Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese tajumist (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist.

Esmamulje – Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest: Esmalt tajume inimese kasvu, siis silmi, juukeid ja miimikat (näoväljendusi) Esmamulje puhul tajub inimene teist inimest kõikide meeleelunditega ja kõik meeleelundid töötavad aktiivsemalt.
Korduvtaju – Alates teisest kohtumisest hakkame me aktiivselt uurima teise inimese isiksuse omadusi ja andma sellele pinnalt hinnanguid.
Stereotüüpiseerimine – Ehk tunnuste ülekandmine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Selleks me kasutame nt rahvust, vanust , elukutset, sugu, isikuomadusi jne...
Projitseerimine – Ehk ülekandmine. Enda postiivsed jooned kanname me üle enda jaoks meeldivatele inimestele, enda negatiivsed jooned tahame kanda üle enda jaoks ebameeldivatele inimestele.
Samastumine – Ehk identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted.
Empaatia – Ehk kaasaelamine. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel.

Inklusiooni periood – Ajaline periood, kui uus isik grupis peab kohanema ning grupp peab kohanema isikuga . Kuu aja pärast peaks olema mõlemad pooled kohanenud.

Esimene äärmus – Ülereageeriv , kui inimesel on keeruline kohaneda või on eelnevad negatiivsed kogemused, siis reageerib käitumisega üle. Hoiab koguaeg tähelepanu endal.
Teine äärmus – Endasse tõmbunud, kes tegutseb üksinda ning hoiab grupist eemale. Sellise äärmusliku käitumise aluseks on isiksuse tüüp.

Mõjujõu valdamine – Iga uus liige lükkab eelmised suhted paigast ära. Selle mõjujõu valdamise aluseks on kontrollitarve.

Esimene äärmus - Autokraat , üleliia suure kontrollivajadusega, kõikides gruppides tahab saada liidri positsiooni. Kui ta seda ei saavuta, tunneb ennast alandatuna ning hakkab vastu töötama sellele grupile.
Teine äärmus – abdikraat, kontrollist loobuja, pigem kaaslased kui juhid, kuna nad arvavad , et ei saa hakkama.

Emotsionaalsete suhete kujunemine – Sellel perioodil peavad uuel inimesel tekkima grupis liikmed, kellele tema avab ennast rohkem ja vastupidi.

Esimene äärmus – Eksternaalid , väljendavad vabamalt ning rohkem oma emotsioone.
Teine äärmus – Internaalid, kinnisemad.

Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid – Mitteverbaalne suhtlemine on inimeste jaoks esimene suhtlemisviis ning sellepärast valdame seda hästi.

Silmside – Suhtlemis situatsiooni alustamiseks võetakse pilkkontakt . Mida agressiivsem, seda kauem suudab hoida. Pilkkontakt on tuntav kuskil 1-3 m kauguselt. Kui üks on kuulaja, siis rääkija hoiab pilkkontakti lühemat aega, kuna tegeleb 3 asjaga korraga. (Info töötlemine, enda ja teise inimese keha alateadlik kontrollimine, pilkkontakt)
Näoväljendused – Inimene on suuteline näolihastega edasi kandma 10 000 erinevat emotsiooni. 6 põhi emotsiooni väljendust ( Õnn, üllatus , hirm, viha, vastikus ja kurbus ) on ära tuntavad erinevates kultuurides. Näoväljendused kujunevad välja viiendaks eluaastaks. Inimese nägu on A- sümmeetriline . Vasak näopool allub vähem kontrollile , kui parem. Naised kontrollivad nägu paremini.
Žestid – Jagunevad kolmeks :

Embleemid – Kultuuri spetsiifilised märgid, mille puhul kõnet pole vaja.

Illustraatorid – Kõik võimalikud keha liigutused ning häälitsused, mis saadavad kõnet.

Adapterid – Abivahendid, mida inimesed kasutavad oma ärevuse maandamiseks.
Objekt – Kõik võimalikud objektid, mis maandavad ärevust.
Enese – Iseenese puudutamine.

Isikuruum – Kujuneb välja 10-12 eluaastaks.

Intiimtsoon – Kuskil 50cm kehast, kuhu lubatakse lähisuhetes olevad inimesed. Tajume kõikide meeltega .

Isiklik tsoon – 1,2-1,3m kehast, see on suhtlemine sõprade, tuttavate ja rollitäitjatega.

Sotsiaalne tsoon – 3,7m , soovitav käitumine rollitäitjatega. Esinemine väiksemate gruppide ees.

Avalik tsoon – 7,5m , esinemine ja suhtlemine suurema grupi ees.

Taktiilsus ehk teise inimese puudutamine suheldes –

Funktsionaalsed suhted - Puudutamine toimub ainult rolli täitmisel.

Sotsiaalsed suhted – Suhtlemine toimub rollide tasandil, puudutamine võib olla rituaali täitmiseks. Muud puudutused on lubatud siis, kui on luba küsitud.

Sõprussuhted – Suheldes toimuvad kallistused ning sõbralikud patsutused.

Seksuaalsuhted – Puudutused on lubatud kõikidesse keha piirkondadesse, kui see on sobilik mõlemale.

Keha asendid – Jaotatakse kaheks : Avatud ning suletud. Kõrvalt vaadates võib näidata ka staatust grupis. Kõrgemal olevad inimesed lubavad rohkem avatuid asendeid. Kõik keha asendid hakkavad mõne minuti suhtlemise pärast peegeldama suhtlemispartnerit.

Emotsioonide väljendused –

Emotsioonide psühhofüsioloogilised väljendused – Need on seotud vegetatiivse ehk autonoomse närvisüsteemi talitlusega ja inimese tahtele allumatud. Nad võivad tähendada muutusi :

Südame ja veresoonkonna töös – Südame töö kiireneb või aeglustub, mille tõttu inimene kas punastab või kahvatab. Eriti tugeva emotsiooni korral tõuseb vererõhk .

Hingamises – Erutunud inimese hingamine kiireneb, tugeva ehmatuse või suure põnevusega võib nö hing kinni jääda.

Seedeelundkonna töös – Ebameeldivate emotsioonide puhul võime kogeda maos raskustunnet, hirmu korral tunneme , et suu kuivab.

Sise- ja välisnõrenäärmete töös – Adrenaliinierituse suurenemine põnevust tundes, pisaranäärmete töölehakkamine kurbuse või leina puhul.
Muutused ilmnevad ka silmaavas, vere, sülje keemilises koostises ning naha elektrijuhtivuses.

Emotsioonide näo- ja kehaväljendused – Olulist infot selle kohta, mida inimene tunneb või üle elab, annavad ka näo-ja kehaväljendused (Miimika, žestid, poosid).

Emotsionaalsed seisundid – Emotsiooni tekkekiiruse , tugevuse ja kestuse alusel eritatakse järgmisi emotsionaalseid seisundeid :

Meeleolu – Mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne...Suhteliselt nõrga seisundina kujuneb ta enamasti üsna aeglaselt, aga võib püsida kaua. Mõnikord tekib meeleolu märkamatult mitme iseenesest vähese tähtsusega sündmuse koosmõjul. Meeleolu võib iseloomustada inimest, ent ta sõltub ka olukorrast. Tegureid, mis mõjutavad meeleolu on palju: Inimese tervislik seisund, elusündmused, teised inimesed, aastaajad , ilm jne...
Afekt – Seda peetakse emotsionaalseks plahvatuseks, kuna see tekib kiiresti, on väga tugev ning kestab lühikest aega. Ta avaldub otsekohe ja väliselt, seega on raske varjata. Selles seisundid võidakse sooritada kahetsusväärseid tegusid, kuna selles seisundis kaob inimese enesekontroll. Tuleb ette ka haiguslikke afektiseisundeid , kus inimene hiljem ei mäleta mitte midagi, mis toimub afekti ajal.
Kirg – Väga tugev ja suhteliselt pika kestusega emotsionaalne seisund, mis koondab inimese mõtted ja energia teatud eesmärgile . Võib kesta kogu elu , kui ta võib kesta ka lühikest aega.
Frustratsioon – Psüühiline pingeseisund, mis tekib, kui inimesel ei õnnestu mingi takistuse tõttu saavutada oma eesmärki. Siiski ei järgne frustratsioon mitte igal niisugusel juhtumil, vaid ainult olukorras, kui rahulolematus ületab inimese talumisvõime ning sellega kaasnevad negatiivsed emotsioonid . Kogedes suutmatust eesmärke saavutadam võib inimene otsida põhjusi iseendas või välistest teguritest. Kergem on taluda viimast.
Ärevus – Seda võib pidada lähedaseks hirmuemotsioonile, kuid nad pole üks ja sama. Kui hirm seostub mingi kindla objektiga või sündmuse kartmisega, siis ärevus on pigem ähmane ebamugavustunne. Psühholoogias eristatakse kognitiivset ärevust, mida iseloomustab teatud mure või sisemine rahutus , ning somaatilist ärevust, millele on tunnuslikud niisugused kehalise ebamugavuse ilmingud nagu lihaspinge, motoorne rahutus , peavalu, südamekloppimine. Mõnikord ilmnevad nad koos. Ärevust võivad põhjustada mitmesugused tegurid: Tõenäolised või kujutletavad ebameeldivused, ootamatused, elukorralduse järsud muutused jne...
Stress – Ehk kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi põhjusteks võib olla elusündmused või katastroofid.

Teooriad:

James-Lange teooria – Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus.
Cannon -Bardi teooria – Emotsiooni ja kehalise väljenduse vahel puudub üksühene seos.
Schachter -Singeri teooria – Füsioloogilise aktivatsiooni märgistamine, mis määrab emotsiooni.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 25 allalaadimist

Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese tajumist #1

Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese tajumist #2

Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese tajumist #3

Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese tajumist #4

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

blablabla123 Õppematerjali autor

1) Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist.
• Esmamulje – Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest: Esmalt tajume inimese kasvu, siis silmi, juukeid ja miimikat (näoväljendusi) Esmamulje puhul tajub inimene teist inimest kõikide meeleelunditega ja kõik meeleelundid töötavad aktiivsemalt.
• Korduvtaju – Alates teisest kohtumisest hakkame me aktiivselt uurima teise inimese isiksuse omadusi ja andma sellele pinnalt hinnanguid.
• Stereotüüpiseerimine – Ehk tunnuste ülekandmine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Selleks me kasutame nt rahvust, vanust, elukutset, sugu, isikuomadusi jne...
• Projitseerimine – Ehk ülekandmine. Enda postiivsed jooned kanname me üle enda jaoks meeldivatele inimestele, enda negatiivsed jooned tahame kanda üle enda jaoks ebameeldivatele inimestele.
• Samastumine – Ehk identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted.
• Empaatia – Ehk kaasaelamine. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel.
2) Grupiga liitumise kolm etappi.
• Inklusiooni periood – Ajaline periood, kui uus isik grupis peab kohanema ning grupp peab kohanema isikuga. Kuu aja pärast peaks olema mõlemad pooled kohanenud.
Esimene äärmus – Ülereageeriv , kui inimesel on keeruline kohaneda või on eelnevad negatiivsed kogemused, siis reageerib käitumisega üle. Hoiab koguaeg tähelepanu endal.
Teine äärmus – Endasse tõmbunud, kes tegutseb üksinda ning hoiab grupist eemale. Sellise äärmusliku käitumise aluseks on isiksuse tüüp.
• Mõjujõu valdamine – Iga uus liige lükkab eelmised suhted paigast ära. Selle mõjujõu valdamise aluseks on kontrollitarve.
Esimene äärmus -

Schachter-Singeri teooria Isikutaju sotsiaalne taju

Sarnased õppematerjalid

docx

Emotsioonid

Keha on pingevaba ja lõõgastunud, hääl on rahulik ja enesekindel kellegi kaotus, vead ja eksisammud, negatiivne tunne, aga aitab meid kohanemisel Hääl on madal ja vaikne, keha on longus Emotsionaalsed seisundid: AFEKT ja FRUSTRATSIOON Afekt- emotsionaalne plahvatus, see tekib kiiresti , on tugev ja kestab lühikest aega. Ta avaldub otsekohe väliselt ( näo ja kehaväljendustes , tegevustes ) ning seda on raske varjata . Selles seisundis kaob või nõrgeneb inimese enesekontroll. Afektina võidakse üle elada nii negatiivseid kui ka positiivseid emotsioone . Tihti tekib afekt konfliktisituatsiooni. Frustratsioon psüühiline pingeseisund , mis tekib kui inimesel ei õnnestu saavutada oma eesmärki . Tekib ainult olukorra, kui rahulolematus ületab inimese talumisvõime ning sellega kaasnevad negatiivsed emotsioonid pettumus, ärritumine jne. Inimese frustratsioonitaluvus

Psühholoogia

odt

Psühholoogia

5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7.2 Psühhoteraapia 8. Inimese mina ja lähisuhted 8.1 Minakontseptsioon ja enesehinnang 8.2 Hoiakud 8.3 Armastus Kokkuvõte Infoallikad Sissejuhatus Järgnevas referaadis räägin ma paljudel gümnaasiumi õppekavasse kuuluvatel psühholoogia teemadel. Alustan ma mõtlemise ja keelega, kirjeldan mõtlemist kui protsessi, loovust, keelt ja loomade keelt. Mõtlemisena käsitletakse kogu seda vaimset

Psühholoogia

doc

Psühholoogia

kutsub esile organismi vastuse),Biheiviorism uuris inimeste tegevust hommikust õhtuni, eesmärgiks oli saavutada selline tase,et nad oleksid võimelised käitumist ette ennustama. Tekib kognitiivne kaart ehk loom õpib mingile mõjutusele vastama teatud viisil. Humanistlik lähenemissuund toonitatakse eelkõige inimeste erinevust loomast nende inimlikud tunded,kogemused ja eneseaktualisatsioon(inimese olemuse ja võimete realiseerimine).Carl Rogersi arvates peaks just see suund uurima inimese eesmärke,väärtusi,valiku tegemine, enese ja teiste tajumine,need elemendid konstruktid,mille alsel me loome omaenda maailma. Humanistlik suund keskendub eelkõige inimese sisemisele,subjektiivsele minale,teadvusele ja tunnetele,rõhuasetus on inimese vabal tahtel. Inimesel on vaba tahe; abivajajad pole mitte patsiendid,vaid kliendid; inimene on loomult positiivne. Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetuspsühholoogia, mis uurib eeskätt info vaimset

Inimeseõpetus

docx

Psühhopatoloogia

kiindumusvõima arenemisele Õppimisteooria – Pavlov - Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck - Becki triaad – arvamused iseendast, tulevikust ja teistest Pereteraapia - Pere mõjutab meid iga päev Kognitiivne mudel Igaühel on omad kogemused, reeglid, uskumused - Stiimul – keegi reageerib - Hinnang – hindan teise stiimulit - Emotsioon - Käitumine – rünnak, reaktsioon Psüühikahäire ja stress: ravivõimalused Et oleks häire on vaja sümptomeid, rahulolematust. Mingid vajadused on rahuldamata. Pikaaegne rahulolematus võib tekitada sümptomeid nt ärevus, depressioon. Kauaaegne häire võib muutuda puudeks. Teadvustamine (ise või arst) aitab sümptomitega toimetulekut. Patogeneetilised mehhanismid Neuromolekulaarne tasand - Geenid – polümorfism, ekspressioon Rakuline tasand

Psühhomeetria

167

ppt

Psühholoogia konspekt powerpoint

· Adoptatiivlaste võrdlemine vanematega Psühholoogiateaduse eesmärk: on peamiselt psüühika ja käitumise üldiste ja igalpool kehtivate seaduspärasuste väljaselgitamine, mitte aga unikaalsete ja kordumatute detailide uurimine. W. Perry teooria ``Teadmised ja arvamused`` Intellektuaalne areng toimub järgmiselt: · Dualism õiged ja valed arvamused. · Paljusus ebameeldiv arvamuste paljusus. · Relativism kõik teadmised on suhtelised, sõltuvad kontekstist, inimese perspektiivist. · Pühendumine relatiivsusele kasutab kontekstist sõltuvuse ideed oma elus. Teeb valikuid oma sisemiste väärtuste kohaselt, arvestades ka teistega. Psühholoogia kui psüühika uurimine Psüühika on: · psüühilised protsessid: aisting, taju, mälu mõtlemine, keel, kõne, emotsioonid, käitumise juhtimine · koos avalduva käitumisega. Psüühika on otseselt seotud närvisüsteemi tööga, eriti ajus toimuvaga

Psühholoogia

docx

Kliiniline psühholoogia konspekt

Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore

Kliiniline psühholoogia

docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

- Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks

Suhtlemispsühholoogia

docx

Psühholoogia konspekt

Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad:  protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid