Emotsioonikomponendid. Ahelatena. Põhjustaja ehk impulss sündmus kodeeritakse (liigitus mingisse kategooriasse) hinnang tekib füüsiline reaktsioon tegutsemine emotsiooni avaldumine (väljendub miimika, hääletoonis) emotsiooni regulatsioon (emotsiooni pidurdamine või võimendamine) . Põhiemotsioonid Rene Descartes kirjeldas kuut põhiemotsiooni: *üllatus *soov *armastus *rõõm *viha *kurbus Darwin tõi hiljem ,,hirmu" juurde. Ta jõudis ka selleni, et emotsioonide näoväljendused on kõikidel sarnased, sõltumata kultuurist ja et emotsioonid esinevad ka loomadel. Paul Ekman (1900 keskpaik) kirjeldas seitset põhiemotsiooni: *hirm *kurbus *rõõm *viha *vastikus *üllatus *põlgus Kuidas ära tunda põhiemotsioone? *Universaalne näoväljendus. *Esineb ka teiste primaatidel. *Emotsioonidega kaasnevad alati ka iseloomulikud füsioloogilised muutused. *Emotsioon kiire tekkega ja on lühiajaline. *Emotsiooni ei saa ära hoida ega keelata. Emotsioonide väljendused
tunnetus, näiteks skisofreenia puhul) Isiksusehäired(antisotsiaalne ehk düssotsiaalne) Orgaanilised ajukahjustused(näiteks kasvajad teatud ajupiirkonnas) Varasem vägivaldsus Jõuguna toimimine Mittesõnaline suhtlemine 38% VOKAALNE INFO JAOTUS 7% VERBAALNE 55% KEHAKEEL Mitteverbaalne käitumine koosneb mitmest komponentidest : Isikuruum Näoväljendused Silmside Vokaalsed vihjed Kehakeel Kehakeelel on oma roll Et rõhutada ja täiendada sõnu Et asendada sõnu Isikuruum Ed. Hall’i järgi eksisteerib : 1) Intiim distants 2) Isiklik distants 3) Sotsiaalne distants 4) Avalik distants Näoväljendused
tajutakse). Põhiemotsioonid Aegade jooksul on põhiemotsioonide arvuks pakutud kaks kuni kaheksateist. Põhiemotsioonide teooriate pooldajate seas on levinud arvamus, et kõikide emotsionaalsete seisundite aluseks on lõplik arv eristatavaid põhiemotsioone. Enim toetust on leidnud Paul Ekmani (snd 1934) ja tema kolleegide uurimistöö, mille kohaselt põhiemotsioonide hulka kuuluvad kindlasti kuus emotsiooni (hiljem lisandunud seitsmes, kuid võimalik, et neid on veel rohkem), mille näoväljendused on ühesugused ja maailma eri paikades hästi äratuntavad. Need on: 1. Hirm. 2. Kurbus. 3. Rõõm. 4. Vastikus. 5. Viha. 6. Üllatus. Hiljem on lisandunud ka seitsmes emotsioon 7. Põlgus. Ülejäänud emotsioonid on kas põhiemotsioonide alamkategooriad (nt emotsioon kimbatus põhineb emotsioonil hirm ja sisaldab veel mingit mitteemotsionaalset komponenti, nagu olukorra taju) või põhiemotsioonide kombinatsioonid (nt armukadedust võib intepreteerida
stiimul > talamus > erutus ja emotsioon - kognitiivne emotsiooniteooria (Schachter ja Singer) *hinnang *emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse tulemus stiimul > erutus > hinnang > emotsioon EMOTSIONAALSE KÄITUMISE OSAD (Mesquita ja Frida) - sündmus - sündmuste kodeerimine (alandus, solvang, oht...) - hinnang (vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule) - füsioloogiline reaktsioon - tegevusvajadus *emotsiooni väline avaldamine (miimima, žestid, näoväljendused...) *regulatsioon: avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult (kultuurinormid) NÄOVÄLJENDUSE UNIVERSAALSUS - bioloogiliselt määratud vastavate näolihaste kokkutõmbe või lõõgastumisega närviimpulsside toimel - näoväljendused on inimese enda poolt kontrollitavad nn kultuurilised väljendusreeglid PÕHIEMOTSIOONID - viha, hirm, vastikus, kurbus, rõõm, üllatus MIKS MEILE EMOTSIOONID? - hindamine (isikud, olukorrad) - ergutavad või pidurdavad - suunavad tähelepanu
- juhuslik - interaktsioonide suunamine Kehalised liigutused zestid (Ekman, Friesen) embleemid (nagu “sõnad” – tähendusega), illustraatorid (kõnega kaasnevad), adaptorid (endale suunatud, tahtmatud), afektide väljendamine peaga sooritatavad (nt noogutus) kehaasend (staatus, suhtumine teise isikusse) pilk (normid – jõllitamine, personaalse info väljendamine, interaktsioonide reguleerimine, tagasiside monitooring) näoväljendused naeratused Prokseemika - personaalse ja sotsiaalse ruumi kasutamine (isikutevaheline distants) Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur – 0 - 45 cm - intiimne tsoon – … -120 cm – personaalne tsoon (füüsilise kontakti võimalus väheneb võrreldes esimese tsooniga) – … - 360 cm – sotsiaalne tsoon – … - 610 cm – avalik tsoon Ruum tingib käitumise. Ruumi kasutamine ning inimeste vahelised suhted.
hästi. Silmside – Suhtlemis situatsiooni alustamiseks võetakse pilkkontakt. Mida agressiivsem, seda kauem suudab hoida. Pilkkontakt on tuntav kuskil 1-3 m kauguselt. Kui üks on kuulaja, siis rääkija hoiab pilkkontakti lühemat aega, kuna tegeleb 3 asjaga korraga. (Info töötlemine, enda ja teise inimese keha alateadlik kontrollimine, pilkkontakt) Näoväljendused – Inimene on suuteline näolihastega edasi kandma 10 000 erinevat emotsiooni. 6 põhi emotsiooni väljendust ( Õnn, üllatus, hirm, viha, vastikus ja kurbus) on ära tuntavad erinevates kultuurides. Näoväljendused kujunevad välja viiendaks eluaastaks. Inimese nägu on A-sümmeetriline. Vasak näopool allub vähem kontrollile, kui parem. Naised kontrollivad nägu paremini. Žestid – Jagunevad kolmeks :
Teadvustatud tegevus, mille eesmärgiks on muuta mitteverbaalsetes kanalites väljendatavat emotsiooni Mitterverbaalsete kanalite tunnused, mis on olulised valetamise hetke fikseerimisel: · Muutus peegeldab valetamist Silmaava muutus Silmapilgutuse sagedus Adaptorid Foneetiliste ja grammatilsite vigade arv kõnes Ebakindlus rääkimise ajal Hääle kõrgus Eitava sisuga väidete arv Irrelevantsed teemaarendused Sümmeetrilised näoväljendused · Muutus ei peegelda valetamist Silmside Naeratuste arv Pea liigutused Zestid, v.a. adaptorid Õlakehitused Jalgade liikumised Pooside muutused Vastusreaktsiooni aeg ja pikkus Kõne kiirus Enesekesksed väited.
eelarvamused kuulajate suhtes eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. lähtutakse jäigast ootusmudelist psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale omaenda esinemise ettevalmistamine Mitteverbaalsete suhtlemisvahenditena kasutan ma kineesikat- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt), miimika ehk näoväljendused, poosi ning poosivahetused, ruumisuhtedeid- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum, nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite kauda võin ma anda endast isegi rohkem informatsiooni kui verbaalse informatsiooniga. Minu poosidest, kineesikast, miimikast, ruumisuhtest võib välja lugeda mis tuju mul on, kuidas ma suhtun oma vestluspartnerisse. Kui ma olen tujust ära, siis mul on tõsine nägu, käed ristis, vahemaa partnerist on suur
Nimetage Ekmani põhiemotsioonid. Kirjeldage veel ühte põhiemotsioonide taksonoomiat. Mis toetab põhiemotsioonide ideed ja mida on sellele ette heidetud? Kuidas on veel võimalik emotsionaalseid reaktsioone liigitada? Põhiemotsioon emotsioon, mis on omane kõikidele inimestele, sõltumata kultuurist. Põhiemotsioonid on olemas sünnist saati, kõik inimesed väljendavad neid sarnaselt. Põhiemotsioonide tunnused: · Universaalsed näoväljendused · Emotsioonide esinemine teistel primaatidel · Kaasnevad erilised füsioloogilised muutused · Emotsiooni kiire teke · Lühiajaline kestus · Pole võimalik ära hoida ega keelata Ekmani põhiemotsioonid: · Viha · Hirm · Vastikus · Üllatus · Õnnelikkus · Kurbus · + põlgus Põhiemotsioonide taksonoomia: Jaak Panksepp vähemalt 4 anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvat närviringi: hirmu-, viha-, huvi- ja seotuseringe
enesekindlana jne. Kehakeelega saab ilma sõnadeta väga hästi väljendada oma pettumust ja pahameelt. Samuti võib ainult silmade ja miimika abil edasi anda sügavaid tundeid. Auditooriumi ees on samuti väga tähtis valida õige kehakeel oma sõnumi edastamiseks, sest muidu ei suuda auditoorium kuigi kaua teemale keskenduda. Kehakeele osad: 1) kineetiline - käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted - vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum Kehakeele tähtsamad aspektid Ole loomulik/lõdvestunud: Kui oled teistega suheldes loomulik ja lõdvestunud, peegeldub see sinu liigutustes ja käitumises. Isegi kui oled stressis või närviline, veendu, et su liigutused ei muutuks jäigaks, sest see reedab sinu närvilisuse, sinu kaasvestlejale. Kui sunnid ennast olema lõdvestunud, avaldad oma kaasvestlejale kindlasti palju paremat muljet.
armastus, rõõm, viha ja kurbus. Põhiemotsioonide teooria kasuks räägib asjaolu, et enamikes maailma eri keeltes leiduvad sõnad, mis tähistavad väikest hulka sagedasti esinevaid emotsioone, näiteks rõõm, kurbus, hirm. Ajalugu Samuti sai põhiemotsioonide olemasolule olulise kinnituse emotsioonide näoväljenduste uuringutest. Üheks esimeseks sellise uurimuse tegijaks oli Charles Darwin(18091882). Uurimistulemusi kokku võttes leidis Darwin, et emotsioonide näoväljendused ja vastavad füsioloogilised reaktsioonid ei sõltunu kultuurist, vaid on pärit evolutsiooni varasemalt astmelt. Põhiemotsioonid (7) Aegade jooksul on põhiemotsioonide arvuks pakutud kaks kuni kaheksateist. Enim toetust on leidnud Paul Ekmani(snd 1934) ja tema kolleegide uurimistöö, mille kohaselt kuuluvad põhiemotsioonide hulka 6 emotsiooni: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus, üllatus. Hiljem on nimekirja lisandunud
Robinson : Nõustaja märkused omavad mõju kliendi järgmisele mõtte-avaldusele. Egan'i SOLER programm : näoga kliendi poole, avatud kehahoiak, nõjatumine kliendi poole, silmside, lõõgastunud poos, keskmine distants terapeudi-kliendi vahel 140 cm ( ei ole absoluutne! nt kuulmislangusega kliendid). Harper, Wiens ja Matarazzo : identifitseerisid erinevaid tüüpe mitteverbaalseid käitumisi : parakeel ( keele osa, mis ei oma tähendust nt mhm, ooo, ahhaa), nägu ja näoväljendused, kineesika (liigutused), pilk ja näoväljendused, prokseemika (ruumikasutus). Nõustaja puudutuse positiivne efekt, samas teised väidavad, et see ei oma mingit mõju ( kliendi käitumine ei ole pälvinud samaväärset tähelepanu!) . Nõustamise eristamine teistest praktilise psühholoogia valdkondadest on mõnevõrra kunstlik. Nõustamisprotsessi ja seansi struktuur Õpetamise mudel : 1. Eesmärgiks on haritud, hästi informeeritud klient 2
lab. 68. E.Kraepelin(1856-1926) kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse looja. 69. Platon (427-347ekr) keha ja vaim on teineteisest eraldiseisvad 70. Aristotel(384-322ekr) hing ei saa olla kehast sõltumatu. 71. Hippokrates(460-370ekr) arstiteaduse isa,kehamahlade teooria 72. Galenos (129-199) 73. Galileo Galilei (1564-1642) 74. Rene Descartes(1596-1650) 75. I.Kant (1724-1804) ÄJ-1-P-E-Tar 76. Paul Ekman-põhiemotsioonid, mille näoväljendused on ühesugused ja maailma eri paikades hästi äratuntavad: hirm,kurbus,rõõm,viha,vastikus ja üllatus. 77. Neofreudistlikud psühhoanalüütikud: Alfred Adler (1870-1937) , Karl Gustav Jung ( 1875-1961), Erik Erikson (1902-1994) 78. Carl Rogers (1902-1987) 79. Alfred Binet (1857-1998) esimene intelligentsustesti looja. 80. William Stern (1871-1938) 81. Flynni effekt- üldine ülemaailmne intelligentsustestide taseme tõus.
Üldiselt kasutavad inimesed üheaegselt nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. 1.3 Mitteverbaalne ehk mittesõnaline suhtlemine Kas see nii täpselt on, ei julge kinnitada ega vastu vaielda, aga kindlasti on olukordi, kus me saame kehakeelt jälgides rohkem infot (ehk ka tõesemat infot) kui sõnadest. Seda eriti juhtudel kui need omavahel ei ühildu. Mittesõnaline ehk verbaalne käitumine koosneb mitmetest komponentidest: · Isikuruum; · Näoväljendused; · Silmside; · Vokaalsed vihjed; · Kehakeel. 1.3 Verbaalne ehk sõnaline suhtlemine Verbaalne sisaldab: · Loomulik keel - kõne kiirus ja rütm, pausid ja nende asukohad kõnes. Kõige tähtsam osa sõnade tähenduses. · Paralingivistilised vahendid - intonatsioon ja häälitsused nagu naer, nutt, köhatus ja ohkamine. 2. ESINEMISE SUHTLEMISTÕKKED Suhtlemistõkked võivad takistada suhtlemist, seetõttu on kasulik nendest teadlik olla.
sinu soovitud teele, mõjutama tegema või mõtlema nii nagu soovid. KÕNE pidamise kuldreeglid Kõne esitamiseks antud ajast kinni pidamine. Lühidus ja ainult kõige olulisemast rääkimine. Kõne eesmärgiga sobiva sisu ja vormi valik. KÕNE pidamise kuldreeglid Kõne teemad (sisu) Kõne pikkus 3-5 min = ca 1 A4 trükiteksti Näitmaterjal (esemed, pildid, tabelid, graafikud, PowePoint esitlus jne) KÕNE pidamine Lisaks jutule on olulised ka kõneleja zestid, liikumine, näoväljendused ja hääletoon: kuulajate tähelepanu viib kõrvale naljakas kehaasend, parasiitsõnade kasutamine, riiete näppimine või see, kui liikumisest ja zestidest on saanud omaette nähtus. KÕNE pidamine Kõne tempo võiks olla pigem aeglane, kui kiirustav. Tasub kasutada näitvahendeid (fotod, esemed, tabelid, heliplaadid, filmikatkendid, esitlus), mis teevad kõne huvitavamaks ja arusaadavamaks. Mida enam suudad esitada peast, seda parem on kontakt kuulajatega. KÕNE pidamine
Nt puudutustega seotud funktsioone on võimalik jaotada järgmiselt: (Heslin 1974): a) funktsionaalsed/professionaalsed. b) sotsiaalsed/viisakusega seonduvad puudutused on peamiselt nt käepigistused, c) Puudutustega seonduvad tunded. d) armastuse/intiimsusega seonduvad. e) seksiga seonduvad puudutused. Nende alla lähevad nt suudlused jne. 2) kineesika ehk kehaliigutused hõlmavad kõiki selliseid keha liikumisi nagu zestid, peanoogutused, näoväljendused, silmaliigutused ja poosid. Zestid Põhimõtteliselt võime me teha vahet kahte erinevat liiki zestide vahel - esiteks sellised mis täielikult kordavad kõnet ja teiseks sellised zestid, mis täiendavad kõnet (illustreerivad). Esimest liike zeste nimetatakse ka embleemideks (Ekmani ja Frieseni järgi) mida me kasutame siis kui on võimatu verbaalselt väljenduda. Peegeldamine toimub sel juhul kui teie partneri poos on teie oma peegelpilt. Enamasti
mis erinevate emotsioonidega peaksid kaasnema. Näiteks kaasneb hirmuga külmatunne, higistamine, lihaste pingulolek. 5. Tegutsemisvalmidus- Erinevad emotsioonid sisaldavad erinevaid käitumistendentse nagu lähenemine, abi otsimine, agressiivsus jne. Näiteks hirmuga kaasneb impulss kaitsta end oletatava hädaohu eest, mis sunnib inimest põgenema või enda eest seisma. 6. Emotsioonide avaldumine- Inimese näoväljendused, hääletooni muutumine. Kui inimene tunneb rõõmu, avaldub see naeratuses; kui viha, võib ta vibutada rusikat 7. Regulatsioon- Emotsioonide avaldumist on võimalik pidurdada ja võimendada. Emotsioonide kontrolli määravad individuaalne kogemus kui ka kultuurinormid. Põhiemotsioonid 17.sajandi keskpaigas kirjeldas Hollandi filosoog René Descartes oma raamatus ,,Hinge kired" kuut põhiemotsiooni: üllatus, soov, armastus, rõõm, viha, kurbus. Kõik ülejäänud
Otsekohesus • on aus • on otsekohene ja kindlameelne • võrdne kasu nii enesele kui suhtele Enda ja • isik väljendab end selgelt teistega • arvestab teiste inimeste õigusi • kohandatud isikutele ja situatsioonile, ta pole universaalne arvestamine sotsiaalne vastutus Kehakeel • mitteverbaalselt, sisaldab sõnumi stiili (silmside, hääl, kehaasend, näoväljendused, distants, aeg, kuulamine) Kriitikataluvus • ära ole ohver • võta endale hoiak, et sa suudad asju teha nii hästi nagu sa suudad ja kui kellelegi see ei meeldi, on see tema probleem MIKS INIMESED END EI KEHTESTA? NÕUAB LIIALT PALJU ENERGIAT EI AKTSEPTEERITA ENDA PERSONAALSEID ÕIGUSI MADAL ENESEHINNANG AKTSEPTEERITAKSE VAID TEISTE INIMESTE OOTUSI KARDETAKSE SURVET, KARISTUST VÕI EEMALETÕUKAMIST
läbipuuriv, tema hääl vali ja suhtlemine zestiderikas. Ent haiget võib teha ka vaikselt ja naeratades öeldud irooniline märkus. Agressiivne märkus on ka kiusamine. Agressiivne inimene väljendab oma tundeid, vajadusi ja ideid teiste kulul. o Oma arvamust esitab faktina o Kasutab kõnes ähvardusi o Valjuhäälne, ahistav, jäme, sarkastiline o Taotleb viimase sõna õigust vestlustes, mis on talle tähtsad. o Kõnes alandavad repliigid/hääletoon/näoväljendused o Süüdistab Palju agressiivsust tuleneb hirmust kaotada kontroll. Agressor võidab lahingu, kuid kaotab sõja. Elus on olukordi, kus äge, võitluslik ja ehk isegi sõjakas hoiak on omal kohal. Kui pätt pimedal tänaval sulle kallale kargab, ei maksa kohe oma ,,rahast ja parimatest riietest" loobuda kõikvõimalike jõuvõtete vasturakendamine on igati kohane. Kui laps on sõiduteele tormamas või sõber kuristikku astumas,
Tänapäeva inimesed annavad liiga kergesti alla. Antud referaadis käsitlen enesekehtestamist. Kirjutan lahti enesekehtestamise liigid ja enesekehtestamise mina-sõnumi. Defineerin enesekehtestamis mõistet ja käsitlen enesekehtestamise eesmärke. Lõpus võtan teema kokku ja annan hinnangu käsitletule. 1 KUIDAS DEFINEERIDA ENESEKEHTESTAMIST? Kehtestamine koosneb kahest olulisest komponendist: kehtestamise mitteverbaalsed komponendid (silmside, näoväljendused, füüsiline distants, kehaasend, hääletoon, kuulamine) ja kehtestava käitumise verbaalsed komponendid ehk edastatav sõnumi sisu (käitumise kirjeldamine, tunnete väljendamine, negatiivse tagajärje kirjeldamine). Kehtestava käitumise puhul on eesmärk õppida valikuid langetama, mitte igas situatsioonis end kehtestama. On olukordi, kus alistuv käitumine on igal juhul eelistatud, sama on agressiivse käitumisega. Ennastkehtestav inimene käitub targalt ja kaalutletult
käitudes ja naeratades tehakse teistele liiga ja rikutakse teise õigusi. See tähendab, et agressiivsust ei määra mitte niivõrd väljendusviis kuivõrd käitumisviis. Agressiivselt käituv inimene: · Oma arvamust esitab faktina · Kasutab kõnes ähvardusi · Valjuhäälne, ahistav, jäme, sarkastiline · Taotleb viimase sõna õigust vestluses, mis on talle tähtsad. · Kõnes alandavad repliigid/hääletoon/näoväljendused · Süüdistab (http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html) Erich Fromm oma raamatus ,, Inimese destruktiivne anatoomia" liigitab agressiivse käitumise viise vastavalt eesmärkidele: pseudoagressiivsus, kaitseagresiivsus, konformne agresiivsus ja kuritahtlik agresiivsus. Pseudoagresiivsus käitumisviis, millega tehakse teistele kahju tahtmatult. See on agressiivsus, mis tuleneb enese vajadustest ja seda ei sada tavaliselt negatiivsed tunded teiste vastu
Mitteverbaalsed e sõnatud suhtlemisvahendid: Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on informatsiooni saatja seisukohalt motoorsed (liigutustega seonduvad) ja vastuvõtja seisukohalt visuaalsed. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid annavad teavet partneri kohta ca 60% ulatuses kogu partneripoolsest infost. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: silmad ja silmside näitab suhtlemisvalmidust, kas sõnum jõudis kohale, oluline on pilgu suund, kõneleja vaatab vähem otsa kui kuulaja, näoväljendused alluvad inimese tahtele, seega on võimalik teha soovikohast näoilmet. Mida impulsiivsem ja emotsionaalsem on inimene, seda raskem on miimikat kontrolli all hoida. Lahke, naeratav nägu! pealiigutused kindlalt piiritletud tähendusega, suur tähtsus partneri kuulamisel, kehaliigutused ja poos iseloomustavad keha asendit ja liigutusi teatud perioodil: lähenemispoosid väljendavad huvi ja tähelepanu, taandumispoosid näitavad keeldumist, vastikust, eitamise, täispuhutuse poos
Loomuliku keele puhul jälgitakse: · kõne kiirust, · rütmi, · pause ja nende asukohta kõnes. Paralingvistilised vahendid on: · intonatsioon , · mitmesugused häälitsused nagu naer, nutt, köha või ohkimine. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms. III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid:
Enesekohaste oskuste omandamine ning täiskasvanute (nii lastevanemate kui lasteaiaõpetajate roll selles protsessis). Enesekohaste oskuste areng esimesel, teisel-kolmandal ja neljandast kuni seitsmenda eluaastani. Kuidas ja milliseid eneseteenindusoskusi kujundada väikelapsel? Miks? Eelkooliealiste laste eneseteenindamisoskuste kujundamist soodustavad tegurid. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 79-91 6. Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng. Nimetada kuus põhiemotsiooni, mille näoväljendused on on ära tuntavad kultuurist sõltumata (Ekmani ja Frieseni järgi). Emotsionaalse intelligentsuse mõiste. Tunnetest arusaamise areng lapsel. Emotsioonide reguleerimise oskuse ja suutlikkuse areng lapsel, täiskasvanute roll selles. Aktiivse kuulamise ja lapse tunnete peegeldamise tähtsus. Mida vajab laps emotsionaalse turvatunde arenguks? Seosed lapse tundeelu arengu ning motivatsioonilise arengu ja enesehinnangu vahel? Kodu ja
Põhiemotsioonid: 1. Rõõm 2. Üllatus 3. Kurbus 4. Hirm 5. Viha 6. Vastikus hiljem tuli juurde ka põlgus. Põhiemotsioonide teooria tõestuseks: · Igas keeles sõnad, mis tähistavad väikest hulka sageli esinevaid emotsioone. · Jaak Panksepp vähemalt neli anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvat närviringi: hirmu- vihahuvi- ja seotuseringe · Uurides näoväljendusi leidis Darwin, et emotsioonide näoväljendused ja vastavad füsioloogilised reaktsioonid ei sõltunud kultuurist, vaid olid pärit evolutsiooni varasemalt astmelt Põhiemotsioonide idee kriitika (Ortony & Turner, 1990) Puudub üksmeel selle osas: · kui palju on põhiemotsioone, · millised emotsioonidest on põhiemotsioonid Nt, kas üllatus on emotsioon? · mis teeb nad põhiliseks. Nt. kas näoväljenduste universaalsus seotud emotsioonide universaalsusega või käitumisviiside universaalsusega
ka kaupluses olevatest teenindajatest. Kliendid ootavad : · Teenindatakse õigest juba esimesel korral · Teenindatakse määratud ajal · Kohe ja kiiresti · Muudatustest operatiivne informeerimine, täiendav info edastatakse kohe Erinevate suhtlemisvahendite ja tehnikate kasutamine Suhelda saab klientidega telefoni , e maili teel. Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid: 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants
Emotsionaalses käitumises võib eristada järgmisi komponente: emotsioone põhjustavad sündmused; sündmuste kodeerimine (sündmuste liigitamine erineva tähendusega kategooriatesse, näiteks alandus, solvamine jne.); hinnang, mis määrab kindlaks sündmuse valentsi (positiivne-negatiivne) ja olulisuse; füsioloogilised reaktsioonid; tegevusvalmidus (erinevad emotsioonid vallandavad erinevaid tegevusi nagu näiteks põgenemine, agressiivsus, apaatia jt.); emotsioonide avaldumine (näoväljendused, häälitsused jne.); kontroll (emotsionaalsete reaktsioonide tahtlik pidurdamine või võimendamine). Emotsiooniteooriad. Erinevad teoreetilised lähenemised peavad mingit ühte komponenti emotsioonide tekkeahelas teistest olulisemaks. Füsioloogilise kallakuga uurijad peavad oluliseks eelkõige füsioloogilist masinat, mis emotsioone teenindab. Kognitiivse suuna esindajad peavad aga oluliseks maailma mudelit, mille vahendusel maailma tajutakse.
käitudes ja naeratades tehakse teistele liiga ja rikutakse teise õigusi. See tähendab, et agressiivsust ei määra mitte niivõrd väljendusviis kuivõrd käitumisviis. Agressiivselt käituv inimene: Oma arvamust esitab faktina Kasutab kõnes ähvardusi Valjuhäälne, ahistav, jäme, sarkastiline Taotleb viimase sõna õigust vestluses, mis on talle tähtsad. Kõnes alandavad repliigid/hääletoon/näoväljendused Süüdistab (http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html) Erich Fromm oma raamatus „ Inimese destruktiivne anatoomia“ liigitab agressiivse käitumise viise vastavalt eesmärkidele: pseudoagressiivsus, kaitseagresiivsus, konformne agresiivsus ja kuritahtlik agresiivsus. Pseudoagresiivsus – käitumisviis, millega tehakse teistele kahju tahtmatult. See on agressiivsus, mis tuleneb enese vajadustest ja seda ei sada tavaliselt negatiivsed tunded teiste vastu
ained (kibe), suhkrud jt (magus), teatud aminihapped (hõrk)- transduktsioon- retseptorrakud (5 tüüpi, 10 000tk) keele maitsenäsades, maitseelamus sõltuvuses ka lõhnast, puutetundlikkusest ja temperatuurist. Haistmises proksimaalne stiimul-õhus levivad lõhnad (10 000 lõhna, feromoonid?)- transduktsioon-nina tagaosas retseptorrakkude aktivatsioonimuster. Kehameeltes proksimaalne stiimul- kudede asend (asend, liikumine,vistseraalne aisting, näoväljendused), pea asend (asend, liikumine), naha deformatsioon (puudutus, kõdi, sügelus), naha temperatuur (soe ja külm),koe kahjustus (valu)- transduktsioon Kuidas kulgeb taju protsess nägemises, sh värvide nägemises? Proksimaalne stiimul- valguslaine amplituud (aistinguks heledus), sagedus (värvus),struktuur(küllastatus) transduktsioon (silmapõhja retseptorrakkudes e kolvikestes ja kepikestes asuva valgustundliku pigmendi keemilise struktuuri muutumine valguse kujul).
(positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus jne) Intensiivsus, Polaarsus, Kestus Emotsionaalse käitumise osad- (Mesquita ja Frida) Sündmus, Sündmuse kodeerimine, Alandus, solvang, oht, …,Hinnang, vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule, Füsioloogiline reaktsioon, Tegutsemisvalmidus, Emotsiooni väline avaldumine: nt näoväljendused, miimika, žestid, Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult), kultuurinormid Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Viha, hirm, vastikus, kurbus, rõõm, üllatus Mis on emotsioonide otstarve? Hindamine (isikud, olukorrad), Ergutavad või pidurdavad, Suunavad tähelepanu, Stimuleerivad mälu, Väljendavad (suhtumist, eelistusi) 32. Mida kujutab endast isiksus? Persona –mask, Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele
Ühtlased silmaliigutused arenevad 2. Kuul - Pööravad pilgu objektide silmatorkavatele omadustele (nt liikumisele) Kuulmine Hakkab funktsioneerima u 4 kuud enne sündi. Loode kuuleb vaid valjusid helisid, kuna keskkõrv on täidetud lootevedelikuga. Kuuleb kõige tõenäolisemalt ema kõnet, mis kandub läbi diafragma looteni.Tunnevad ära ema hääle, eelistades seda teistele. Keeravad pead hääle suunas Maitsetundlikkus Vastikus hapu maitse suhtes (näoväljendused) Rahulolu magusa maitse suhtes Lõhnatundlikkus Tunneb ära ema lõhna (ja emapiima lõhna) Ebameeldiva lõhna puhul pöörab pea ära Refleksid On aluseks keerulisematele tegevustele. Imemisrefleks Haaramisrefleks –kui puudutada peopesa, surub käe kokku (kaob 1-2 kuul) Otsimisrefleks –kui puudutada sõrmega lapse põske, pü üab suuga haarata (kaob 2. Kuul
Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus jne) Emotsionaalse käitumise osad · Sündmus · Sündmuse kodeerimine Alandus, solvang, oht, ... · Hinnang vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus · Emotsiooni väline avaldumine: nt näoväljendused, miimika, zestid · Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult) Kultuurinormid Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Põhiemotsioonid on hirm, viha, vastikus, põlgus, kurbus, rõõm ja üllatus Mis on emotsioonide otstarve? · Hindamine (isikud, olukorrad) · Ergutavad või pidurdavad · Suunavad tähelepanu · Stimuleerivad mälu · Väljendavad (suhtumist, eelistusi) Mida kujutab endast isiksus?
tõlgendada samuti emmal-kummal moel. Need on sõnumid, mida ei kirjutata ega räägita ning, milles antakse edasi tundeid ja hoiakuid. Kui mitteverbaalne käitumine on vastukäiv kõnele, mõjutab mitteverbaalne tõenäolisemalt sõnumi kogumõju, kaalub sõnad üles ja määrab sõnumist saadud tunded. Mitteverbaalset suhtlemist klassifitseeritakse: kineetika e. kehaliikumise käitumine - zestid, näoväljendused, liigutused, kehahoiak parakeel - hääle omadused, naermine, haigutamine, jms. prokseemika - füüsilise ruumi kasutamine ja taju olfaktsioon - lõhnatundmine naha tundlikkus - puudutuste tajumine materiaalsed objektid - riietus, kosmeetika, prillid, ehted, Kõik need mitteverbaalsed märgid võivad mõjutada seda, mil viisil me omistame sõnumile tähenduse. Organisatsioonisuhtluse puhul saadakse palju mitteverbaalseid märke /teateid keskkonnast.
Ruumilised ja ajalisedmärgid 1. Positsioon (nt peolaua taga kõige tähsamad need, kes istuvad laua ääres, neile järgnevad need, kes on keskel) 2. Suhteline kõrgus (positsioon teisest kõrgemal istumine rõhutab kõrgemat positsiooni, kuningas troonil) 3. Aeg: täpsus hilinemine on lugupidamatus, paus tõmbab tähelepanu Kui õpilane vaikib, tuleb öelda, et ma tunnen ennast ebamugavalt Visuaalsed märgid 1. Näoväljendused 2. Silmaliigutused * Kaua otsa vasatamine halvakspanu märk. * Kui vestluspartner tundub atraktiivne, puulillid suurenevad * Silmad liiguvad vastavalt sellele, mis mõtted on. * Suhtlemisakt algab ümberlülitamisega. Suhtlemisakt lõpeb, kui lõpetan pilkkontakti. 3.Keha liikumine. Liikumise järgi saab pimedas eristada inimese sugu. Õpetaja liigub klassis ringi kontroll jadomineerimine. Hoolivus kui õpilased tahavad küsida. 8) Käte asend
baasmotoorika. Laps suudab roomata, tõusta, kõndida või istuda ja pöörata pead.[8] Vaadeldud lapse käeline areng vastas 11 kuuse lapse normile, sest laps oli suuteline asetama asju üksteise sisse ja liikuma toest ühe käega kinni hoides. Samuti oli laps võimeline kiirelt ja kindlalt liikuma neljakäpukil, seisma lühikest aega toega.[3] Ühtlasi näitas lapse võime iseseisvalt seista, et tema motoorne areng vastab 11 kuuse lapse normile.[6] Näoväljendused nagu lapse suunurkade üles liigutamine ehk naeratamine millegi huvitava, või meeldiva (nt ema) märkamisel viitas sellele, et laps on suuteline väljendama rõõmu ning ema ja lapse vahel on tekkinud tugev ning terve side. Märgata oli ka lapse kiindumus oma emasse, kelle juurde ta pidevalt minna üritas.[7] Laps demonstreeris ka normaalselt funktsioneerivat embamisrefleksi, kus tasakaalu kaotamise korral sirutas ta käed laiali ning seejärel tagasi kokku
· Kehalised liigutused zestid embleemid (nagu "sõnad" tähendusega), illustraatorid (kõnega kaasnevad), adaptorid (endale suunatud, tahtmatud), afektide väljendamine peaga sooritatavad (nt. noogutus) kehaasend (staatus, suhtumine teise isikusse) pilk (normid jõllitamine, interaktsioonide reguleerimine, tagasiside monitooring) näoväljendused naeratused paralingvistilised, vokaalsed signaalid Prokseemika - personaalse ja sotsiaalse ruumi kasutamine (isikutevaheline distants) Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur 0 - 45 cm - intiimne tsoon ... -120 cm personaalne tsoon (füüsilise kontakti võimalus väheneb võrreldes esimese tsooniga) ... - 360 cm sotsiaalne tsoon ... - 610 cm avalik tsoon
Kommunikatsioonikanalid: suuline teavitamine, infotunnid, ettevõttesisesed üritused, nõupidamised, arenguvestlused, intranet, blogid, sotsiaalsed võrgustikud, koduleht, org'i sisesed väljaanded, e-kiri, telefon, videotehnika, teadetetahvel, sisekorraeeskirjad, ametijhendid, -standardid, teabepäevad. Kanalivalikut mõjutab ettevõtte suurus, tegevusvaldkond ja tööülesanded ja- vahendid. Suusõnaline: kehakeel, näoväljendused, häälekõla, intonatsioon ja kontekst lisavad tähendust. Küsimuste esitamise võimalus, tagasiside saamise võimalus, kiire, personaalne, vahetu. Kirjalik: Sõnum jäädvustatakse, sõnum on suhteliselt täpne. Oskuslikult koostatud sõnum vähendab väärtõlgendamise võimalusi. Paljundamise ja korduvkasutamise võimalus. Organisatsioonisisese suhtlemise põhiosad: suhtlemisvõrgustikud ehk suhltemiskanalitest moodustuvad mustrid, ametlik ja mitteametlik suhtlemine, alla-ja ülespool
- näoga kliendi poole, - avatud kehahoiak, - nõjatumine kliendi poole, - silmside, - lõõgastunud poos, - Keskmine distants terapeudi-kliendi vahel 140 cm. Kõik eelnevad punktid sõltuvad siiski olukorrast. Harper, Wiens ja Matarazzo (1978) identifitseerisid erinevaid tüüpe mitteverbaalseid käitumisi: 5 - parakeel, - nägu ja näoväljendused - kineesika (liigutused) - pilk ja näoväljendused - prokseemika (ruumikasutus) Nõustamioskuste alased uurimused Lecomte, Bernstein ja Dumont (1981) - sobiv interpersonaalne distants. Nõustaja puudutuse positiivne efekt (Alagna, Whitcher, Fisher ja Wicas, 1979; Hubble, Noble ja Robinsoni, 1981; Pattison, 1973), samas teised väidavad, et see ei oma mingit mõju (nt Stockell ja Dye, 1980).
PSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 1. ÜLDOSA PSÜHHOLOOGIA ON TEADUS, mis uurib psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Selle raames kirjendatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi ning selgitatakse välja kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psüühilised nähtused on vahetult toimuv või ajalise viivitusega ilmnev reageering välistele ja sisemistele ärritajatele. Nende reageeringute ning reageeringute talletatud tulemuste(teiste reageeringute) abil kujuneb inimeses – käitumises subjektis ja looduslikus või sotsiaalses indiviidis – arusaam maailmast ning selles kehtivates protsessidest ja reeglitest. Psüühiline mudel maailmast võimaldab otstarbekalt reageerida, kohaneda ja edu saavutada. Välised mõjutused muutuvad sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Sama m...
Mis toetab põhiemotsioonide ideed ja mida on sellele ette heidetud? Põhiemotsioonide teooria tõestuseks: · Igas keeles sõnad, mis tähistavad väikest hulka sageli esinevaid emotsioone. · Jaak Panksepp vähemalt neli anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvat närviringi: hirmu- vihahuvi- ja seotuseringe · Uurides näoväljendusi leidis Darwin, et emotsioonide näoväljendused ja vastavad füsioloogilised reaktsioonid ei sõltunud kultuurist, vaid olid pärit evolutsiooni varasemalt astmelt Põhiemotsioonide idee kriitika (Ortony & Turner, 1990) Puudub üksmeel selle osas: · kui palju on põhiemotsioone, · millised emotsioonidest on põhiemotsioonid. Nt, kas üllatus on emotsioon? Üllatus võib olla nii negatiivne, neutraalne kui ka positiivne. · mis teeb nad põhiliseks.
Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on loomupärases kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt
- Lateraalne suhtlemine (mitteametliku suhtlemise iseloomustamine) - suhtlemine, mis ei toimu vastavuses ametliku hierarhia ja võimuga. Verbaalsed suhtlemisvahendid (helilised suhtlemisvahendid): - loomulik keel (kiirus, rütm, paus ja asukoht) - paralingvistilised vahendid (intonatsioon ja mitmesugused häälitsused) 12 Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: - silmad - näoväljendused - pealiigutused - kehaliigutused ja poos (lähenemispoos, taandumispoos, täispuhutuse poos ja allasurutud poos) - ruumi kasutamine (prokseemia) - suhtlemise abivahendid - puudutused (taktiilne suhtlemine) - Personaalne ruum (личное пространство) - inimest ümbritsev ruum, mida tajutakse isiku osana ja mille läbimisel võõra inimesel poolt tuntakse ebamugavustunnet. Suhtlemisetapid: 1) Ümberlülitumine - katkestatakse sisekõne iseendaga. 2) Kontakti loomine.
Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on loomupärases kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms. III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt
või riietusest projektsioonimehhanism – isiku enda ebasoovitavate omaduste või vajakajäämiste ülekandmine teistele inimestele (probleemid tulenevad teistest, mitte minust endast) aktsentueerimine – teiste inimeste hinnangute teotamine mõnedele hindaja seisukohalt olulisematele kriteeriumidele teisi võimalikke kriteeriume tagaplaanile jätte NÄOPÕHILISED TUNNUSED: emotsionaalsed näoväljendused ja näo antropoloogilised morfoloogilised tunnused (näopõhiselt tajutavad kaks peamist tunnust) Näopõhise isikutaju uurimuste kaks seisukohta: 1) Isiku tegelikke seadumusi näo põhjal on kas võimatu või väga raske hinnata 2) Hindajate vahel on olulisi individuaalseid erinevusi 3) Hindajate poolt antud hinnangute vahel esineb tähelepanuväärselt suur sarnasus 4) Hindajad ei oska täpselt selgitada, millistele tunnustele nende hinnang tugineb 5) Ülemäärane üldistamise efekt
· Käitumise muutused Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus) Emotsionaalse käitumise osad. Sündmus Sündmuse kodeerimine · Alandus, solvang,oht meelelahutus, Hinnang · Vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule Füsioloogiline reaktsioon Tegutsemisvalmidus Emotsiooni väline avaldumine: Näoväljendused, miimika, zestid Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult) · Kultuurinormid 35. Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus ja üllatus. Hiljem on lisandunud ka seitsmes emotsioon põlgus 36. Mis on emotsioonide otstarve? Emotsioonid on seotud muutustega inimeste tegutsemisvalmiduses. Erinevad emotsioonid sisaldavad
· Taju konstantsus - inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. 3 6. Kirjelda isiku tajumise etappe ning selles kasutatavaid tajumehhanisme. Millised on etappide ja mehhanismide vahelised seosed? Isiku tajumise etapid: · Äratundmine - jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendused, liigutused, kehaehitus, riietus. Tundmatu inimesega kohtudes luuakse emsamulje puhul kiiresti tervimulje. · Üldmulje - tajuja väärtustab enda jaoks teatud omadusi. Ta hindab teise meeldivaks või ebameeldivaks jne. Märgatakse inimese seisundeid, mis väljenduvad näos, kehakeeles jne. · Sotsiaalsete tunnuste tajumine - tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala.
• Hinnang • Emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse tulemus Emotsionaalse käitumise osad (Mesquitaja Frida) • Sündmus 48 49 • Sündmuse kodeerimine – Alandus, solvang, oht, … • Hinnang – vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule • Füsioloogiline reaktsioon • Tegutsemisvalmidus • Emotsiooni väline avaldumine: – nt näoväljendused, miimika, žestid • Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult) – kultuurinormid Näoväljenduste universaalsus • Bioloogiliselt määratud vastavate näolihaste kokkutõmbe või lõõgastumisega närviimpulsside toimel. • Näoväljendused on inimese enda poolt kontrollitavad nn. väljendusreeglid kultuurilised. Põhiemotsioonid (P. Ekman)- põhiemotsioonide avastaja. Miks meile emotsioonid? • Hindamine (isikud, olukorrad)
Mitteverbaalne suhtlemine Mittesõnaline suhtlus. Sõnad piiratud kultuuriruumiga, mitteverbaalne (peaaegu) universaalne näit emotsioonide lugemine! Edward Hall suhtlemine loomariigis! Verbaalset vähe! Mitteverbaalne suhtlemine: Silmkontakt ehk pilk Mitteverbaalse suhtlemise kanalid Pilk tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk suhete indikaator, kõnekorra edasiandja Miimika universaalsed näoväljendused (üllatus, hirm, viha, vastikus, rõõm, kurbus) Miimika ehk näoväljendused Pantomiimika poosid, liigutused, kehakeel. Toimib verbaalse sõnumi täpsustajana või omaette sõnumikandjana Pantomiimika ehk kehaväljendused Distants/orientatsioon. Kaugus ja asend kui indikaator suhetest Puudutused kultuurispetsiifilised sõnumikandjad. Exp puudutus = mulje aususest ja siirusest Lõhn loomariigis keskne kanal. Miks inimesed ennast lõhnastavad? Riietus. Atribuutika
Vajalikud suhtlemisoskused · Oskus luua ja lõpetada kontakti · Oskus infot anda ja hankida · Selge ja täpne eneseväljendusoskus · Kuulamisoskus · Kehtestamisoskus · Vestluse juhtimisoskus · Konfliktiga toimetulekuoskus Mittesõnalised suhtlemisvahendid: · Distants, füüsiline kokkupuude: Intiimne distants - 0 0, 45 m. Personaalne distants 0,45 1, 20 m. Sotsiaalne distants - 1,20 3,60 m. Avalik distants - 3,60 6,10 ja rohkem m. · Näoväljendused · Silmside · Zestid · Poosid Verbaalne e. sõnaline väljendus · Loomulik keel artikulatsioon, kõne kiirus, rütm, pausid ja nende asukoht · Loogilisus, arusaadavus, lihtsus, tihedus, emotsionaalsus · Paralingvistika häälitsused, intonatsioon, parasiitsõnad · Hääletoon väsinud, energiline, sõbralik, üleolev Üldised soovitused · Mõtle läbi, mida ja kellele sa tahad öelda · Väljenda ennast täpselt · Esita oma mõtted loogilises järjekorras
Audiology Speech therapy Forensics (debate) and courtroom communication Mitteverbaalne suhtlemine • Mittesõnaline suhtlus. Sõnad piiratud kultuuriruumiga, mitteverbaalne (peaaegu) universaalne – näit emotsioonide lugemine! Edward Hall – suhtlemine loomariigis! Verbaalset vähe! • Mitteverbaalse suhtlemise kanalid • Pilk – tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk – suhete indikaator, kõnekorra edasiandja • Miimika – universaalsed näoväljendused (üllatus, hirm, viha, vastikus, rõõm, kurbus) • Pantomiimika – poosid, liigutused, kehakeel. Toimib verbaalse sõnumi täpsustajana või omaette sõnumikandjana Mitteverbaalne suhtlemine • Distants/orientatsioon. Kaugus ja asend kui indikaator suhetest • Puudutused – kultuurispetsiifilised sõnumikandjad. Exp – puudutus = mulje aususest ja siirusest • Lõhn – loomariigis keskne kanal. Miks inimesed ennast lõhnastavad? • Riietus
annaabi.ee 
