Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tehisveekogud" - 16 õppematerjali

tehisveekogud on kanalid, kraavid, tiigid ja veehoidlad.
thumbnail
1
doc

Geograafia - Järved

lähe ­ jõe algus suue ­ jõe lõpp (meri, järv, teine jõgi) peajõgi ­ peamine jgi mis suubub järve või merre lisajõgi ­ toob peajõkke vett juurde harujõgi ­ haru, mis peajõega uuesti ühinevad või suubuvad ise merre või järve juga ­ vesi ei puuduta maapinda, kukub kuskilt kõrgelt alla kärestik ­ madal, kiire, kivine jõe osa, mis mööda maapinda voolab voolusäng ­ pikk ja kitsas süvend, mida mööda voolab vesi vooluhulk ­ vee kogus kuupmeetrites või ka liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget 2. Maailma pikim jõgi on Niilus. Euroopa pikim jõgi on Volga. Maailma sügavaim järv on Baikal. Maailma suurim järv on Kaspia. 3.Alamjooksul on voolukiirus niivõrd aeglane, et sinna koguneb palju setteid ning jõgi ei pääse ena mereni. Lihtsamat vooluteed otsides hargneb jõgi harujõgedeks. Seal kujuneb delta. Keskjooksul kasvab sängis vee hulk, kuid tasandikul suudab vesi kanda vaid liiva- ja saviosakesi. Sängi küljed kuluvad. Voolukiirus...

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hüdroloogia eksam

kokkupuutes mulla või mulla aluskihiga (surveta põhjavee väljavoolukohad) Hüdrograaf Eesti jõgedes on kaks veevaest perioodi ­ suvine põhjaveekiht ­ üks või mitu maa-alust võrk, jõe valgla: Mingil maa-alal paikn jõed, ja talvine. Enamasti on vett kõige vähem suvel, kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on ojad, järved, tehisveekogud (kraavid, kanalid, kuigi on ka erandeid: Narva ja Ahja jõgi, mõned piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjav saaks veehoidlad) ja sood mood hüdrog võrgu. Jõgi karstijõed ning Endla soostiku jõed, kus talvine seal märkimisväärsel hulgal voolata või millest saab alguse jõelähtest (allikast, järvest soost, miinimum on väiksem. Suvine madalvesi algab...

Hüdroloogia
169 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Konspekt

Millest tulenevad erinevused varasema nimestikuga - Pikka aega loendati Eestis ca 1200 järve, mille pindala >1 ha, uues järvede nimestikus on 2804 veekogu, neist looduslikke 1559. Üle 1-hektarise pindalaga on 2306. Maastumise tagajärjel merest eraldunud rannajärved, Karjäärijärved liiva- ja kruusavõtu kohtades, ammendatud lahtistes põlevkivikarjäärides, Tehisveekogud (tiigid ja paisjärved), Kadunud- Vanad veskijärved, Sooks muutunud madalad järved. Eesti suurjärved, nende suurus ja sügavus - Peipsi ­ 3555 km2, sellest Eestis 1529 km2 Võrtsjärv ­ 270 km2, meie suurim sisejärv, Narva veehoidla ­ 191 km2, suurim tehisjärv, sellest Eesti piirides 40 km2, Mullutu-Suurlaht ­ 14,4 km2 = 1440 ha (Suurlaht 5,9 ja Mullutu 4,3), Ülemiste ­ 9,6 km2 = 960 ha, Saadjärv ­ 7,1 km2, 25 m sügav, Vagula ­ 5,2 km2,Veisjärv ­ 4,9...

Eesti sisevete ökoloogia
70 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Veekogud

Ookeanid, mered ja soolajärved on soolaseveelised. Mageveekogud on jõed, mageveejärved ja enamik allikaid. Lisaks neile eristatakse ka riimveekogusid. Enamasti on need alla 18 promillise soolasisaldusega mered või lahed, kus merevesi seguneb jõgedest tuleva mageveega. Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. Vooluveekogudele on iseloomulik vee pidev ühesuunaline liikumine, seisuveekogudes liigub vesi vastavalt tuule suunale või Kuu mõjule (tõus ja mõõn). Tekke järgi eristatakse looduslikke ja tehisveekogusid. Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad) kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud. Vooluveekogusid on Eesti territooriumil üle 7000, neist kümm...

Loodus õpetus
35 allalaadimist
thumbnail
21
ppt

Veekogude esitlus ChatliinV

Veekogud Kätlin Viilukas Sisukord Üldist Lahed Mered Järved Soolajärved Allikad Jõed Kärestikud Kosed Joad Tehisveekogud Üldist Veekogusid jaotatakse: soolasteks ja magedateks. riimveekogusid. seisu- ja vooluveekogusid. looduslikeks ja tehisveekogudeks. Suurem osa Maast on kaetud veekogudega. Vesi on aga suure soojusmahtuvusega ja seetõttu onveekogudel tähtis roll Maa kliima kujunemisel. Veekogud on elukeskkonnaks bakteritele, seentele, taimedele ja loomadele ning tähtis komponent kõigi organismide rakkudes ja kudedes. Üldist Hüdroloogia on teadus, mis uurib siseveekogusid,...

Loodus õpetus
8 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Eesti punane raamat

Kübar kahvatuhall, kleepiv, vatjas-viltjas, kuni 25 cm läbimõõdus. Torukesed hele- kuni oliivkollased, ümardunult jalale kinnitunud; poorid ere-karmiinpunased, väikesed, ümarad. Jalg vähemalt vööndina ere-karmiinpunane, osaliselt kollane, ülal peene punase võrguga, jämenuijas, kuni 17 × 5 cm. Raipelõhnaga. Seeneliha kollakas. Eospulber oliivkollakas. Eosed kitsaskäävjad, 11­15 × 5­7 µm. Elupaik: lehtmetsad Ohutegurid: puuliikide osakaalu muutumine metsades, lageraied Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Samblik Lobaria pulmonaria, harilik kopsusamblik Kirjeldus: Tallus on lehtjas, läbimõõt kuni 30 cm, oliivroheline kuni pruun, hõlmad lapikud. Kergesti äratuntav kopsukudet meenutava roidelis-lohkliku talluse ülapoole järgi. Elupaik: lehtmetsad, segametsad Ohutegurid: met...

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Hüdroloogia materjalid

Geotermilise gradiendi keskmine väärtus on umbes 3 ºC 100 m kohta. -6- Põhjavee liikumine Põhjavesi liigub kõrgema veetasemega toitealadelt madalamatele, järgides veepinna kallet, mida nimetatakse ka gradiendiks. JÕEHÜRDOLOOGIA Hüdrograaf võrk, jõe valgla: Mingil maa-alal paikn jõed, ojad, järved, tehisveekogud (kraavid, kanalid, veehoidlad) ja sood mood hüdrog võrgu. Jõgi saab alguse jõelähtest (allikast, järvest soost, liustikust) ning suubub teise jõkke (peajõkke), järve, merre või ookeani. Teise jõkke suubuv jõgi on lisajõgi. Jõgi jaguneb ülem-, kesk- ja alamjooksuks. Ülemjooksul on voolukiirus suur ning vool uhub ja viib kaasa pinnast ja muud materjali (sängierosioon). Keskjooksul voolukiirus väheneb, osa kaasatoodud materjalist setib, kuid uhtainete kaasakandmise võime säilib...

Hüdroloogia
262 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Hüdrosfääri mõisteid

Veeringlus- koosneb eri lülidest. sademed-suur osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna taga,kuid isa ka õhuga maismaale.Auram-toimub koguaeg nii maa kui veekogude pinnalt. oleneb pinnase omadustest, taimest, temperatuurist jne. Jõgede äravool-sõltub sademete ja auramise vahekorrast,mida rohkem sajab seda suurem äravool. kaspia araali,sahara kesk austraal kõrbalad. Siseveed- maismaal paiknevad veed: jõed, järved, tehisveekogud , põhjavesi, mandrijää ja liustike vesi. Inimteg mõjust rannikule-setete pikiränne on looduslik protsess ja võib toimuda aastate jooksul,kui seteid jätkub. Kui kavatstakse rajada maju nii, et see takistab setete rännet,siis tuleb arvestada setete kuhjumistega takistuse taha. Üleujutus-põhjustavad inimohvreid ja suurt majanduslikku kahju. mererannikutel tingitud merevee ootamatust tõusust. Suuri ja katastroofilisi üleujutusi on ka eestis 2001 Pärnus...

Geograafia
68 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Geograafia mõisted

Külm hoovus- ümbritsevast veest külmem veevool Rannajoon- merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir Rannik- loetakse rannavööndit ja viimase naabruses olevat maismaa ja mere osa Laugja järskrannik- Laht- maismaasse lõikunud ookeani, mere või järve osa, mida kolmest küljest ümbritseb maismaa Väin- kitsas veeala, mis ühendab suuremaid veekogusid või nende osi ja eraldab maismaaosi Siseveed- maismaal paiknevad veed: jõed, järved, tehisveekogud , põhjavesi Jõelähe- jõe algus Jõesuue- jõe lõpp Delta- jõe harujõgedest moodustuv suudmeala, mis tekib setete kuhjumisel Jõesäng- pikk ja kitsas süvend, mida mööda vesi liigub Paremkallas- jõe algusest vaadatuna parempoolne lisajõgi Vasakkallas- jõe lähtest vaadatuna vasakpoolne jõgi Jõeorg- piklik pinnavorm, mis on ümbritsevast alast madalam Sälkorg- järskude veergudega ja V-kujuline org, mis on iseloomulik varases arenguastmes jõgedele Lammorg- lai, tasane jõgi...

Geograafia
62 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kahepaiksed

2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 KAHEPAIKSED.........................................................................................................................4 Kahepaiksed Eestimaal............................................................................................................4 Ohustatus Eestis......................................................................................................................5 Kahepaiksete kaitse.................................................................................................................6 Kahepaiksete esinemine Balti regioonis...

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Ökoloogia I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED

15. Heterotroofne organism ­ organism, kes toitub teiste organismide poolt valmistatud orgaanilistest ainetest ning nende lagundamisel saab elutegevuseks vajaliku energia. (kõik loomad, seened, suurem osa baktereid) 16. Hüdrosfäär ­ Maa armosfääri ja litosfääri vahel paiknev katkendlik vesikest, mis hõlmab ookeanid, mered, järved, jõed, tehisveekogud ja liustikud.(laiemas laastus kuuluvad sinna ka veeaur, vesi ning igijää/lumikate). 17. Kantserogeenne aine - orgaaniline ühend, inimesele ohtlik ja vähki tekitav aine, nt. benso(a)püreen 18. Karjatusahel - toiduahela üks põhitüüp, algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning järgmiselt kiskjateni. 19. Kasvuhooneefekt ­ nähtus, mida põhjustavad süsihappegaas ja mitmesugused teised gaasid...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
46 allalaadimist
thumbnail
26
doc

A. Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10. klassi geograafia eksami piletite küsimused

Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved. Vee jaotumine maal:  Maailmameri a) Vaikne ookean b) Lõunaookean c) Atlandiookean d) Ingia ookean e) Artika ookean f) Mered g) Lahed h) Väinad  Siseveed a) Liustikud b) Põhjavesi c) Järved, jõed d) Pinnavesi e) Atmosfäärivesi f) Tehisveekogud Maailmamere tähtsus: Maailmameri on hindamatu bioloogiliste , mineraalsete ja energeetiliste ressursside allikas, mida inimene kasutab söögiks ja mitmeks muuks otstarbeks. Kõige olulisemal kohal maailmamere ressurssidest on kalad , mida ei kasuta ainult inimesed, vaid millest tehakse ka kalajahu, mis on kasutusel loomasööda ning põlluväetisena. Otstarbeka majandamise korral taastuvad aga kalavarud suhteliseltlühikese aja jooksul, ning selleks tuleb reguleerida püüki ja...

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

-Kaevandamisest tekkivad maapinna muutused (langatused, maapinna rekultiveerimine); saasteainete sattumine pinnasesse. Kasvatatud toidus on rohkem kahjulikke mikroelemente.  Maastiku üldilme muutus, tehismaastik- Kaevandamisest tekkivad maapinna muutused; jäätmete ladestamine mägedena (aheraine-, poolkoksi- ja tuhamäed); tootmishooned, tehisveekogud . Tallinnas suured tööstusalad hoonetega.  Põhjavee kvaliteedi halvenemine ja põhjavee taseme muutused- Kaevandamise ja töötlemise käigus veekogudesse, põhjavette või pinnasesse levinud saasteained; jäätmete ladestamine mägedena (ohtlike ainetega saastunud pinna- ja põhjavesi) ja karjääridest ja kaevandustest vee väljapumpamine; lõhkamistööd. Avaldab negatiivset mõju ka veeorganismidele....

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

Sesoonselt on rohkelt näiteks kiile, ehmestiivalisi, kiilkärbseid, hooghännalisi jne. VEEKOGUD Veekogude liigitus Soolased, riimveelised või magedaveelised. Vee-elustiku liigilise koosseisu määrab põhiliselt veekeemia, kuid ka muud tegurid ­ ühendused veekogude vahel, keskkonna stabiilsus, veereziimi sesoonsed muutused, veekogu suurus ning teda ümbritsev maastik jmt. Looduslikud või tehisveekogud . Voolu- või seisuveekogud. Vee toitelisuse, pH jne. põhjal. Eesti järved on valdavalt karedaveelised (kalgiveelised) ja rohke huumusainete sisaldusega, mis on Euroopa veekogudega võrreldes unikaalne. Tänu sellele on järved saastele vastupidavad Teine Eesti eripära on suur rannajärvede hulk. Järvede seisundit väga oluliselt halvendanud tegevused: 1. 18.-19. saj alanud veetaseme alandamine, et saada juurde lammirohumaid; 2. 19.saj...

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Keskkonnapoliitika ja –juhtimissüsteemid eksamiks

3.Eesti ja EL veepoliitika peamised lähtekohad (pinnavesi, põhjavesi,Veeseadus, EL Veeraamdirektiiv). Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved, ookeanid, mered, liustikud, loodusmaastikus asuvad tehisveekogud , ka lumikatte jne. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas, keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi jne. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Salvkaevudes on vesi stabiliseerunud teatud kõrgusel, mida nimetatakse põhjaveetasemeks...

Keskkonnapoliitika
13 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Puisniidud Eesti seadusandluses

Toetusõigusliku pinna hulka ei arvata: veega piirnevat rannaala (liivane või kivine maa), kus rohttaimede osakaal koosluses on alla 50%; põõsastikku või metsatukka (ei kehti keskkonnaregistris arvele võetud looniitude, kadas tike, puisniitude ja puiskarjamaade puhul); keskkonnaregistris arvele võetud looniitude, kadastike, puisniitude ja puiskarjamaade koosluse osa, kus pole tuvastatav rohukamara olemasolu; tehisobjekte (hooned, kivihunnikud, tehisveekogud jne, välja arvatud looduskaitselis tel eesmärkidel rajatud objektid nagu kõretiik ja määruse nr 19 § 5 lg 4 märgitud kinnismä lestised ja pärandkultuuri objektid). Pindalatoetuste taotlusele tuleb märkida kogu taotleja valduses olevad vähemalt 0,30 ha suurused põllud, seda ka siis, kui toetust kõikide põldude kohta ei taotleta või taotleja kasutuses on põllumajandusmaad väljaspool PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrit. Toetuse saamiseks peab taotleja:...

Loodus
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun