohtunike kolleegiume oli kaks, kust kontunik valiti.:
- Ludices centiam viri -105 kohtunikku, kelle kompententsi kuulusid pärisasjad.
- Decem viri stilitibus iudicandis-10kohtunikku . Vabariigi ajal:lahendas küsimusi, kas isik on vaba v ori. Hiljem: asja arutas 1 kohtunik -kelle määras magistraatiga protsessi jaoks poolte kokkuleppel.
Iudices- kohtuniku (enamikel juhtudel)-rohkem vahemees
Arbitri-
kohtunikud . Neil oli laiem õiguste maht
Recuperatores- 5-7
liikmelised kohtunike grupid, kes
tegelesid tähtsate asjadega
Legisaktsiooniline
protsess. Formulaarprotsess Legis actio-tegevus, mis sooritati hageja, kostja v
magistraadi poolt menetluses
i iure.
Siit ka nimetus Legisaktsiooniline
protsess [oli nõutav, et hagejatarvitaks igas
septsiaalses vormelis seaduse teksti enese väljendeid ]
5 liiki legis action-is: hageja pidi valima ühe, mis sobis tema nõudlusele Per sacramentum- Gaiuse sõnade järgi tavaliseks protsessivormisk iga liiki asja jaoks, kui seaduses polnud ette nähtud mõnda teist.
- Kujutab endast teatavat poole vahelist „käelöömist“, mille summa kannab nim sacramentum. Protsessi kaotanud poole sacramentum läheb riigilaekasse-aerarium.
- Suurus oli seadusega fikseeritud: hagides väärtusega 1000 assini-50assini, kus hagi väärtus üle 1000 assi -500 assi, hagides isiku vabaduse kohta alati 50 assi
- Kohtuniku ül määrata kelle sacramentumil oli õiguslik alus, kelle omal mitte.Sellega öeldi, kellel on protsessis õigus ja kellel mitte.
- Eesialgu maksti sacramentum sisse enne protsessi, hiljem piisas lubadusest tasuda seee pärast otsustamist.
- Rakendatav nii asjaõiguste ehk peamiste omandiõiguste kui ka võlasumma nõudmise puhul . Ka asi toodi magistraadi juurde, mille üle vaieldi
- Vindicatio- hageja toiming,ütleb et asi kuulub talle. Contravindikatio- kostja sama toiming.Pärast sacramentumi määramist järgne steine staadium-in iudicio
Per manus iniectionem- rakendatav teatavate obligatsiooniõiguslike hagide puhul.
- Kui võlgnik ei tasunud 30 päeva jooksul võlga, siis toimetas võlausaldaja võlgniku kohtusse magistraadi ette. Siis lausus ta teatava vormeli ja kui võlgnik nüüd ka võlga ei tasunud, viis hageja võlgniku kaasa ja pani ta raudu.
- Hageja hoidis võlgnikku 60päeva enda juures. 3korda viis turule ja ütlema summa, et keegi võlgniku vabaks ostab. Pärast 60 päeva sattus võlgnik hageja võimu alla. Võis tappa v müüa orjusesse.
- Võlgniku võis vabastada teine isik- vindex- vabastab võlgniku ja võtab vastytuse.
Per pignoris capionem – isik, kelle oli teise vastu ming i nõudmine, lausus mittemaksmise puhul teatavad piduliku sõnad- certa et solemnia verba - ja võttis mingi korratule võlgnikul ekuuluva asja enda kätte-pignoris capio-
- See toimus riikliku sunni osavõtul ja vb võlgniku äraoleku ajal
- Kasutati nt:ohvriloomade eest müügihinna nõudmisel jne.
Per iudicis arbitrive postulationem- siin pooled sacramentumi määramist ei taotlenud, tegemist on nõudmisega määrata kohtunik. Sellele järgnes hagi määramine ja asi siirdus menetlusse in iudicio. Rakendati ühisvarade jagamisel
Per condictionem- koosneb järgmistest toimingutest:
- Poolte avaldused oma nõudlustest magistraadi ees. NT:väidan, et sa võlgned mulle 100. Opportere-eitan, et võlgnen sulle 100
- Condictio- hageja teadaanne kostjale,, et see ilmuks 30päeva pärast asja jaoks kohtuniku määramiseks
- Litis contestatio-HAGI
- Rakendati hagide kindlale rahasummale
Legilatsioonilise protsessi puudused:
Menetlus in iure oli seotud keerukate vorminõuetega, milles eksimine muutis kehtetuks kogu menetluse
Menetluses tarvitatavad vormelid olid lahutamatult seotud seaduse sõnastusega. Sp ei saanud kohtulikult kaitsta selliseid õigusi, mida ei saanud paigutada nende vormelite alla.
Formulaarprotsess
- Vaidluse objekti formuleeris preetor ja mitte enam pooled.
Formula - see kirjalik formuleering, mis oli määratud
kohtuniku jaoks. Pooled võisid protsessis per formulam aja
esitada igasuguste sõnadega, igasuguses vormis.
Protsessi aluseks oli Formula.-oli menetluse in iure
eesmärgiks ja aluseks menetlusele in iudicio.
Formula koosneb:
- Iudicis nominatio-kohtuniku määramine
- Intentio- selles on esitatud hageja taotlus , vaidluse olemus
- Condemnatio- käsk kohtunikule mõista kostja õigeks või süüdi
Keerulisemaltel juhtudel oli formulas teisigi osi:
Demonstratio- paigutati intentio ette. Toodi
välja asjaolud , millest hageja tuletab oma nõudluse.
Iudex-adiudicatio-oli vajalik juhtumil kui, kohtunik
andis ühisvara jagamisel asja ühele osalisele täielikuks oamndisk
kohustusegamaksta teisele teatav summa. Eriliseks olid ka
vastuväited.
Aulus Agerius-A A –hageja leppenimi; Numerius Negidius N
N-kostja leppenimi
Formulaasprotsess
IN IURE:
Hageja teatas oma nõudluse aluse ja eseme kirjalikus vormis kohtule. Hagejat abistasid juristid . Nõudlus tehti teatavaks kostjale-võis esitada oma vastuväiteid kohtule. Kostja kutsuti kohtusse-kui ei tulnu pidi maksma trahvi .Kohust kõrvalehiiliva kostalt võeti varandus ja anti hagejale.Kui kostja võttis süü omaks lõpetati menetlus.Preetor, kas luges hagi vastuvõetuks või lükkas tagasi.Järgnes asja arutamine kohtuniku juures-in iudicio
IN IUDICIO
Puudusid eri eeskirjad. Pooled tõied ette oma väiteid ja esitasid tõendeid.Kui hageja faktid osutusid tõendatudk , rahuldas kohtunik hagi.Kohtunik võis otsuse teha ainult formulas toodud faktide alusel. Kohtunik pidi hagi tagasi lükkama kui selgus, et hageja oli nõudnud rohkem kui talle kostja võlgneb .Kohtuniku otsus lahendas poolte vaidluse
Suurt osa mängis kostja vaie -exceptio. Kostja
võis nõuda uuel esitamisel, et asja enam ei arutataks jne.-exceptio
rei iudicatae
Rooma tsiviilprotsessile on iseloomulik see, et riiklikud organid
ei täida kohtu otsust ei legiasktsioonilise ega
formulaarprotsessis.Kohus andis õiguse hagejale otsuse täitmisel.
HAGIDE LIIGID
Rooma õigus oli hagide süsteem- actio-te.
Hagide tüübid:
- Actiones in rem- asjaõiguslikud hagid -millega taotleti õiguse tunnustamist teatava asja peale ja- actiones in personam-isiklikud hagid- mis taotlesid teatava kohustuse täitmist võlgniku poolt, nt võla maksmist.
- Actiones rei persecutoriae- taotleti asja või raha tagasisaamist ja actiones poenales-mille eesmärgisk oli kostja karistamine. NT: varguse puhul nõuti 2-3- või 4-kordset varastatud asja väärtuse tagastamist.
- Actiones privatae- esitati isiku poolt, kelle õigusi oli rikutud ja actiones populares-mida võis esitada iga kodanik üldhuvide kaitseks.
- Actiones civiles -hagid, mis olid rajatud preetorite poolt antud reeglitele
- Actiones civiles jagunes:
- Actiones stricti iuris-hagid, mis tulenesid rangeid tsiviilõiguse normidest, millede juures pidi kohtunik täpselt kinni pidama seaduse eeskirjadest.
- Actiones bonae fidei- hagid, millede juures kohtunik võis suvaliselt arvestada ka käibenõudeid eriti korralikkuse ja hea usu põhimõtteid
- Actiones arvitrariae- hagid, millede puhul kohus mõistis kostja süüdi aid siis, kui see ei andnud asja vabatahtlikult tagasi. Andis asja tagais, siis mõisteti ta õigeks-ei andnud,pidi välja maksma asja väärtuse.
- Actiones utiles- hagid, mida rakendati analoogia teel, st selle alusel, et antud juhtum sarnanes juhtumile , mille kaitse oli juba seaduses ette nähtud. Eeskujuks võetud hagi- actio directa
- Condictiones –erilised obligatsiooniõiguslikud hagid, mis on rajatus tsiviilõigusele. Neis polnud otseselt nim alust , millest tulenes kostja kohustus midagi teha või anda hageja heaks. Abstraktne iseloom.
Preetori erilised kaitsevahendid
Erivahendid,
mis on rajatud peamiselt preetori impeeriumile on:
Stipulationes pretoriae- erilised kokkulepped- , mille sõlmisid isikud preetori nõudel. Preetor kasutas seda viisi, et luua hagi alus, mis muidu puudus. (varisemisoht maale)
Missio in possessionem- preetorlik kaitsevahend. Preetor asendas ühe isiku varanduse , teise isiku valdusesse. See võis käia üksiku eseme ehk asj akohta. Samas võis haarata teise isiku täit varandust-seda rakendati kostja varanduse suhtes, kes ei maksa, ega kaitse end kohtus.
Interdicta- preetori tingumusteta korraldus, milles oli käsk midagi teha või keeld midagi sooritada .Preetor tegi need korraldused juhtumil , kui keegi isik pöördus tema pool epalvega anda kaitset teise isiku rünnete vastu
Restitutio in integrum- preetor andis põhjendatud juhtumisl eraisikule kaitset selle kahju puhul , mis on eraisikule tekitatud õigusnormi rakendamisega.
Tähtsamateks Restitutio in integrum alusteks oli :
- Kannatanu alaealisus, kui keegi olles alla 25.a vana , sõlmis endale kahjuliku lepingu
- Vabandavatel põhjustel äraolek, mille tagajärjel hagi aegus
- Pettus( dolus ), sundus ( metus ) ja eriti ka eksimus( error )
Eraõiguslike vaidluste
läbivaatamine impeeriumi perioodil
Arenes ekstraordinaarne protsess, milles puudub
staadiumidesse jaotus.
Absoluutse monarhia ajal oli see ainukeseks protsessivormiks.
Cognitio extraordinaria- erakorraline juurdlus, isik
pöörgus magistraadi poole, et teda kaitstaks administratiivsete
vahenditega Cognitio- administratiivse asja
arutamine
Seda korda rakendasid konsulid ja tsensorid .
Imperaatorid kasutasid seda võimu väga palju, et vähendada kohtute
sõltumatust. See protsess levis kiiresti imperaatorite provintsis .
Provintside valitsejad võtsid üle imperaatori võtted ja lahendasid
asja algusest lõpuni ise.
Provitsi valitseja otsuse peale võis edasi kaevata. Imperaator
määras ametniku, kelle ül oli kohtuasja läbivaatamine.
Asja arutamise ettevalmistamiseks olid eri isikud: assessores-kohtu
kaasistujad ja consiliarii-nõuandjad. Lisaks olid
kohtute juures abistava personaliga kantseleid.
Kohus muutus bürokraatlikuks. Kohtute juurde tekkisid advokaatide
kolleegiumid. Protsess muutus tasuliseks. Kohtulõiv- sportulae-
Seega kohtus käimine oli seotud suurte kuludega .
Ekstraordinaarne protsess ei tunne jaotusi: in iure ja in
iudicio.
Protsess algab hagiavaldusega hageja poolt, kusjuures tavaliselt kanti palve kohtuasutuse protokolli. Hageja andis kostjale kutse ilmuda kindlaks mööratud päeval kohtusse,kutse loeti antuks kohtu
nimel.See kostja kohtu kutsumis eviis on – litis denuntiatio-
Hiljem toimetasid kohtu kutsumist kohtukantselei teenrid.
Justinianuse ajal anti protsessi alustamiseks kirjalik avaldus-
libellus conventionis-kui kostja ei tule kohtu, on
võimalik otsustamine tagaselja. Kui hagi on tõendatud, teeb kohus
otsuse hagejakasuks.
Kui mõlemad pooled kohtusse ilmuvad, esitab esmalt kostja oma taanded .Siis esitab hageja oma nõudlused ja kostja kannab ette sisulised vastuväited.Se momen tongi ekstarordinaarses protsessis
hagi tunnistamine.
Nüüd advokaadid esitavad argumentatsioone. Seejärel asutakse
tõendite läbivaatamisele. Kohtu menetlus lõppes otsuse tegemisega.
Seda iseloomustab võitlusprintsiip:kohus võtab hageja palvel
asja arutlemisele, kohus ei hangi ise tõendeid; kohus ei mõista
rohkem välja, kui hagiavalduses nõutud. Arenes kirjalikus: kõik
kantakse kohtuprotokolli.Asja arutamine toimus kinnises ruumis.
Otsust täidavad administratiivorganid , mitte enam hageja.
Otsuse täitmine: vangistus, arest varandusele-müüakse osade kaupa
niipalju kui vaja.
Edasikaebamine on võimalik va imperaatori enda otsuste peale.
Edasikaebamine- appellatsioon
Kõik kommentaarid