Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mitteverbaalne tasand suhtlemisel (0)

1 Hindamata
Punktid
Mitteverbaalne tasand 
suhtlemisel 
Allikad: McKay, Davis ja Fanning “ Suhtlemisoskused
Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, 
Theory and  Practice . 4th Ed. NY: Routledge
Mitteverbaalsed infokandjad
Mitteverbaalsed infokandjad, sh  kehakeel  - zestid, 
poosid,  miimika , silmside, kõnega kaasnevad 
helid, hääletoon, kõne tempo,  pausid . Kujundatav 
füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). 
Müüt: iga  liigutus tähendab midagi.
Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus.
Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu)
Valikuline tõlgendamine
Konteksti olulisus
Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke
•  Asendada  verbaalset kommunikatsiooni (kui VK 
on võimatu)
• Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. 
sõnumi mõju tõstmiseks)
• Kujundada/modifitseerida öeldud sõnu (nt mõne 
sõna rõhutamine)
• Vestluse reguleerimine (nt pausid)
• Emotsioonide ja hoiakute väljendamine
• Personaalse ja sotsiaalse identiteedile 
viitamine/selle esitlemine
MVK tüüpe
Puudutamine 
funktsionaalne/professionaalne –  instrumentaalne , ekspressiivne; 
sotsiaalne/viisakas -  kätlemine , suudlemine, märgilise tähendusega, 
sõbralik/soe – julgustamiseks, lohutamiseks, hoolimise väljendamine
armastus/intiimsus, negatiivsete tunnete väljendamine
- juhuslik
interaktsioonide  suunamine
Kehalised liigutused
zestid (Ekman, Friesen) 
embleemid (nagu “sõnad” – tähendusega), 
illustraatorid (kõnega kaasnevad), 
adaptorid (endale suunatud, tahtmatud),
afektide väljendamine
peaga sooritatavad (nt  noogutus )
kehaasend (staatus, suhtumine teise isikusse)
pilk (normid – jõllitamine, personaalse info väljendamine, 
interaktsioonide reguleerimine, tagasiside monitooring)
näoväljendused
naeratused
Prokseemika  
- personaalse ja sotsiaalse ruumi kasutamine (isikutevaheline  distants )
Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur 
– 0 -  45 cm  -  intiimne  tsoon 
– …  -120 cm –  personaalne  tsoon (füüsilise kontakti võimalus väheneb 
võrreldes esimese tsooniga)
– … - 360 cm – sotsiaalne tsoon 
– … - 610 cm – avalik tsoon
Ruum tingib käitumise. 
Ruumi kasutamine ning inimeste vahelised suhted. 
Ruumi 6  dimensiooni  (Knapp ja Hall):
formaalsuse määr (nt rituaalse käitumise nõue)
soojus  (turvaline, mugav ümbrus)
privaatsus  
tuttavlikkus (sarnased tingimused, teadmine, kuidas käituda)
piirangud (nt kuivõrd tajutakse võimalust lahkuda situatsioonist)
distants (reguleerib füüsilist ja psühholoogilist lähedust teise  isikuga )
Keskkondlikud tegurid – sõnumi  edastamine   mööbli
valgustuse, temperatuuri jms kaudu
Paralingvistilised, vokaalsed signaalid

Document Outline

  • Slide 1
  • Mitteverbaalsed infokandjad
  • Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke
  • MVK tüüpe
  • Slide 5
  • Slide 6
Vasakule Paremale
Mitteverbaalne tasand suhtlemisel #1 Mitteverbaalne tasand suhtlemisel #2 Mitteverbaalne tasand suhtlemisel #3 Mitteverbaalne tasand suhtlemisel #4 Mitteverbaalne tasand suhtlemisel #5 Mitteverbaalne tasand suhtlemisel #6
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor angiez Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Suhtlemispsühholoogia
17
docx

Suhtlemispsühholoogia

muutub positiivsemaks, kui x esitada koos y'ga, millel on juba positiivne tähendus) · Kaastundele rõhumine Transaktsioonide analüüs - Berne, E. (1980). Games people play. NY: Ballantine Book Mina-seisundid (ego states) - kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina: · lapsevanema tasand/seisund - õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · täiskasvanu tasand - impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · lapse tasand - tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) ­ partner vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne.

Suhtlemispsühholoogia
Suhtlemispsühholoogia kokkuvõte kordamine
16
docx

Suhtlemispsühholoogia kokkuvõte/kordamine

NAISED- tunnetele orienteeritus, isiklik teave Efektiivne sõnumi saatmine: ● “mina” sõnumid ● ideede korrastamine enne sõnumi saatmist ● ideede hulk sõnumis (1) ● seisukoha selge esitamine ● sõnumi kordamine ● tagasiside küsimine ● suhtlemispartneriga arvestamine ● teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline) ● verbaalne ja mitteverbaalne info Kuulamistõkked: ● Võrdlemine- kumb on targem ● mõtete lugemine- usalduse puudumine; mida teine tglt mõtleb ja tunneb ● vastuseks valmistumine, ● samastumine- partneri jutuga samastutakse, hakataks oma kogemustest rääkima. ● väitlemine- jälle hakkab pihta, mida ma sulle rääkinud olen... ● õigustamine ● teema vahetamine ● takkakiitmine

Suhtlemispsühholoogia
Suhtlemispsühholoogia konspekt
14
doc

Suhtlemispsühholoogia konspekt

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes:

Suhtlemis psühholoogia
Suhtlemispsühholoogia
10
doc

Suhtlemispsühholoogia

Olen hea; Mina olen hea (sina ei ole); Sina oled hea (mina mitte); Olen abitu; Olen süütu; olen õrn; Olen tugev; Tean kõike; - aitavad säilitada enda postisiooni,rahuldavad varjatud vajadusi. Nt. vajatakse imetlust, hoolitsemist, abistamist.> Eric Berne transaktsioonianalüüs E. Berne nimetas kolm mina-tasandit, mis juhivad käitumist (suhtlemist): · Lapsevanem (LV)­ õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · Lapse tasand (L) ­ impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · Täiskasvanu (T)­ tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotisoone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu (sh konfliktseid olukordi) on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt

Suhtlemispsühholoogia
Suhtlemispsühholoogia konspekt
8
doc

Suhtlemispsühholoogia konspekt

Olen hea; Mina olen hea (sina ei ole); Sina oled hea (mina mitte); Olen abitu; Olen süütu; olen õrn; Olen tugev; Tean kõike; - aitavad säilitada enda postisiooni,rahuldavad varjatud vajadusi. Nt. vajatakse imetlust, hoolitsemist, abistamist.> Eric Berne transaktsioonianalüüs E. Berne nimetas kolm mina-tasandit, mis juhivad käitumist (suhtlemist): · Lapsevanem (LV)­ õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · Lapse tasand (L) ­ impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · Täiskasvanu (T)­ tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotisoone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu (sh konfliktseid olukordi) on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad

Suhtlemispsühholoogia
Suhtlemispsühholoogia konspekt 2
9
rtf

Suhtlemispsühholoogia konspekt 2

keskendumine olevikule (minevik ja tulevik tunduvad olevat ohutumad) suhte arenguks on vajalik vastastikune avamine avamine ja risk (see mida sa räägid enda kohta, seda võidakse kasutada sinu vastu) avamise plussid: adekvaatne reaalsuse taju teadlikkuse suurenemine endas võimalus inimest tundma õppida (kes ja mida soovib) millal sobib/oleks soovitav end avada? vastastikune avamine situatsiooniga arvestamine suhete muutumine Kommunikatsioon verbaalne vs mitteverbaalne tõlgendamine (varasemad kogemused, psüühiline seisund, emotsioonid, teadmised) kujuneb suhtumine ja valmisolek reageerida teatud viisil. kui suhtlemine pakub rahulolu, siis suheldakse temaga meeldivalt. kommunikatsiooni mudel: (spiraali kujuline, et oleks ka aja komponent) sõnumi saatja edastatav teade kanal sõnumi saaja müra Kommunikatsioon ja suhted kommunikatsiooni muutus muutus suhetes muutus suhetes muutus kommunikatsioonis

Suhtlemispsühholoogia
Loengumaterjalid
9
doc

Loengumaterjalid

Suhtlemise komponendid: tunnetus Taju ­ sensoorsest informatsioonist mõtestatud tervikute loomine. Tajumist mõjutavad isikust ja situatsioonist tulenevad tegurid (nt. eesmärgid, huvid, rollid). Suhtlemispartneri käitumise ja muude märkide tõlgendamine võib olla "vildakas". Skeemid ­ organiseeritud teadmised objektide kohta (mõjutused "ülevalt-alla" ­ lähtumine välja kujunenud stereotüübist). Sildistamine suhtlemisel võib olla piirav ja hinnanguid säilitav. Käitumise põhjuste omistamine · vaatleja ja käituja seisukohtade erinevus · atributsioonivead (automaatsed) · fundamentaalsed vead Inimese tajumise mehhanismid: · kategoriseerimine, · projitseerimine, · identifikatsioon, · empaatia, · aktsentueerimine, · haloefekt, · esmamulje efekt Tunnetuse subjektiivsus mõjutab suhtlemispartneri omaduste tajumist ja käitumise motiivide leidmist.

Suhtlemispsühholoogia
Kehakeel
13
doc

Kehakeel

poosid jne). Taktiilse suhtlemise alla kuuluvad näiteks kätlemine, õlale patsutamine, üksteise puudutamine. Kehakontakt on läheduse selgemaid näitajaid. Paljud uuringud, veel enam aga praktilisi suhtlemisoskusi jagavad õpikud on pühendatud kehakeele märkide lahtimõtestamisele. Mitteverbaalse signaali lahtimõtestamisel mängivad kaasa kaks tegurit: märgilise käitumise eristamisel tuntakse ära sõnumi tähendust kandev mitteverbaalne väljendusühik, käitumismustri kui terviku üle otsustamisel ühendatakse aga üksikud eristatud elemendid tähenduslikuks tervikuks. Mitmete uuringute järgi võib kehakeele tähenduse üle otsustada kümne näitaja alusel: · kehaline kokkupuude · suhtlejate distants · suhtlejate asend üksteise suhtes · inimeste välimus · peanoogutus · näojooned ja -ilmed · liigutused 3 · kehahoid

Suhtlemisõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun