50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 30 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mihkel Kohav
Õppematerjali autor
Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega.
ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikumad.(naised sõnaga provotseerivad, mehed kehaga räägivad/ähvardavad). Õpetajal tähtis oskus analüüsida ENDA ja LATSE kõnet ja siis seda ka suunata! Oluline ongi eesmärkide, strateegiate ,sõnastuse analüüsi:: sellepõhjla siis sobivaid vastuseid leida ja lahedust otsida. Paremini mõjub ka TEE SEDA, mitte ÄRA TEE. Õpetaja kõnes oluline toon, tempo (naistel tav. kiirem kõne, samas liiga kiire kõne tekitab problasid), sõnastus, kui pikk lause, kui keerukas struktuur, abstraktse tähendustega sõnade arv. Mida arvesse võtta, kui lapsele teadmisi anda (nt õpikutes kasutatav tekstiraskus)? Hea asi on lähtuda psühholingvistikast. Mille puhul keel ja kõne erinevad siis? Keel on vahendite süsteem, aga kõnes me kasutame neid vahendeid. Kõnearendamises ongi oluline lähtuda individuaalselt ja .... . Kuna on keeleüksused e vahendid ja kuna on
originaalsust ja selle teostumist, samuti uute seoste loomise oskust; muusikateose esitamise puhul hinnatakse kunstilist teostust. loovtöö protsessile: õpilase algatusvõimet ja initsiatiivi loovtöö teema valimisel, ajakava järgimine, kokkulepetest kinnipidamine, ideede rohkust, suhtlemisoskust; loovtöö vormistamisele: teksti, jooniste, graafikute ja tabelite korrektne vormistamine; viitamine. loovtöö esitlemisele: esitluse ülesehitus, kõne tempo, esitluse näitlikustamine, kontakt kuulajatega. Näide ............................................................................................................ Kõned ja esitlused Krista Nõmmik, Ülle Salumäe 55 Hindamise alused Suurepärane Hea Vajab arendamist
Ma loon kontakti ja alles seejärel vahetan informatsiooni, töötlen seda, võtan vastu mingi otsuse. 13 Nagu märgata, on suhtlemisprotsessis kasutusel kõik psüühilised protsessid taju, tähelepanu, mõtlemine, mälu, kõne. Suhtleja tajub partnerit, Suhtlemise etapid 1. ÜMBERLÜLITUMINE PARTNERILE paneb tähele, mõtleb ,et leida tähelepanu suunamine partnerile partneri määratlemine lahendust , selleks toob püsimälust situatsiooni määratlemine (rituaal, töö, ajaviide, välja vajaliku info, väljendab ennast mäng, avatud suhtlemine jne
2 Miks suhtlus toimib 15 3 Fikseeritud koodi mudel 18 3.1 Suhtluse tööpõhimõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 3.2 Keele olemus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3.3 Keele ja kõne seos . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3.4 Sõna ja mõtte seos . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3.5 Tähenduse olemus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 3.6 Keele tekkimine ja muutumine . . . . . . . . . . . . . 21 3.7 Kõne headuse hindamine . . . . . . . . . . . . . . . . 22
nt. nimega arve kasutatakse samuti nagu nimeta arve - Analüüsi puudulikkusele osutab see, et õpilased ei oska võrrelda erinevat tüüpi, kuid ühte ja sama situatsiooni kirjeldavaid ülesandeid, või ei oska leida sarnasust erinevat situatsiooni kirjeldavate, kuid ühte tüüpi kuuluvate ülesannete vahel, S.t. ei .oska leida ülesande olulisi tunnuseid, toetuvad võrdlemise ja üldistamise ajal ebaolulistele. - Kõne reguleeriva funktsiooni puudulikkuse tõttu ei mõisteta korraldust ega osata vastavalt tegutseda: sõnaliste instruktsioonide täitmise raskused On toodud neli edututel kõige sagedamini esinevat sümptomite gruppi: - Mitmesugused õppimisvõimetuse vormid, nagu madal intelligentsus, raskused uute assotsiatsioonide loomisel, madal abstraheerumis- ja õppimisvõime (enam kui 95%-l). - Nõrk püsivus ja tahtejõud: unistamine, häiritud orientatsioon (enam kui 75 %-l).
arenguromaan romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Näiteks Mait Metsanurga (18791957) "Taavet Soovere elu ja surm". Vt ka romaan. Ares kreeka sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg. Ares oli verejanuline, kuid loomult arg. Rooma usundis vastab talle Mars. argistiil kõnekeelne igapäevane suulise suhtlemise keel. arhaism vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse arhaisme tegelaste kõne ja sündmuste iseloomustamisel, et sellega märkida ajaloolist koloriiti. Arhaismidega liialdamine raskendab teksti mõistmist ning võib risustada teose stiili. Näiteks: "Isepäinis ilus on sõit Stalheimist Gudwangenisse, kus tee kümnes keerus alla orgu konksvingerdab, nenda et testamendi tegemise mõte ep ole kellestki väga kaugel." (F. Tuglas.) arhetüüpne süzee algse süzee teisend, edasiarendus. Näiteks Johann Wolfgang Goethe (17491832) romaan "Noore Wertheri kannatused"
Bornhöhe kasutab jungi lugu „Vana andrese viimased elupäevad ja surm” raamatust „mõnda isamaa vanust aegust” (jung 1874), mis räägib vabast kuramaa lät- lasest andresest, kes üldise pärisorjuse taustal on saanud sakslastelt talu päriseks teenete eest sõdades venelaste vastu. sealt on üle võetud jaanuse vanaisa tambeti surivoodistseen, kus too peab oma järglastele kõne. Laena- tes jungilt oma peategelase perekonnaloo ja ühe stseeni, paneb Bornhöhe aga jaanuse vanaisa suhu talle iseloomuliku vabaduse idee – vabadus on inime- se pärisõigus, kuid on ülekohtuselt talt võetud ja kui ongi imekombel tagas- tatud, siis vajab pidevat valvet ja kaitsmist. kui küsida, kust on pärit „tasujas” kujutatud XiV sajandi maailma sot-
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid