Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LAPSE VAATLUS JA ANALÜÜS (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Tartu Ülikool
Eripedagoogika
LAPSE VAATLUS JA ANALÜÜS
Arengupsühholoogia kodutöö
Tartu 2011
Vaatluskoht: lapse kodu - korter Tartu linnas
Last vaatlesid:
Antud protokolli koostaja ja analüüsija
Millal toimus: 30.09.2011
Lapse vanus: 10 kuud ja 20 päeva
Lapse sugu: naine
Situatsiooni kirjeldus: Toas viibisid laps, lapse ema, naissoost isik („ tudeng 1“ - last varem kohanud), naissoost isik („tudeng 2“ - pole last varem kohanud), meessoost isik („tudeng 3“ - pole last varem kohanud), puuris olev koduloom küülik. Tähtsaimad objektid: diivan , laud, tool , mänguasjade kast, koduloom jänese puur.
Situatsioon: Ema on just tulnud lapsega jalutamast, kus laps oli jalutamise ajal vankris ning magas osa jalutamise ajast. Ema tõi lapse ise korterisse, eemaldas lapse õues olemise riided, pani lapse maha. Koos nendega tuli korterisse kolm isikut.
Vaatlusprotokoll:
13.19 Lapse on istuli , avab suu, suunurgad liiguvad üles ja ta häälitseb. Laps vaatab ema poole.
13.20 Lapse suunurgad liiguvad alla, häälitsemine muutub vaiksemaks. Laps vaatab naissoost tudengi („tudeng 2“) poole, keda pole varem kohanud.
13.20 Laps paneb käed näo ette, lõpetab häälitsemise, suleb suu täielikult.
13.20 Laps haarab vasaku käega „tudeng 2“ näpust, kes istub lapse kõrval toolil.
13.21 Laps tõuseb püsti, hoiab vasaku käega „tudeng 2“ näpust ikka kinni.
13.21 Laps liigub kõndides ema poole, hoides samal ajal kinni „tudeng 2“ näpust, kes tõusis toolilt, et liikuda lapsega kaasa.
13.21 Laps laseb „tudeng 2“ näpust lahti ja toetub mõlema käega diivanile, kus istub ema.
13.21 Laps võtab ema näpust kinni vasaku käega, lapse suunurgad liiguvad üles, hakkab häälitsema.
13.21 Laps ei toetu enam diivanile, ajab ennast ema näpust kinni hoides püsti.
13.21 Laps istub maha ja laseb ema näpust lahti.
13.22 Laps liigutab pead paremale ja vasakule, vaadates toas ringi.
13.22 Lapse pilk jääb pidama tema all oleva kireva vaiba peal.
13.22 Laps kisub parema käega vaipa , suunurgad liiguvad üles, häälitseb.
13.23 Laps roomab häälitsedes „tudeng 2“ poole, kes istub umbes kahe meetri kaugusel lapsest.
13.23 Jõudes „tudeng 2“ juurde, istub laps maha ja vaatab „tudeng 2“ poole.
13.23 Laps vaatab peamiselt „tudeng 2“ käes olevat kaamerat.
13.23 „Tudeng 2“ tõuseb püsti ja eemaldub lapsest. Laps ei jälgi enam „tudeng 2'te“.
13.24 Laps keerab pea ema poole ja vaatab teda. Laps keerab pea „tudeng 3“ poole ja vaatab teda.
13.24 Laps roomab umbes pool meetrit „tudeng 3“ poole, jääb seisma.
13.24 Laps vaatab „tudeng 3“ ja tema ees olevat sülearvutit, lapse suunurgad liiguvad üles ja alla.
13.25 Laps vaatab „tudeng 2'te“ ja roomab tema poole, suunurgad on üles, teeb lühida häälitsuse.
13.25 Laps näeb lauda, kus on sülearvuti. Hakkab selle poole roomama.
13.25 Laps jõuab lauani, püüab ennast laua najal seisma ajada. Lapsel on keel suust väljas.
13.26 Laps seisab, toetudes lauale. Laseb lauast lahti ja teeb neli sammu ema poole.
13.26 Laps kukub , aga paneb käed laiali ning maandudes ette.
13.26 Laps roomab puuri poole, kus sees on jänes ja mille kõrval on kast mänguasjadega ja mänguasjad.
13.27 Laps jõuab mänguasjade kasti juurde. Võtab maast mänguasja, hoiab sellest mõlema käega kinni. Seejärel hoiab ainult ühe käega mänguasjast kinni ning keerab pea „tudeng 3“ poole ja vaatab teda.
13.27 Laps jätab mänguasja maha, läheb roomammisasendisse ja liigub roomates ema poole umbes meetri, häälitsedes.
13.28 Laps keerab ennast ringi ja liigub mänguasjade juurde tagasi. Jõudes kohale istub, võtab kahe käega pallist kinni ning liigutab seda üles alla.
13.28 Laps viskab palli eemale umbes meetri ja roomab pallile järele.
13.29 Laps jõuab roomates pallini, võtab sellest mõlema käega kinni ja katsub palli.
13.29 Laps paneb pea kuklasse ja häälitseb ning suunurgad üles liigutatud, püsib nii umbes 5 sekundit.
13.29 Laps paneb palli maha ja lükkab selle kätega endast eemale veerema.
13.30 Laps istub ja vaatab palli.
13.30 Laps märkab ema, kes temast möödub.
13.31 Laps ajab ennast ema najal püsti.
13.31 Laps püüab ema najal tasakaalu hoida, aga vajub istuli tagasi.
13.31 Laps istub ja vaatab, kuidas ema eemaldub temast.
13.32 Laps liigub roomates ema poole, kes istub. Laps tõuseb püsti. Laps võtab ema käest palli kahe käega.
13.32 Laps seisab ja hoiab palli käes. Laps viskab palli maha ja kukub kõhuli. Paneb käed ette.
13.32 Laps võtab istuli asendi ja lööb ühe käega palli.
13.32 Laps liigutab mõlemat kätt üles ja alla kolm korda ning häälitseb.
13.33 Laps läheb roomamisasendisse ja hakkab ema poole roomama, kes istub diivanil.
13.33 Laps jääb roomates seisma, vaatab ema ja roomab edasi.
13.33 Laps jõuab diivanini, kus istub ema, ajab ennast istuva ema najal püsti.
13.34 Laps vaatab toas ringi, hoiab tasakaalu toetades istuva ema jalgadele .
13.34 Laps märkab palli ja vaatab seda.
13.34 Laps liigub kõndides palli poole.
13.34 Laps võtab palli kahe käega üles ja häälitseb.
13.34 Laps keerab ennast ringi, hoides pallist mõlema käega kinni ja hakkab ema poole liikuma.
13.35 Lapsel kukub umbes pool meetrit enne emani jõudmist pall maha ja laps kukub ise maha.
13.35 Laps jälgib, kuidas maha kukkunud pall veereb lauani ja siis laua alla.
13.35 Laps on roomamisasendis ja vaatab ema poole.
13.35 Laps on istuli ja võtab maast teise palli, mis oli diivani läheduses.
13.35 Laps paneb palli oma näo lähedale, paneb oma keele vastu palli.
13.36 Laps tõuseb püsti, hoiab palli käes ja üritab seda ema sülle lükata. See ei õnnestu, pall veereb maha.
13.36 Laps toetub mõlema käega diivanile ja liigub samal ajal palli poole.
13.36 Laps jõuab pallini, mis on diivani ääres ja võtab selle kahe käega üles.
13.36 Laps liigub koos palliga ema poole kõndides.
13.36 Pall kukub maha. Laps kõnnib palli juurde, võtab selle maast üles kasutades mõlemaid käsi, häälitseb lühidalt ja kõnnib ema juurde tagasi.
13.37 Laps jõuab ema juurde koos palliga. Häälitseb. Laps üritab emale palli sülle panna.
13.37 Pall kukub maha, laps vaatab ema.
13.37 Laps hammustab üks kord diivanil istuva ema kätt ja ta suunurgad liiguvad üles.
13.37 Peale esimest hammustust kiljatas ema, mille järel hammustab laps veel üks kord ema kätt.
13.37 Laps tõstab käe ema poole. Laps häälitseb.
13.37 - 13.50 Laps sööb, joob alguses tassist, joob lutipudelist, ema tegeleb lapsega.
13.50 Laps ajab näo krimpsu.
13.50 Laps aevastab ja kõnnib jänese puuri poole. Liigub umbes meetri ja kukub ümber.
13.50 Laps ajab ennast puuri najal üles ning liigub kõrvaoleva mänguasja kasti poole.
13.51 Laps jõuab mänguasjade kastini. Häälitseb, võttes maast ühe käega väikese ja kerge mänguasja ja pannes selle mänguasja kasti. Laps häälitseb.
13.51 Laps katsub mänguasjade kastist ühe käega erinevaid mänguasju ja häälitseb.
13.52 Laps võtab mänguasjade kastist ühe käega korduvalt üles ühte ja sama kollast tassi ning laseb sellest jälle lahti.
13.52 Laps hoiab ühe käega mänguasjade kastist kinni ja võtab kollase tassi mänguasja kastist.
13.52 Laps hoiab kollast tassi käes, liigutab seda üles ja alla ja häälitseb.
13.53 Laps pillab kollase tassi maha, hoides samal ajal kinni mänguasjade kastist teise käega.
13.53 Laps võtab mänguasjade kastist sinise tassi.
13.53 Laps istub ja võtab kätte ka kollase mänguasja, mis enne kukkus maha.
13.53 Laps paneb sinise mänguasja kollase mänguasja sisse.
13.53 Laps pillab mõlemad mänguasjad maha, need veerevad lapsest eemale. Laps hakkab nende poole roomama.
13.53 Laps jõuab roomates sinise mänguasjani, võtab selle kätte ja ajab ennast lähedal oleva tooli najal üles, häälitsedes ise samal ajal.
13.53 Laps roomab koos mänguasjaga laua alla ja vaatab sealt välja, häälitsedes, suunurgad üles liigutatud.
13.54 Laps ajab ennast püsti laua all oleva tooli najal ning toksib mänguasja vastu tooli.
13.54 Laps häälitseb ja toksib mänguasja vastu tooli edasi, toetades ennast ühe käega vastu tooli.
13.54 Toetudes ühe käega tooli najale , nüüd seistes, liigub laps edasi ja lükkab tooli eest ära ning kõnnib laua alt välja.
13.55 Laps märkab teispool ruumi ema, kes on umbes kolme meetri kaugusel.
13.55 Laps liigub kõndides ema poole.
13.56 Jõudes emani, istub laps maha ja vaatab ringi.
13.56 Laps häälitseb.
13.56 Laps märkab maas mängutrummi pulkasid ja vaatab neid.
13.57 Laps on istuli, võtab maast vasaku käega ühe trummipulga.
13.57 Laps vaatab lähemalt seda trummipulka.
13.57 Laps sügab trummipulgaga oma nina.
13.58 Laps viskab trummipulga maha ja vaatab ringi.
13.58 Laps roomab teise mänguasja poole, mis näeb välja nagu karvane kaisukaru või kaisukoer.
13.58 Laps jõuab karvase mänguasjani ja võtab sellest kinni, olles istuli.
13.58 Mänguasi hakkab muusikat mängima, lapse suunurgad liiguvad üles, laps häälitseb.
13.58 Laps hoiab mänguasja ühes käes ja lööb seda vastu maad.
13.59 Laps vaatab ringi.
13.59 Laps tõuseb püsti, hoiab mänguasja vasakus käes. Märkab ema.
13.59 Laps liigub ema poole, jääb korraks seisma ja liigub ema poole edasi.
14.00 Laps kukub maha, paneb käed ette, hoides samal ajal vasakus käes mänguasja.
14.00 Laps ajab ennast käte abil püsti, hoiab mänguasja käes, seisab ja vaatab ringi.
14.00 Lapse suust tilgub sülge.
14.00 Laps kõnnib ema poole koos mänguasjaga.
14.01 Laps jõuab emani, liigutab mänguasja käes, mänguasi teeb häält, laps hakkab häälitsema.
14.01 Laps häälitseb.
14.01 Mänguasi kukub maha, laps liigutab mõlemat kätt üles ja alla.
14.01 Laps kukub istuli ja ajab ennast diivani najal püsti ja kukub maha. Laps ajab ennast uuesti, kasutades enda püsti ajamiseks ka kahte kätt, ühe käega võtab maast mänguasja.
14.02 Laps hoiab ühe käega diivanist kinni, teise käega hoiab mänguasja kõrvast ja kõnnib paar sammu. Laps kõnnib diivanist eemale koos mänguasjaga, kukub istuli ja häälitseb, pillab mänguasja käest.
14.02 Laps vaatab lähedal istuva „tudeng 2“ varbaid ja häälitseb, suunurgad liiguvad üles.
14.02 Laps võtab maast mänguasja, tõuseb püsti ja astub kolm sammu ning kukub käpuli.
14.02 Laps roomab koos mänguasjaga edasi pool meetrit, ronib mänguasja otsa ja paneb suu vastu mänguasja nina.
14.03 Laps tõuseb püsti, võtab mänguasja kätte
14.03 Laps astub paar sammu edasi ja kukub pikali .
14.03 Laps vaatab ringi.
14.04 Laps tõuseb püsti ja vaatab ringi.
14.04 Laps kõnnib ukseavani ja hoiab ennast käe abil uksenajal püsti.
14.04 Laps astub uksest sisse ja läheb teise tuppa. Häälitseb. Laps tuleb tagasi, häälitseb, suunurgad on üles liigutatud.
14.05 Laps vaatab suurte silmadega „tudeng 2“ ja „tudeng 3“ poole, häälitseb. Suu jääb lahti.
14.05 Laps hoiab tasakaalu toetudes uksele, seisab kahel jalal. Laps ajab näppe suhu .
14.06 Laps toetub ukse najale, suunurgad üles liigutatud, häälitseb, teeb suuga luristamise hääli.
14.06 Laps teeb teeb spagaati meenutava liigutuse . Laps laseb uksest lahti ja istub maha.
14.06 Laps tõuseb püsti ja keerab ennast 180 kraadi, kukkudes jälle istuli.
14.07 Laps tõuseb ukse najal püsti, seisab ukse piida peal, hoides ühe käega ühelt poolt ust kinni, teisega teiselt poolt. Laps laseb ühe käe lahti ja paneb nimetussõrme nina peale, häälitsedes.
14.07 Laps võtab ukse lähedal oleva ema näpust kinni ja astub paar sammu. Laps laseb ema käest lahti, seisab iseseisvalt püsti ja võtab käega enda teisest käest kinni.
14.07 Laps võtab maast mänguasja ja kõnnib ema poole, kes istub nüüd diivanil. Laps kukub maha, pillab ka mänguasja maha. Laps võtab mänguasja üles.
14.08 Laps tõuseb püsti ja kukub pikali. Üritab mänguasja lahti kiskuda.
14.08 Laps jätab mänguasja maha ja on istuli, raputab pead. Laps on neljakäpakil ja ligineb „tudeng 2'le“. Laps näitab näpuga ema poole, lapse suust tilgub sülge.
14.09 Laps tõuseb püsti ja kõnnib ukse avauseni.
14.09 Laps hoiab ühe käega uksest kinni. Laseb lahti ja kõnnib iseseisvalt.
14.10 Laps kukub maha.
14.10 Laps häälitseb ja vaatab ringi.
14.11 Laps tõuseb püsti ja kõnnib diivani poole, ajab näpud suhu.
14.11 Laps kukub maha ja teeb häält. Ajab ennast laua najal põlvili ja siis püsti.
14.12 Laps kõnnib iseseisvalt diivani poole. Paneb käe suhu. Püüab hammustada ema kätt.
14.12 Laps võtab diivani lähedalt maast mängutopsi.
14.13 Laps kortsutab kulmu ja paneb mängutopsi suhu samal ajal kõndides ja häälitsedes.
14.13 Laps võtab topsi suust välja ja kõnnib mänguasjade kastini.
14.13 Laps toetub mänguasjade kastile, häälitseb, paneb mänguasja sinna kasti ja võtab kaks mänguasja.
14.14 Laps taob mänguasju omavahel kokku. Viskab neist ühe maha. Astub kaks sammu ja asetab mänguasja oma näo ette, liikudes samal diivani juurde.
14.14 Laps annab mänguasja ema kätte ja vaatab ema poole, häälitsedes. Saab mänguasja emalt tagasi.
14.15 Laps häälitseb ja üritab mänguasja emale anda. Ema mänguasja vastu ei võta.
14.15 Laps vehib mänguasjaga, mänguasi teeb häält. Laps viskab mänguasja maha ja astub selle sisse ühe jalaga (mänguasi oli seest tühi, ringi moodi).
14.16 Laps vajub põlvili ja toetub ühe käega kapi najale. Üritab mänguasja jala ümbert ära kiskuda edutult. Alguses ühe käega, siis kahe käega.
14.16 Laps vajub külili ja saab mänguasja jala ümbert ära.
14.17 Laps roomab koos mänguasjaga poolteist meetrit. Jätab mänguasja maha. Teeb häält.
14.17 Laps tõuseb püsti ja kõnnib ukseni. Ajab näpud suhu.
14.18 Laps hoiab end lühidalt tasakalaus uske najal ja siis tuleb tagasi toa keskele vehkides kätega.
14.18 Laps kummardub ja võtab maast mänguasja. Kõnnib sellega natuke ja kukub maha. Pillab mänguasja maha ja võtab maast teise mänguasja.
14.19 Laps on istuli ja üritab mänguasja teise mänguasja sisse toppida.
14.19 Laps häälitseb ja vaatab ema poole.
14.20 Laps on istuli, keerab ennast teistpidi, tõuseb püsti ja kõnnib ema poole, kes on diivanil.
14.20 Laps häälitseb. Hoiab ennast diivani najal püsti ja häälitseb veel.
14.21 Laps võtab ema näpust kinni ja kõnnib toa keskele. Laps laseb näpust lahti ja kukub maha.
14.22 Laps hoiab ema näpust kinni ja teeb peaaegu ringi ümber ema ja häälitseb. Korrutades ühte ja sama häälitsust.
14.23 Laps kõnnib iseseisvalt köögi poole. Kummardub, võtab maast mängutopsi, pistab selle suhu. Laps leiab teise topsi ja võtab selle üles, nüüd on lapsel üks tops ühes käes, teine teises. Laps teeb hääli, lööb topse kokku, vaatab üle õla tagasi.
14.24 Laps naeratab. Laps vaatab üle õla tagasi. Laps ajab ennast ühe käe najal püsti, tops käes, tops kukub maha, laps võtab selle üles ja kõnnib ning pillab topsi maha.
14.24 Laps komistab maas oleva mänguasja otsa. Lapse suust tuleb sülge. Laps teeb valju häält ning sellele järgnevad pehmemad häältisused. Laps hoiab ema näpust kinni ja naeratab.
14.25 Laps katsub võõra „tudeng 2“ põlve ja naeratab. Laps patsutab „tudeng 2“ põlve.
14.26 Laps ajab ennast püsti, kukub maha. Ajab ennast püsti, liigub diivanini, toetub diivani najale ja ajab teist kätt suhu. Laps püüab ema näppe endale suhu toppida.
14.27 Laps kukub maha, jääb istuli.
14.27 Laps häälitseb, ajab ennast diivani najal püsti, kõnnib jänesepuuroi poole.
14.28 Laps jõuab jänese puuri juurde, laskub põlvili ja üritab kätt puuri ajada.
14.29 Laps tõuseb püsti ja kõnnib diivani juurde. Laps toetub diivani peale ja hakkab nutu moodi häälitsust tegema.
14.30 Laps järgneb kõndides emale, kes läks maha diivanilt, kukub istuli keset tuba. Laps märkab, et ema on jälle diivanil, tõuseb püsti, astub paar sammu ja kukub istuli.
14.30 Laps liigutab suud kinni lahti, matsutab. Laps tõuseb püsti, toetub diivani najale.
14.31 Laps sai emalt toitu.
14.31 Laps suleb ajutiselt silmad, märgates aknast paistvat eredat päikest.
14.32 Laps katsub käega nina ja silma. Laps ei ole täiesti tasakaalus, üks jalg vajus liiga vasakule, tasakaal kadus, vajus istuli ning keeras asendi nii, et oleks siis pikali.
14.33 Laps tõuseb püsti, paneb näpu suhu, paneb näpu vastu ema põlve.
Analüüs:
Vaatluse käigus on demonstreeris laps, et on omandanud peopesa -suu refleksi, see refleks on aluseks mitmetele käe ja suu tööd siduvatele refleksidele, mis on vajalikud selleks, et laps saaks kätte sattunud asju suhu panna (vaatluses mänguasjad või ema näpp).[2] Ühtlasi on ka näha, et lapse alaselg on korrektselt arenenud ning piisavalt tugev toetamaks lapse kaela, sest antud laps on suuteline istuma ilma toeta.[1] On nähtav, et vaadeldud lapsel on korralikult kujunenud baasmotoorika. Laps suudab roomata, tõusta, kõndida või istuda ja pöörata pead.[8] Vaadeldud lapse käeline areng vastas 11 kuuse lapse normile , sest laps oli suuteline asetama asju üksteise sisse ja liikuma toest ühe käega kinni hoides. Samuti oli laps võimeline kiirelt ja kindlalt liikuma neljakäpukil, seisma lühikest aega toega .[3] Ühtlasi näitas lapse võime iseseisvalt seista, et tema motoorne areng vastab 11 kuuse lapse normile.[6] Näoväljendused nagu lapse suunurkade üles liigutamine ehk naeratamine millegi huvitava, või meeldiva (nt ema) märkamisel viitas sellele, et laps on suuteline väljendama rõõmu ning ema ja lapse vahel on tekkinud tugev ning terve side. Märgata oli ka lapse kiindumus oma emasse, kelle juurde ta pidevalt minna üritas.[7] Laps demonstreeris ka normaalselt funktsioneerivat embamisrefleksi, kus tasakaalu kaotamise korral sirutas ta käed laiali ning seejärel tagasi kokku. Vaatlusprotokollis mängu-trummipulga haaramise näol näitas laps, et on suuteline teadvustatult esemete järgi haarama , mis on väljakujunenud haaramisrefleksist.[4] Samuti oli laps võimeline jooma ka tassist, võtma mänguasju välja kastist ning laskuma toe najal seistes istuma, mis vastavad igati kümnekuuse lapse arengu normidele.[5] Antud laps demonstreeris oskust liikuda külgsammudega, kasutades tuge, mis on veel üheks näiteks sellest, et lapse motoorne arengutase vastab 11 kuuse lapse normidele.[3] Ereda päikese silma paistes sulges vaadeldav laps koheselt silmad, mis näitab, et antud laps on omandanud korrektselt silmade refleksi.[2] Vaatluses kirjeldatud olukord, kus laps osutab näpuga ema poole on selle tõestuseks, et laps on võimeline osutama ning seega omandab 11 kuuse lapse normaalset käelist arengut.[3] Lõpetuseks võib öelda, et olles peaaegu 11 kuune , näitas vaatluses osalenud laps, et tema võimed vastavad oma vanuse normidele ja sarnanevad normaalse motoorikaga (umbes aastase) lapse võimetega.
Kasutatud allikad:
[1] http://www.hipsik.ee/?p=218
[2] http://226996.edicypages.com/lapse-ealine-areng/lapse-fuusiline-areng/lapse-motoorne-areng
[3] http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/lpa2pa/11_kuud.html
[4] Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia õppematerjal "LAPSE PSÜHHOMOTOORNE ARENG" (olemas ÕISis).
[5] http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/lpa2pa/10_kuud.html
[6] Arengupsühholoogia õppematerjal ja loeng ARENGUPS_loeng1_lyhike.ppt (olemas ÕISis)
[7] Arengupsühholoogia õppematerjal ja loeng „LÄHEDUSSUHTE ARENG“ (olemas ÕISis)
[8] http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/lpa2pa/lapse_pshhomotoorse_arengu_olemus.html
Vasakule Paremale
LAPSE VAATLUS JA ANALÜÜS #1 LAPSE VAATLUS JA ANALÜÜS #2 LAPSE VAATLUS JA ANALÜÜS #3 LAPSE VAATLUS JA ANALÜÜS #4 LAPSE VAATLUS JA ANALÜÜS #5 LAPSE VAATLUS JA ANALÜÜS #6 LAPSE VAATLUS JA ANALÜÜS #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 329 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor algloom Õppematerjali autor
Põhjalik, Koos analüüsiga, ei sisalda vaatlejate või lapse nimesid või delikaatseid andmeid. Lõpus kasutatud kirjandus. Kohustuslik osa arengupsühholoogia kursuse läbimiseks.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Lapse arengu pretanaalne periood
19
doc

Lapse arengu pretanaalne periood

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond LAPSE ARENGU PRETANAALNE PERIOOD Referaat Tallin 2011 1 SISUKORD Lapse arengu pretanaalne periood...............................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 sissejuhatus..................................................................................................................................4 1. raseduskuu..........................................................................

Alushariduse pedagoog
Imiku motoorne areng
8
docx

Imiku motoorne areng

Imiku motoorne areng Lapse motoorne areng on esimesel eluaastal väga kiire. Iga lapse areng on erinev ja see sõltub lapse kaasasündinud omadustest, perekonnast ja keskkonnatingimustest. Lapse motoorika areng toimub järkjärgult ning kulgeb ülalt alla ehk peast jalgade poole). Esimestel sünnijärgsetel kuudel juhivad laste liigutusi kaasasündinud refleksid (imemis, otsimis, roomamis jne.). Mitmed refleksid, mis esinevad vastsündinu eas, kaovad 34 kuu möödudes, et lapsel saaks tekkida oma tegevuse üle tahtlik kontroll. Reflekside kadudes asenduvad need tahtlike, mõistusega juhitavate liigutustega: et haarata mänguasja,

Bioloogia
Lapse vaatlus
4
doc

Lapse vaatlus

Paula Luks a81852 Arengupsühholoogia SOPH.00.283 Stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Paula Luks Vaadeldav: Karl Vaadeldava vanus: 5 kuud Vaatluse koht: elutuba lapse vanemate kodus Vaatluse aeg: reede, 14 november, vahemik 10.00-10.45 Situatsioon: Alguses on laps vanema õe käes söögitoas, natukese aja pärast asetatakse elutuppa põrandale oma mänguasjade Inimesed: Laps, lapse vanem õde Keili ja vaatleja. Esemed: Põrandal olev tekk, lutipudel, kõristi, mängupall, pehmed mänguloomad (2 tk) Sündmused: 10.00 Laps ja õde istuvad köögitooli taga, laps näeb esimest korda vaatlejat. Alguses

Psühholoogia
IMIKUIGA
16
docx

IMIKUIGA

TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja aspiratsioon-millegi sissetõmbamine hingamisteedesse

Anatoomia
Lapse vaatlus
3
docx

Lapse vaatlus

Arengupsühholoogia SOPH.00.283 stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Vaadeldav: Anni 23 kuud, tüdruk Vaatluse koht: lapse kodus Vaaluse aeg: teisipäev, 16 november, vahemik 15.00-16.10 Situatsioon: laps tõuseb lõunaunest ning tuleb emaga kööki Inimesed: laps, lapse ema, lapse noorem õde (3 kuud) Eesmärk: lapse kõne areng Sündmused: 15.03 laps ärkab ning ema tuleb lapsega kööki ja küsib lapselt, kas ta on valmis mähkme ära võtma (kannab mähkmeid magamise ajal). Laps vastab ,,mkmkmm". Anni on ema süles edasi, samal ajal ema vaatab internetist toiduretsepti ja püüab õhtusöögiks valmistuda. 15.10 laps ütleb ,,kus Inda jäi?". Ema vastab ,,Linda magab õues. Anni lähme pissile ja võtme mähku ära" samal ajal kõnnib ise väikelaste poti juurde ja teeb seda, mida ütles. Laps on

Haridusteaduskond
Mängud
102
doc

Mängud

Mängud alates sünnist: KALLI-KALLI · Hoia last süles ja kiiguta teda · Kiigutades ütle: "Kalli-kalli, oled kallis." vms, · Sõna "kallis" juures anna lapsele musi - pealaele, ninale, varvastele. · Laps võib soovida seda mängu ka siis kui ta on pisut suuremaks saanud UURINGUTE ANDMETEL on laps suuremaks saades seda enesekindlam ja iseseisvam, mida rohkem teda imikuna süles hoiti ja kallistati. See mäng tugevdab sinu ja lapse vahelist sidet HOIDEKEEL · Ütle: "Küll sa oled armas laps!" või "Kelle väikesed varbad need on?" vms · Hoidekeelt kasutades hoia last oma näo lähedal ja vaata talle silma. UURINGUTE ANDMETEL reageerivad imikud hoidekeelele - kõrgele hääletoonile, mida täiskasvanud imikuga suheldes kasutavad. Hoidekeeles rääkimine võimaldab imikuga suhelda ning julgustada teda häälekalt vastama. See omakorda soodustab tema keelelist arengut. RAHUSTAV MUUSIKA

Mäng
LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS
80
docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Sõnatute suhtlemisvahendite hulka kuuluvad zestid ja miimika, intonatsioon, pausid, poos, naer, nutt jms. (1996) Oluline roll on eneseteadlikkusel kuna õpetajad peavad olema võimelised analüüsima oma emotsioone, väärtusi, motiive, mõttemudeleid jne. (Simanson, 2009) Keele õpetamisel ja töötades kakskeelses keskkonnas lasub õpetajal suur kohustus end pidevalt analüüsida ja kontrollida, kuna vastutab ta ju lapse soovi või tahte ees võõrkeelt omandada. Mitte kontrollides enda intonatsiooni, zeste või miimikat võime väga lihtsalt lämmatada lapses huvi õppida. Aju blokeeriv hoiak on kiire tulema, kui ei tunta end õpetaja väärilisena. Oma emotsionaalsete reageeringute tundmaõppimine aitab tuua emotsioonid teadvuse kontrolli alla. Sedalaadi kontroll annab meile suurema vabaduse ja senisest tunduvalt rohkeim valikuid. (Simanson, 2009)

Alushariduse pedagoog
Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule
17
docx

Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Svetlana Astahhova Koolieelselasteasutuse õpetaja AÜ I Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule Lektüür " Arukas maimik" Õppejõud: N. Randver NARVA 2012 Oskused 22.-24. elukuul Kehaline aktiivsus · Vajutab mänguasja pedaalidele, kuid ei jõua neid veel ringi käima panna. · Suudab seista ühel jala! ja teisega samal ajal palli lüüa. · Jookseb kindlalt ja kukub harva, kuigi see tegevus nõuab siiski veel üsna palju

Pedagoogika




Kommentaarid (1)

ruudulinem6mmi profiilipilt
Triinu Simso: Materjal on väga hea. Mul ei olnud õrna aimugi kuidas ma oma kodutööd tegema peaks, kuid see andis mulle aimduse. Lõpuks sain väga hea hinde .
15:01 12-01-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun