Esinemise suhtlemistõkked referaat (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Suhtlemistõkked

kutsuma kaitsehoiakut, vastupanu ja pahameelt. Nad võivad viia sõltuvuse, tagasitõmbumis või ebapädevuse tundmiseni. Nad on ka tunnetebarjäärid- kasutades suhtlustõkkeid on ebatõenäoline, et läbi pääsevad ka tegelikud tunded. Miks informatsioon ei jõua pärale? Üheks põhjuseks võib olla mitmeastmeline suhtlemine, mis põhjustab palju infokadusid, -moonutisi jne. Põhjuseks võib olla ka kommunikatsiooni vahendatus. Kuid mis veel? Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked. Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, nimetatakse suhtlemistõketeks. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: · müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri (asfaldipuuri töötamine akna taga, valju muusika raadiost, aga ka liig ere valgus või täielik pimedus, käekirja segasus). Järelikult kõik, mis on seotud raskendatud kuuldavuse, nähtavuse, haistmise, maitsmise, tundlikkusega.

Suhtlemise alused

13

doc

Suhtlemise lühikontspekt

Sõnalisel tasandil tuleks teha kas kokkuvõte, kus peegeldub kõige olulisem või öelda lahkumisväljend. Mitteverbaalsel tasandil toimub keha ärapööramine, intonatsiooni langus, pilgu ärapööramine mingile suhtlusevälisele objektile jm. See etapp kestab sekundeid või isegi minuteid. Tüüpiliseks suhtlemisveaks on esimese ja kolmanda etapi alahindamine: nähakse ja täiustatakse ainult teist etappi. Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: _ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri _ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia _ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused _ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked:

Suhtlemisõpetus

28

doc

Kõne koostamine ja esitamine

kui kasutatakse tehnilisi vahendeid, kirjutatakse põhiteesid lüümikutele jne. Kui kõneleja otsustab oma kõne ette lugeda, on hea laused lühemaks ja lihtsamaks muuta, et need vastaksid rohkem suulise kõne ülesehitusele. Hea kõne peab mõne aja ,,laagerduma". Otstarbekas on kõne valmis kirjutada vähemalt kaks nädalat enne selle esitamist. Siis on võimalik teha parandusi ja lisandusi, kirjapandu veel kord läbi mõelda, et esinemise ajal end kindlamana tunda. 15 Põhjalik ettevalmistus annab ka esinemiseks rohkem enesekindlust. Juba esimeses eestikeelses kõneopikus juhiti tähelepanu sellele, et kõneleja peab ennast hoolega ette valmistama: ,,Väga põlastav on, kui kõneleja kõnes kinni jääb ehk alaliste mõtete ja üteluste järele piab angeldama, endisi ütlusi korrates, ümisedes ehk ,,heakene küll" üteldes

Väitlus

30

docx

Kommunikatsiooni barjäärid

 Tähelepanu kõrvale juhtiv ümbruskeskkond – särav päike, või vastupidi, hämaras, seinade toas värvid, maastik väljaspool akna taga, maalid, portreed, st kõik, mis on võimalik kaasvestlejate tähelepanu kõrvale juhtida; (ibid)  Temperatuuritingimustes - liiga külm või liiga soe ruumis; (ibid)  Ilmastikutingimused - vihm, tuul, kõrge või madal vererõhk, jne.; (ibid)  Olukorrast tingitud barjäär. Pead arvestama esinemise kellajaga (nt. peale lõunasööki ollakse unised), esinemiseks määratud ruumiga (kas kõigil on mugav?), päeva pikkusega ja muu taolisega, mis olukorda mingil moel segada võiks. (Janek Tuttar 2011). Kõik need tegurid võivad kommunikatsiooni tulemuslikkust mõjutada, sest nad mõjuvad suhtlusprotsessi osalejate individuaalsetele füsioloogilistele omadustele. (Коноваленко). Tehnilised barjäärid.

Ühiskond

17

doc

Suhtlemispsühholoogia

teksti avatus/suletus. Samuti mõjutab kontekst- semantiline keskkond. Konteksti tegurid: · teate saaja eelteadmised objekti kohta · osalevate poolte ühised kogemused, ,,ühismälu" · teate vastuvõtja positiivne või negatiivne hoiak öeldu suhtes  · tegeliku teate vastavus oodatavale või lahknevus sellest · teate haakuvus eelnevalt öelduga · kommunikantide omavahelised suhted Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: · müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri · keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia · suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused · situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked:

Suhtlemispsühholoogia

22

docx

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks

Suhtlemispsühholoogia. Teemad kordamiseks. Sissejuhatus teemasse. 1. Sotsiaalpsühholoogia: uurib kuidas mõjutab inimeste mõtteid, tundeid ja käitumist teiste inimeste tegelik, kujutleav või mõeldav juuresolek. Sotsiaalpsühholoogia ühendab nii psühhholoogiat kui ka sotsioloogiat. Psühholoogia: on teadus, mis uurib psüühikat, käitumist ja psüühilisi protsesse ja psüühika üldisi seaduspärasusi. 2. Suhtlemise olemus. Kommunikatsioon laiemas tähenduses. Teabevahetuse põhiskeemid. Suhtlemine kui semnatiline probleem. Suhtlemine: on inimestevaheline infovahetusprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, mõjutamine ja suhete loomine. Samuti on suhtlemine ka märgiline käitumine: ehk märke kasutav, vahendav ja tõlgendav teadvus. Hea suhtlemisoskus eeldab: 1. Head orienteeriumist rollides, mida ümbritsevad inimesed täidavad. 2. Oma rollide valdamist. 3. Oskust paindlikult siseneda rolli ja rollist väljuda si

Suhtlemispsühholoogia

22

pdf

Suhtlemine ja kuulamistõkked

Tähenduse mõistmist mõjutab kultuur, keel, sotsiaalne kuuluvus, isiksuslikud omadused, teksti avatus/suletus. Samuti mõjutab kontekst- semantiline keskkond. Konteksti tegurid teate saaja eelteadmised objekti kohta osalevate poolte ühised kogemused, ,,ühismälu" teate vastuvõtja positiivne või negatiivne hoiak öeldu suhtes tegeliku teate vastavus oodatavale või lahknevus sellest teate haakuvus eelnevalt öelduga kommunikantide omavahelised suhted  Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2

Suhtlemine

6

docx

INIMKOMMUNIKATSIOON küsimused KT-ks

konsensus, enamus, koalitsioon, teerull 75. Mis on avalik esinemine? Esinemine, kus sõnum on suunatud kõigile grupi liikmetele, tagasiside on piiratud, auditoorium mitmekesine, võimalus tagasisidet valesti interpreteerida on suur, esineja peab valmistuma kõneks, kohandamine on väga raske, auditooriumi analüüs on raske ja ebatäpe. 76. Millest sõltub esineja usutavus? Autoriteersusest, iseloomust, dünaamikast. Lisaks ka eelnevast usaldusest ja esinemise ajal tekkivast usaldusest.7 7. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid? Ekspromtkõne, maha loetud kõne, päheõpitud kõne, vabalt rääkimine. 78. Mis on auditooriumi analüüs? Demograafiline analüüs, eesmärgile orienteeritud analüüs. Vaadatakse kuidas publik käitub(millele ja kuidas ta vastuvõtlik on) 79. Millised on erinevad kõne ülesehituse mudelid? Teema järgi, kronoloogiline, ruumiline, probleem-lahendus, põhjus- tagajärg. 80

Karjäärinõustamine

Kommentaarid (0)