1. PEAAJUTRAUMA OLEMUS Peatrauma on üks keerukamaid ja ühtlasi ohtlikemaid nii anatoomiliste iseärasuste kui ka elutähtsate talitluste seisukohast lähtudes. Kuna pea piirkond on ülihea verevarustusega, areneb traumaatiline turse selles piirkonnas eriti kiiresti. Tihti saavad kahjustatud tähtsad funktsioonid nagu tähelepanu, mälu ja keelelised oskused nii kirjutamisel kui ka kõnelemisel. Samuti võivad esineda sensoorsed probleemid seal hulgas nägemisteravuse, nägemisvälja või okulomotoorsete funktsioonidega.(Barca 2009) USA ja Euroopa populatsioonist hinnanguliselt 2% aastas teeb läbi peatrauma. Tüsistusi esineb 6-10%-l ning kirurgilist sekkumist vajab 0,4-1%. (Asser 2010). Ajukoe kahjustus võib tekkida ka kerge kontusiooni tagajärjel. Kontusioon e. põrutus on löögi või kokkupõrke (väline jõud) järel tekkinud vigastus, mille korral nahk on terve, kuid näha võib olla kudede verejooksust naha alla tekkinud hematoom (Birkenfeldt 2005).
Ravi võib kesta elu lõpuni. Üheks väga oluliseks riskifaktoriks on silma siserõhu tõus. Silma talitluseks ja nägemisnärvi kahjustuseta ei ole glaukoom, vaid tegemist on tõusnud silma siserõhuga okulaarse hüpertensiooniga. Glaukoom võib esineda ka täiesti normaalsete silma siserõhu väärtuste juures, sel puhul on tegemist madala rõhu glaukoomiga. Haiguslikuks muutuseks glaukoomi puhul on nägemisnärvi kahjustusest tingitud vaatevälja ahenemine. Haigus algab meie nähtava nägemisvälja äärealal toimuvate muutustega, kuid terav nägemine püsib kaua muutumatuna. Algusfaasis on haiguse kulg aeglane ja valutu. Nägemise kadumine vaatevälja äärealadelt on inimesele märkamatu. Haiguse süvenedes laieneb kahjustunud ala üle kogu vaatevälja ning haiguse lõppfaasis langeb ka terav nägemine ja silm jääb pimedaks. Terava nägemise säilimine ja valu puudumine teevad haiguse kulu, eriti haiguse algusfaasis, väga "salakavalaks"
nägemisnärvi, · mis väljub silmast pimetähni kaudu, foveast nina poolt, · väljub silmakoopast · ning suundub aju poole läbi nägemis- ehk optilise ristmiku. Valguskiirte murdumise tõttu läätses avastame pimetähni fiksatsioonipunktist lateraalsemal (vasakul silmal fiksatsioonipunktist vasemal ja paremal silmal sellest paremal) pool. Nägemisristmik jaotab silmadest saabuva informatsiooni (nägemisvälja) vasakuks ja paremaks pooleks ning saadab vasaku poole info parema ajupoolkera kuklasagarasse ja parema poole info vasakusse kuklasagarasse. Otse ees vasak ja parem nägemisväli kattuvad. Mitmetel loomadel (näiteks jänesel) selline vasaku ja parema silma nägemisvälja kattumine puudub. Mille poolest erinevad kepikesed ja kolvikesed? Kuidas nad asetsevad silmapõhjas? Kolvikesed (circa 6mln, asukoht fovea ja reetina keskel), keskendunud värvi ja teravuse tajule
Nägemispuudega laste hulka kuuluvad lapsed, kellel puue avaldub nägemisteravuse langusena, vaatevälja, silma liikuvuse, valgus- ning värvustaju probleemidena ning on isikuti sõltuvalt eripärast, tekkeajast ja sekkumisest erinev. Eristatakse: Pimedaid Sügava ja raske nägemispuudega lapsi (nägemisteravus 0-0,05) Vaegnägijaid (nägemisteravus 0,05-0,3) Nägemisfunktsioonide kahjustusega lastel diagnoositakse sagedamini kõõrdsilmsust, nägemisvälja kitsenemist, värvustaju anomaaliaid jne. Sügava ja raske nägemispuudega lapsed Eristavad valgust pimedusest Tajuvad esemete kontuure Tegemist kas pärilikkuse või looteea kahjustusega Põhjuseks võib olla ka sügav enneaegsus Vaegnägijad lapsed Põhjusteks enamasti refraktsioonianomaaliad ja astigmatism Nende nägemist saab prillide abil korrigeerida Nägemisprobleemid pidurdavad ruumitaju ja piltide tajumise arengut Iseloomulik on vähenenud
Eeltähelepanu käigus töötleb tajusüsteem paralleelsetes infovoogudes edastatud sensoorseid tunnuseid ning integreerib need tervikobjektideks. Seejärel võtab töötluse üle fokaalne tähelepanu, mis keskendab teadvust ning võimaldab stiimulobjektide vahel tähelepanu suunata ja umber lülitada. · Tähelepanu neuraalsed korrelaadid Tähelepanu peamine ülesanne on välja valida meeleelundeid pommitava infotulva seast oluline ja hetkevajadustega kokkulangev teave. Nägemisvälja jääv info aktiveerib miljoneid neuroneid visuaalses korteksis. Objektide identifitseerimise ja äratundmisega tegelevad neuronid ventraalses visuaalses töötlustees. Oluline roll on ka ajukoore otsmikusagarates asuvate keskuste tööl, mis võimaldab erinevatest häirijatest hoolimata tähelepanu tahteliselt koondada. Ajukoore kiirusagara neuronisüsteemid orienteerivad 3
Kepikesed on paigutatud perifeersemalt, ehk külgedel. *Kolvikesed - seotud nägemisega valges. Kolvikesed on paigutatud tsentraalsemalt. Kõige rohkem kolvikesi on tsentraallohu(foveo centralis) piirkonnas. Silma optiline aparaat fikseeribki kujutise sellisena, et ta langeks tsentraallohu piirkonda. Võrkkestas on üks koht, kus üldse nägemisretseptoreid ei ole. See on nägemisvälja väljumiskoht ehk pimetähn. 2. Nägemismeele tsentraalsed juhteteed. Nägemisaistingu teke. Kujutis vaadeldavast esemest langeb normaalse nägemise korral silma võrkkestale ja on kõige teravam siis kui ta langeb tsentraallohu piirkonda. Erutuse võtavad vastu valges nägemise korral kolvikesed ja annavad selle edasi nägemisnärvi kiududele. Nägemisnärvi ja nägemisjuhteteede esimene ümberlülitus närvilt närvile on keskaju piirkonnas ülemises küngastikus
supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest. Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. 5. Kirjelda näite abil, mida tähendab "sõlmimisprobleem" teadvuseteaduses? Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Nt nägemisväljast luuakse ajus üle 30 erineva "tõmmise" (representation), mis kõik pisut erineval viisil kaardistavad nägemisvälja ning need saadetakse erinevatesse ajuosadesse. NÄIDE?? 6. Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta? · Uni · Virgsus · Ülivirgsus · Kooma · Hüpnoos · Alkoholijoove · Narkojoove · Psühhoos · Ajukahjustuste järgne teadvustamatus (nt blindsight) · jne 7. Kirjelda, kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu näiteks lastel ja primaatidel?
Suhteline suurus (eespool ja tagapool olevad asjad, kui asi on väiksem siis arvad, et see on kaugemal) +lineaarne perspektiiv (detailid on tihedamad, näitavad sügavust)+ tekstuurigradient (jooned lähevad kokku) Mida kaugem, seda tihedamaks muutub muster. Selle järgi saab aru, mis on ees ja mis on taga. 2. Kuidas toimub tervikliku vormi tajumine? Seleta lahti tajulise grupeerimise printsiibid! Enne kui tuntakse ära vorm, toimub nägemisvälja liigendamine e. kujutise osade väljaeraldamine (segregation). See protsess hõlmab nt figuuri ja fooni eraldamise (mis iseenesest ei tulene proksimaalsest stiimulist, vaid juba tajusüsteemi tööst, - nagu näitavad katsed pööratavate figuuridega (reversible figures) ajaline vastastoime!) Kuidas seostub maksimaalse sarnasuse/tõenäosuse printsiip tajulise grupeerimisega? Kui näeme mingit pilti, siis kõigepealt eraldame sellest mingi osa. Tajusüsteemis on erinevad
Väsimustunnuste ja unisuse ilmnemisel tuleb katkestada sõit ja teha piisav puhkepaus. Soovitatakse ka võimlemisharjutusi puhkepauside ajal. Puhkepause ei asenda autoraadio kuulamine, vestlemine kaassõitjatega, ega isegi kohvijoomine. LIIKLUSPSÜHHOLOOGIA Nägemine. Kõige tähtsam meeleorgan autojuhi seisukohalt on nägemiselund silm. Igal hetkel näeb inimene teatud osa ruumist, mida nimetatakse nägemisväljaks. Teravalt näeb inimene vaid nägemisvälja keskosas, äärtel muutub nähtavus ebaselgeks. Sõidukiiruse suurenemisel nägemisväli aheneb. Liikluses aga võib oht tekkida nii kõrvalt, kui isegi ka tagant. Selleks tuleb pilku pidevalt ümber suunata eest kõrvale ja tahavaate peeglitesse. Pilgu ümbersuunamiseks kulub umbes 0,15...0,25 s. ja pilgu kinnistamiseks veel teist samapalju. Täieliku ülevaate saamiseks võib kuluda kuni 1s. Tahavaate peeglite kasutamisel veelgi rohkem. Sel ajal aga võib jääda nägemata eespool toimuv
nägemine MÜOOPIA Normaalne silm Lühinägelik silm http://www.viaopta.com/myopic_cnv/definition/simple_myopia.shtml HÜPEROOPIA http://www.eyeol.co.uk/counsel.htm UURINGUD Nägemismeele iseloomustamiseks mõõdetakse · nägemisteravust väikseim kahe punkti vaheline kaugus, mida silm eristab · nägemisvälja suurust fikseeritud pea ja pilgu korral nähtav ruumiosa · vaatevälja suurust fikseeritud pea korral nähtav ruumiosa (silm võib liikuda) Nägemis- ja vaatevälja suurust määratakse perimeetri abil Optilise süsteemi valgustmurdvat võimet mõõdetakse dioprites KASUTATUD KIRJANDUS ·Anatoomia õpiobjekt. Meeleelundid. Nägemismeel. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID:N%C4GEM ISMEEL (30.10.2015). ·Kingisepp, P.-H. (2000). Inimese füsioloogia
psüühiline seisund on tingitud teistest dementsust põhjustavatest süsteemsetest või peaajuhaigustest (nt. hüpotüroidism, hüperkaltseemia, vitamiin B12 puudulikkus, niatsiinivaegus, neurosüüfilis, hüdrotseefalus liikvori normaalse rõhuga või subduraalne hematoom). (d) Puudub äge apoplektiline algus ning haiguse algjärgus ei ilmne fokaalse kahjustuse neuroloogilisi nähte, nagu hemiparees, tundlikkuse kadumine, nägemisvälja defektid ja koordinatsioonihäired (need häired võivad ilmneda hiljem). 4. Orgaanilise amnestilise sündroomi diagnoosimise kriteeriumid RHK järgi (a) mälu alanemine, eeskätt lähimälu (uue materjali omandamine on halvenenud), antero- ja retrograadne amneesia ning varasemate teadmiste reprodutseerimise halvenemine (ajaliselt pöördvõrdeliselt nende omandamisega); (b) anamneesis on objektiivsed andmed peaaju kahjustuse või haiguse kohta
Arvatakse, et selle defekti kandja on autosoomne dominantne geen. Homosügootsed isendid on seljuhul moondunud luustikuga ning mistahes RD vormiga, heterosügootsed tavaliselt omavad RD mõõdukal astmel ning luustik on normaalne. Võrkkesta kurrud ei halvenda reeglina looma nägemist oluliselt. Need avalduvad väikestes pimedates punktikestes nägemisväljal, mida koer ise ei pruugi tajudagi ning mis kompenseeritakse ajus "pildi kokkupanekul". Laialdane võrkkesta irdumine vähendab nägemisvälja oluliselt ning täielik irdumine põhjustab nägemise täieliku kao. On vaieldav, mis määral arvestada RDd aretuskoerte tunnustamisel. Mõnel pool ei peeta võrkkesta kurde ebaloomulikeks ning sellised koerad võivad olla aretuses kasutusel, kuna seisund ei ole teatud tõugude puhul pärilik või ei ole ühenduses teiste, nägemisvaegust põhjustavate RD vormidega. Samas teatud tõugude puhul
Vasakpoolne oimusagar on enamuse inimeste jaoks suulise kõne mõistmise keskus. Oimusagara kasvaja põhjustab keerukaid helilis-visuaalseid hallutsinatsioone, psuhhiaatriliste patsientide hallutsinatsioonide käigus on ajupiltidelt näha oimusagara ulatuslik aktivatsioon. oktsipitaal- ehk kuklasagar asub ajukoore tagaosas ning koondab endasse sisendi talamuse nendest tuumadest, kus toimub nägemisinformatsiooni töötlemine. Kõige tagumine osa kuklasagarast on esmane nägemisväli. Esmase nägemisvälja kahjustuse tulemuseks on kortikaalne pimedus vastaval nägemisväljal. Kortikaalne pimedus tähendab, et hoolimata normaalsetest silmadest, pupillirefleksist ja silmaliigutustest, puudub inimesel nägemistaju ja isegi visuaalne kujutlusvõime. Kus need asuvad (näita pildil) ning mis on nende peamised funktsioonid? 13. Mis on klassikaline tingimine? Joonistage skeem. Tooge näide. neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga võimalik seostada eelnevate nähtustega 14
muutuvad, st vaatamata teatavale variatiivsusele esinemisviisis või teatavate osade varjatusele · Gestaltpsühholoogia rõhutas et organisatsioon ja struktuur on kogu vaimse tegevuse aluseks. Rõhutab eelkõige tervikliku vormi tajumise tähtsust, kusjuures selle terviku kujunemises on tähtsad terviku osade vahelised suhted ja nende kujunemise printsiibid. · Enne kui tuntakse ära vorm, toimub nägemisvälja liigendamine e kujutise osade väljaeraldamine, See hõlmab nt figuuri ja tooni eraldamist · Visuaalne liigendamine jätkub grupeerimisega mille aluseks on: lähedus, sarnasus, suletus, hea jätkuvus ja ühine saatus · Maksimaalse tõenäosuse v sarnasuse printsiip tendents interpreteerida proksimaalset stiimulit vastavalt sellele välismaailma stiimulile mis kõige suurema tõenäosusega sellise kujutise tekitav 3. Millised on kujutiste tajumise töötlusmehhanismid
OK ja vastupidi. Mis on Wada test ja miks seda tehakse? KASUTATAKSE OPPIDE PUHUL, tegemaks kindlaks, millises poolkeras asub kõnekeskus Mõhnkeha (corpus callosum) ülesanded, miks see teatud haiguste (peamiselt epilepsia) puhul läbi lõigatakse ja mis tagajärjed võivad olla? Lõigatakse läbi, kui üks ajupoolkera hakkab surema. Tuleb osata lahti seletada visuaalne agnoosia: mis juhtub mõhnkeha ühenduste katkemisel, kui stiimul esitatakse vasakusse nägemisvälja või kui visuaalne info ei lähe tagumisse kõnetsooni ja assotsiatsioonialasse (NB! Oluline meeles pidada, et vasak pk ,,oskab rääkida"). Vaadake ka videosid loenguslaididel olevatelt linkidelt. Kui pilti näeb vasak poolkera, mis suudab rääkida, vastab inimene õigesti. Kui pilti näeb kõnevõimetu parem poolkera, siis inimene ei vasta.
P Cells M Cells · Suured magno-rakud paiknevad rohkem reetina perifeerias, nendes erutuse leviku kiirus suurem,impulss kiire ja taastuvad kiiremini,- funktsioon: liikumise, sügavuse, ajalise suhte avastamine. · Parvo-rakkudel väiksem retseptiivväli ja erutuse kiirus; püsiv erutus;- funktsioon: detailne vormianalüüs,värvinägemine, ruumisuhted. Juhteteed: Võrkkesta erutusmuster muundatakse elektrilisteks signaalideks ja kantakse edasi ajju edasiseks töötluseks Kokkuvõttes: nägemisvälja stimulatsioon projitseerub topograafiliselt primaatidel umb. 20-sse erinevasse ajupiirkonda; 40 % ajukoorest tegeleb nägemisega. Järgmine üldine jaotus on ... ...`MIS' ja _'KUS' süsteemid (WHAT-WHERE) ajukoores: · `KUS'-süsteemi ehk Tekto-pulvinaarse süsteemi funktsioon:objektide ruumiline lokalisatsioon;silmaliigutuste juhtimine;suurte vormide tajumine;sügavustaju (tertsiaarsed alad kiirusagaras, BA 7. jt). · `MIS'-süsteemi ehk Genikulo-striaarse süsteemi funktsioon tajus:objektide
Hormoonidel on oma roll ka organismi veetasemekaalu säilitamisel, arenguprotsesside ning stressipuhuse käitumise regulatsioonis. 13. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad ning mis on nende peamised funktsioonid? · Kukla- ehk oktsipitaalsagar: asub ajukoore tagaosas ning koondab endasse sisendi talamuse nendest tuumadest, kus toimub nägemisinformatsioooni töötlemine. Kõige tagumine osa kuklasagarast on esmane nägemisväli. Esmase nägemisvälja kahjustuse tulemuseks on kortikaalne pimedus vastaval nägemisväljal. Kortikaalne pimedus tähendab, et hoolimata normaalsetest silmadest, pupillirefleksist ja silmaliigutustest, puudub inimesel nägemistaju ja isegi visuaalne kujutlusvõime · Kiiru- ehk parietaalsagar: asub kuklasagara ja tsentraalvao (keskvao) vahel. Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nim posttsentraalkööruks. See on esmane
c. Valgustus · Valgustihedus vaadeldavale pinnale langeva valgusvoo ja pindala suhe E=/S (lx=lm/m²) Valguse ühtlus suhe keskmisest palju kõrvale kalduvate valgustiheduste ning keskmise valgustatuse vahel Umin= Emin/Ekesk Valguse heledus määrab silma adaptsiooniseisundi, mis omakorda mõjutab nähtavust ja nägemismugavust Valguse räigus aisting, mida kutsuvad esile nägemisvälja liigheledad alad · Üldine valgustatuse ja ühtluse piirnorm on vastavalt 500 lx ja 0,7 · Bioloogiline pimedus pimedast aastaajast tekitatud UV vaegus (sügisest kevadeni) e. ,,sügisväsimus" d. Mitteioniseerivad kiirgused · Sagedusvahemik <300 GHz (ülimadalsageduslikud-, kesksageduslikud-, kõrgsageduslikud kiirgused) · Oht -
Valguse ühtlus – suhe keskmisest palju kõrvale kalduvate valgustiheduste ning keskmise valgustatuse vahel – Umin=Φ/S (lx=lm/m²) Emin/Ekesk Valguse heledus – määrab silma adaptsiooniseisundi, mis omakorda mõjutab nähtavust ja nägemismugavust Valguse räigus – aisting, mida kutsuvad esile nägemisvälja liigheledad alad Üldine valgustatuse ja ühtluse piirnorm on vastavalt 500 lx ja 0,7 Bioloogiline pimedus – pimedast aastaajast tekitatud UV vaegus (sügisest kevadeni) e. „sügisväsimus“ d. Mitteioniseerivad kiirgused – Sagedusvahemik – <300 GHz (ülimadalsageduslikud-, kesksageduslikud-, kõrgsageduslikud kiirgused) Oht -
masinatele, millel on automaatne jälgimise lisa tsentratsiooni hoidmiseks. (Francis jt 2017). 3.3 Läbipaistmatused Läbipaistmatusteks silmades on tavaliselt hõljumid (nt klaaskehas). Hõljumid segavad skaneerimist, sest OKT tehnoloogia ei suuda mõõta läbi nende. See on probleem, mida võib olla tihti lihtne parandada, kuid võib ka proovida paluda patsiendil vaadata eemale ja seejärel tagasi. Seda liigutust tehes võivad hõljumid tavaliselt liikuda nägemisvälja eest ära, või vähemalt väljapoole skaneerimise ringi, et saaks sellegipoolest teha OKT aparaadiga silmast pildi. (Francis jt 2017). 9 4. OKT TÄNAPÄEVAL Praeguseni on OKT aparaadist kõige rohkem olnud kasu kui on kahtlus, et patsiendil on glaukoom või tal on varajases kuni keskmises staadiumis haigus. OKT aitab tuvastada nägemisnärvi kahjustust ja haiguse progressiooni. (Francis jt 2017).
PRAIMING – nö lühike, otsetee mälule. Nt selline asi. Loeme enne sõnad läbi. Saan substantsia nigras, sest patsiente on , kelle puhul häireid on näha. sõnadetüvede tabeli. Siis suurema tõenäosusega kirjutad need snalõpud tüvele otsa, mida sa Pascual-Leone jt katsed. ... enne just lugesid. Kui esitada sõnatüved väiketähtedega (kui enne oli suured tähed) vasakusse nägemisvälja EHK paremasse ajupoolreasse. Siis on sama sõna kirjutamine vähem 10 Proaktiivne interferents- kui esitada inimesele kordamiseks sõnajadu, mis koosnevad Kuni kolme aastsased pööravad tuldud suuna poole. Ehk kasutaad orientiirina enda keha erinevas ....
Nägemine on kiirem ja olulisem. Kasutame mõlemat asukoha määramiseks. Nägemises kepikesed ja kolvikesed, kuulmises pole eristatavaid retseptoreid. Kuidas kulgeb taju protsess nägemises, sh värvide nägemises? Valgus läheb läbi pupilli ja läätse silmapõhja reetinale, kus asuvad kolvikesed ja kepikesed, mis omakorda reageerivad teatud tüüpi valguslainetele (kolvikesed – värv, kepikesed – valguse omadused, liikumine). Fotoretseptoritelt läheb info mis on kodeeritud nägemisvälja kaudu kuklasagarasse, sealt edasi dorsaalset või ventraalset teed pidi oimusagarasse. Milles pole ühel nõul värvitaju trikromaatiline ja vastandprotsesside teooria? Trikromaatiline – värv on kodeeritud eri tüüpi kolvikestele langemise mustrisse (punane, sinine, kollane). Teooria aga ei suuda seletada ’puhta kollase’ taju ning värvi kontrasti ja järelefekte. Teooria ei seleta mis juhtub pärast kolvikeste aktivatsiooni
vastupidi. Mis on Wada test ja miks seda tehakse? KASUTATAKSE OPPIDE PUHUL, tegemaks kindlaks, millises poolkeras asub kõnekeskus Mõhnkeha (corpus callosum) ülesanded, miks see teatud haiguste (peamiselt epilepsia) puhul läbi lõigatakse ja mis tagajärjed võivad olla? Lõigatakse läbi, kui üks ajupoolkera hakkab surema. Tuleb osata lahti seletada visuaalne agnoosia: mis juhtub mõhnkeha ühenduste katkemisel, kui stiimul esitatakse vasakusse nägemisvälja või kui visuaalne info ei lähe tagumisse kõnetsooni ja assotsiatsioonialasse (NB! Oluline meeles pidada, et vasak pk „oskab rääkida“). Vaadake ka videosid loenguslaididel olevatelt linkidelt. Kui pilti näeb vasak poolkera, mis suudab rääkida, vastab inimene õigesti. Kui pilti näeb kõnevõimetu parem poolkera, siis inimene ei vasta. Loeng 6 Tuleb osata määratleda ja näidata, kus asub ajukoore oktsipitaalsagar. Visuaalinfo vastuvõtt ja töötlus
6 nägemistrakti, mis suundub keskajus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitus nägemiskorteksisse viivatele neuronitele. Keskajus asuvate närvikeskuste kaudu juhitakse ka silmamunaliigutusi ja pupillireaktsioone. Primaarne nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvao piirkonnas. 1.visuaalne ala V. Saab infot kontralateraalse nägemisvälja alalt. Visuaalkorteks on 2 mm paksune ja organiseeritud vertikaalsete sammastena orientatsiooni silmaominantsed sammased. 2. visuaalne ala V2 võtab vastu orientatsiooniga kontuure ja joonekatkestusi. Eristatakse veel ka liikumistundlikkuse ja värvuste nägemisega seotud nägemiskorteksi alasid. 23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline ehitus. Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine
Kirjelda abi krambihoo ajal Vabastada kaelus, et hingamine oleks vaba ja keerata inimene küljele Ei tohi jätta järelevalveta seni, kuni teadvus täielikult taastub Kiirabi vaid juhul, kui hoog kestab üle 10 minuti. Kirjelda auraga migreeni Klassikaline migreen: visuaalsed sümptomid nagu vaatevälja värisemine, siksakiline nägemine ja hemianopsia. (nägemishäire, milla puhul kaob pool nägemisvälja). Kirjelda autismi Endassesulgumus on arenguhäire, psüühika kahjustatud areng, kalduvus mõtlemises ja tegevustes. Närvisüsteemi häire, kus ilmnevad raskused sotsiaalsete suhete loomisel, kontakti ja kommunikatsiooni puuded ning kognitiivne mahajäämus. Mis on teadvushäire? Koljusisene põhjus (nt ajutrauma, ajuverevalum), epilepsiast või sellele järgnevast seisundist. Mis on somnolents? Haiguslik unisus
kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine. SA sagarate funktsioonid- Kukla e oktsipitaalsagar- nägemisinfo töötlus, Oimu e temporaalsagar – kuulmisinfo, mälu, emotsioonid (Agnoosia-anomaalia, kahjustus; Prosopagnoosia- anomaalia, võime nägusid näha). Kiiru e parietaalsagar – võtab vastu infot kehast, kõne mõistmine (Ladus afaasia- anomaalia: sõnad ei ole lauses õiges järjek; Neglekt-näeb ainult pool nägemisvälja); Otsmiku e frontaalsagar- Primaarne motoorne korteks(tahtlik käitumine), Premotoorne korteks(kehast tulnud info), Prefrontaalkorteks (mõtlemise plan.) 12. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. närvirakk ehk neuron- Jan E. Purkinje 1837 jagun: Motoorne, Sensoorne, Interneuron . Närviraku ülesanne on organismis infot edasi kanda. Närvirakk on närvisüsteemi ehitusüksus mille ülesanne on organismis infot edasi kanda
Igast selgroolülist väljuvad närvid lihastesse, nahapinnale ja teistesse elunditesse. Nägemis-, haistmis- ja kuulmiselundid asuvad peapiirkonnas, maitset tunneb kala nii suu kui keha pinnaga. Kalad kuulevad hästi. Kuna kuulmiselundid asuvad koljus, pole neid kehapinnal näha. Kompimismeele rakkude kogumikud paiknevad kogu keha pinnal. Vees orienteeruda aitab ka küljejoon. Silmad asetsevad üldjuhul pea külgedel ning see tagab kaladele laia nägemisvälja. Kalad näevad lähedale, nende keskmine nägemisulatus on 1 m. Silma võrkkestas asetsevad kolvikesed ja kepikesed annavad hea värvide eristamisvõime. Kalade hea haistmine on seotud silmade ees paikneva haistmiselundiga, mis on ühendatud ninasõõrmetega. (Kalade peamised meeleelundid; Närvisüsteem korraldab kõigi elundite talitust; Luukalad) Hingamiselundid Pea tagaosas asuva lõpuseid kaitseva lõpusekaane all asuvad punakad lõpused. Lõpused
- 1 ala kahjustus mõjutab nägemist mõlemas silmas - Ja vastupidi – kui nägemishäire on piiratud ühe silmaga siis peab kahjustus olema väljaspool ….. Nägemisteede kahjustused - Monokulaarne pimedus - Ühe silma pimedus – ühe silma reetina või nägemisnärvi kahjustus - Nägemise kadumine mõlemast temporaalväljast – nägemisristmiku ikiläbilõige - Nägemise kadumine ühest ninapoolsest väljast – nägemisristmiku lateraalne kahjustus - Ühe nägemisvälja täielik pimedus – nägemistrakti lateraalse põlvikkeha või v1 ala kahjustus - Osalise nägemisvälja pimedus – osaline nägemistee kahjustus Makulaarne piirkond - Kuklasagara kahjustused ei puuduta tavaliselt keskmist või makulaarset (kollatähni) piirkonda kuigi selle põhjus ei ole kindlalt teada - Arvatakse et üheks põhjuseks võib olla mitmete veresoontega varusatus mis muudab selle kahjustustele vastupidavamaks
- Seega mõema silma poolt saadetakse info v1 alasse. V1 kahjustus mõjutab nägemist mõlemas silmas. Kui nägemishäire piiratud ainult ühe silmaga peab kahjustus olema väljaspool aju. Kahjustused: - Ühe silma pimedus – ühe silma reetina või nägemisnärvi kahjustus - Nägemise kadumine mõlemast temporaalväljast – nägemisristmiku pikiläbilõige - Nägemise kadumine ühest ninapoolsest väljast – nägemisristmiku lateraalne kahjustus - Ühe nägemisvälja täielik pimedus – nägemistrakti, lateraalse põlvikkeha või V1 ala kahjust - Osalise nägemisvälja pimedus – osaline nägemistee kahjustus Millele viitab kahjustuse korral makulaarses piirkonnas nägemise säilimine? Kollatähni piirkond. Aitab eristada kas kahjustus on nägemistraktis või ajukoores, sest see ilmneb ainult pärast visuaalse koore kahjustusi. Mis on skotoomid ja mis neid tekitavad?
ümbersuunamine; tähelepanuressursi ümber jagamine) Väline – avatud, meeleorgani suunamine stiimuli suunas – nt silmaliigutused objekti suunas. 23. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Parema ajupoolkera roll. Ruumieiramissündroom (hemispatial neglect) – parema alumise kiirusagara kahjustusega patsiendid eiravad vasakut nägemisvälja. 24. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid, kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus. Tähelepanuressursid on piiratud: selle seletuse on R.Desimone ja J. Duncan välja pakkunud kallutatud võistluse teooria: toimub erinevaid objekte representeerivate retseptiivväljade vaheline võistlus piiratud töötlusressursi nimel. 25. Kuidas võiks õpetada ADHD’ga last? TEADVUS JA UNI 26
allmehhanismide kaasatuse korral. Alt-üles tähelepanu liik - tahtmatu, reflektoorne, passiivne, eksogeenne, stiimulite automaatne detekteerimine Ülalt-alla tähelepanu liik - tahtlik, aktiivne, endogeenne, inimese enda suunatud väliste stiimulite detekteerimine. 23. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Parema ajupoolkera roll: ruumieiramissündroom (hemispatial neglect) parema alumise kiirusagara kahjustusega patsiendid eiravad vasakut nägemisvälja. Ajumehhanismid: Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon(üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad(üldine teadvustavus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid(nt tp reguleerimise/ümberjagamise ja tähelepanu koondamise jaoks), parema ajupoolkera dominatsus aktivatsioonis. 24
Lülitan sisse ohutuled ja eemaldan auto sõiduteelt. Аnnаn teistele juhtidele selgete käemärkide abil märku peatumiseks. 57. Millisel juhul реаb pukseeritava mооtоrsõiduki roolis olema juht? Kui pukseeritakse painduva ühenduslüliga. Kui jäik ühenduslüli tagab pukseeritava sõiduki juhitavuse. Kui sõidukit pukseeritakse osaliselt toetatuna. 59. Milline on nägemisteravus juhi nägemisväljas? Parem nägemisvälja keskel. Parem nägemisvälja ääreosas. Ühtlane. 60. Mida peab juht teadma ohutulede kasutamisest? Suunamärguanne tuleb anda käega. Ohutuledega sõites ei ole vaja anda suunamärguannet. Sisselülitatud ohutulede korral ei saa suunatuledega märku anda. 61. Millised ained võivad mõjutada juhtimisvõimet sarnaselt alkoholile? Tass kohvi. Teatud ravimid ja uimastavad ained. Tass teed. 62. Kuidas ületada ristmik? Pean andma teed veoautole. Ületan ristmiku esimesena.
- rasedus - rinnavähk 8 Ettevaatusega soovitatakse preparaate kasutada aju- või südame-vereringe haiguste ning hüpertensiooni korral, raske suhkruhaiguse, ägada maksahaiguse, maksatsirroosi ja maksakasvajate esinemisel. Kombineeritud pillide kasutamine tuleb kohe katkestada, kui: - tekib äkiline tugev, pikalt kestev peavalu - kõnehäire teke - ühepoolne nägemise kaotus või nägemisvälja ahenemine - tugev nõrkus äkki ühel kehapoolel - äkiline seletamatu teadvuse kadu, pearinglus või tasakaaluhäired - fokaalne epilepsia - valulik turse jalas - valu rindkeres (pleuriitiline valu) - hingamisraskus, köha koos vereseguse rögaga - äkiline äge kõhuvalu - immobilisatsioon peale traumat või suuremat operatsiooni - äkilise kollasuse teke - RR tõus üle 160/95 mmHg korduvalt - äge nahalööve (erythema multiforme)
· On olemas kolme tüüpi vastandprotsesse nägemissüsteemis: roheline-punane; sinine- kollane; must-valge. Ei saa esineda samaaegselt. · Aitab seletada negatiivsed järelkujutised- kui vaadata pikalt teatud värvi eset, siis aktiveeruvad vastandlikud koonused ja pilku eemale suunates näeb vaadatud värvi vastandvärvi 20. Mis on retseptiivväli? (,,Nägemispsühholoogia" lk 62-63, ,,Tähelepanu ja taju" lk 338) Teatud suurusega nägemisvälja piirkond, mille teatud stimulatsioon kutsub esile muutuseid raku aktivatsioonis/ mingi kindel asukoht ruumis või asukoht kehal, millel toimuvatele muutustele teatud kindel sensoorne neuron ajus reageerib. TAJU 21. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Taju on aistinguline protsess, mille käigus aistingute kaudu väliskeskkonnast saadud informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade.
Selle tulemusel keelati tüdrukutel hariduse omandamine ja täiskasvanud naised tohivad töötada ainult koduseinte vahel. Meikimine, küünte lakkimine, kõrged kontsad ja kirevad riided ei ole lubatud. Naised peavad kandma burqa-nimelist rõivaeset, mis katab nad pealaest jalatallani, jättes ainsaks vaateväljaks silmi katva tiheda loori. Pahatihti satuvad nad jalakäijana liiklusõnnetusse, kuna burqa piirab täielikult perifeerse nägemisvälja ning takistab neil sammu kiirendada, et pääseda läheneva auto eest. Samas ei ole liikluses toimetulemine Afganistaani naistele kuigi suur probleem, sest kodunt võivad nad lahkuda meessugulasest saatjaga. Tänavatel patrullib pidevalt usupolitsei, mis selle määruse täitmist kontrollib ning kui nad leiavad naise, kes selle vastu eksinud on, siis on neil õigus teda piitsutada.7 Al-Qaeda juhtimise filosoofiat on kirjeldatud, kui ,,otsuse tsentraliseerimine ja
Ajuturse, hallaine destruktsioon, gliiakoe teke ja ajuatroofia. Aeglaselt süveneb emotsionaalne labiilsus, unehäired, töövõime langus. Täheldatakse ärrituvust ja neuroosi. Tekib hirmusündroom ja paranoia. Tuim peavalu, mälu nõrgenemine ja käte treemor. Suurenenud süljeeritus, gingiviit (igemepõletik), igemete veritsemine, dermatograafia (naha ülitundlikus väiksemategi näpistuste ja kratsimise vastu) ja kõnehäired. Näonärvi kahjustused, nägemisvälja vähenemine, silmaläätse tuhmumine. Nefrootiline sündroom. 5.6.3 Elavhõbeda mõju lootele Elavhõbe läbib platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiimaga! Väikeste dooside puhul avaldub mürgistus psühhomotoorse pidurdatusena. Laps sünnib küll normaalsena, kuid rääkima ja käima õpib 12-kuulise hilinemisega. Kõrgemate dooside puhul võib lapsel esineda ataksia (koordinatsioonipuue) ja vaimsed häired, mis sarnanevad tsentraalparalüüsile
nostalgilisemaks, Krulli tekstuaalset hullust rahustab vaatlev pilk. ,,Uute noorte" tulek on põhimõtteliselt uus juba seetõttu, et kümne aasta tagune murrang on nendele ajalugu, lüli varasemate kogemuste ahelas, murdeea lugemisrõõm. Tulijate sünniaastad jäävad umbes ajavahemikku 1973--1982. Algavad ka koondumised: 1996. aastal saab kokku rühmitus Erakkond, 1997. alguses luuakse Tartu NAK, kuskilt pool- underground'ist ilmuvad kriitika nägemisvälja rühm 14 NÜ ja ÕigemValem, 1998. aastal koondub T.N.T. Tähelepanuväärsed debüütraamatud tulevad nüüd selgemalt kui varem kahe pisilainena: 1996. aastast alates luulekogud ja 1998. aastast proosa -- alguses Kender ja sealt edasi tihedam ja veelgi noorem seltskond. Contra ,,Ohoh!" ilmub küll juba 1995, kuid tema tõeline tähelend on siiski hilisem. 90-ndate lõpul on noortele jäänud ennekõike väikesed nihked ja uuendused, stabiilsus ning kogemuste süntees
parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis. ei ole ühte kindlat piirkonda. On teatud piirkonnad, mis on rohkem seotud teatud tähelepanuga, aga ühte kindlat piirkonda pole. Võrgustiku idee – erinevad piirkonnad on tihedalt seotud. Neuraalne mehhanism: parema ajupoolkera roll: ruumieiramissündroom (hemispatial neglect) – parema alumise kiirusagara kahjustusega patsiendid eiravad vasakut nägemisvälja. 3. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid, kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus. Tähelepanuressursid on piiratud: selle seletuse on R.Desimone ja J. Duncan välja pakkunud kallutatud võistluse teooria: toimub erinevaid objekte representeerivate retseptiivväljade vaheline võistlus piiratud töötlusressursi nimel. Iga päeva elus: ● Illusoorsed sidumised- tähed erinevat värvi, mis värv meelde jääb.
Näo tajumine – rakud võivad ka ilma näo otsese kujundita näo tuvastada. Spontaanne laenglemine? Kui tunneme ära raku rühmad mis tegelevad teatud ülesannete lahendamisega siis on näha et peas olev kavatsus võib mõjutada seda kuidas füsioloogia töötab. Dorsaalse tee spetsiifiline aktiivsus – rakud aktiviseeruvad kui ahv haarab ja hoiab käes teatud kuju ja orientatsiooniga klotsi. Aktiivsus algab klotsi ilmumisega nägemisvälja aga ainult siis kui on kavatsus seda ka haarata. (kavatsus kajastub selles millega rakud informatsiooniga peale hakkavad) Anterior intraparietal Area (AIP) - Rohelises alas nende teede sees on erinevate juhtetee alafunktsioonid. (asukoht, liikumine, ruumilised transformatsioonid, ruumisuhted, silmade ligutamine) - On probleemid kortikaalsed, mitte meelelundi spetsiifilised. Miks me ei saa meelestatud pilti on seotud ajukoorega mitte meelelundiga.
närvirakkudele kõrgematel tasemetel. Topograafilised kaardid. Sellised neuraalsed kaardid ei peegelda ainult neuronite paigutust, vaid ka nende tihedust. 4. Funktsionaalsed süsteemid on hierarhiliselt organiseeritud. Enamikus funktsionaalsetes süsteemis toimub informatsiooni hierarhiline töötlus. Nägemissüsteemis lateraalse põlvikkeha neuronid reageerivad valgustäpile mingis kindlas nägemisvälja osas. Esmase nägemiskoore neuronid konvergeeruvad assotsiatsioonikoore individuaalsetele neuronitele, mis veelgi selektiivsemalt reageerivad informatsioonile.Informatsioon läbib (järjestikuselt või paralleelselt) 35 või enamat ajukoore piirkonda, mis on seotud nägemisinformatsiooni töötlemisega. 5. Ühe aju poole funktsionaalsed süsteemid kontrollivad teist keha poolt Ühe poole sensoorseid ja motoorseid talitlusi juhib teise poole peaaju hemisfäär.
kõnetatakse selja tagant, siis tuleks talle viisakalt õlale koputada ja kõnetada vaid siis, kui ta sulle otsa vaatab • rühmatöö puhul olgu vaegkuulja rühm võimalikult väike, kõigi näod olgu nähtavad • kui kurt ei saa sinu kõnest aru, siis kirjuta NÄGEMISHÄIREGA LAPSED JA NENDE ARENDAMINE 1. Põhjused - Nägemispuue võib ilmneda näiteks alanenud nägemisteravuses (kaug- ja lühinägevus), nägemisfunktsioonide kahjustuses (kõõrdsilmsus, nägemisvälja kitsenemine, värvitaju anomaaliad jm). Nägemisteravust hinnatakse paremini nägeva silma järgi. Nägemispuudekeskne eripedagoogika haru on tüflopedagoogika. Sagedamini on põhjuseks pärilikkus või looteea kahjustused, raskeid nägemispuudeid võib põhjustada ka sügav enneaegsus ja nägemist tõlgendava aju osa kahjustused. 2. Märgid, mis võivad viidata nägemisprobleemidele: 1) lapse silmad on põletikulised, kardavad
närvirakud kontakteeruvad lähestikku asuvatele närvirakkudele kõrgematel tasemetel. Topograafilised kaardid. Sellised neuraalsed kaardid ei peegelda ainult neuronite paigutust, vaid ka nende tihedust. 4. Funktsionaalsed süsteemid on hierarhiliselt organiseeritud. Enamikus funktsionaalsetes süsteemis toimub informatsiooni hierarhiline töötlus. Nägemissüsteemis lateraalse põlvikkeha neuronid reageerivad valgustäpile mingis kindlas nägemisvälja osas. Esmase nägemiskoore neuronid konvergeeruvad assotsiatsioonikoore individuaalsetele neuronitele, mis veelgi selektiivsemalt reageerivad informatsioonile.Informatsioon läbib (järjestikuselt või paralleelselt) 35 või enamat ajukoore piirkonda, mis on seotud nägemisinformatsiooni töötlemisega. 5. Ühe aju poole funktsionaalsed süsteemid kontrollivad teist keha poolt Ühe poole sensoorseid ja motoorseid talitlusi juhib teise poole peaaju hemisfäär.
tuvastatakse nt käitumismaneeride või riiete järgi). Ignoreerimissündroom (spacial neglect) - ei näe ega taju vasakut poolt (nt. joonistades vasak paberi pool on puhas ja kõik joonistud paremale poolele; kella joonistades kirjutatakse numbrid kõik ühele poole; kui inimene on sellel poolel, mida haige ei taju siis ta ei saagi aru, et seal inimene on isegi kui see jääb tavalise inimese normaalsesse nägemisvälja). Apraksia – võimetus algatada või sooritada tahtlikke liigutusi Afraasia – kõnehalvatus; võimetus saada kellestki aru (kahjustus enamasti vasakus ajupoolkeras). Otsmikusagara eesmine osa vigastused toovad esile erinevaid planeerimise ja sotsiaalse tunnetuse häired, nt. ei suuda plaane koostada, agressiivsuse ja enesekontrolli talitsemise võimetus. Aju plastilisus. ● Aju võime oma struktuuri ja talitsust muuta
Looduse poolt kaasaantud võimaluste realiseerimiseks on adekvaatne stimulatsioon hädavajalik. Samavõrd oluline on aktiivsus ümbritseva maailma tundmaõppimisel. - Taju õppimine - oskus märgata uusi omadusi ja tunnuseid või üha väiksemaid erinevusi stiimulite vahel. — - Akommodatsioon - silma kohanemine erineval kaugusel olevate objektide vaatamiseks. Inimese puhul toimub akkommodatsioon silmaläätse kuju muutumise abil. Liikumisparallaks - vaatleja oliikumise puhul pole nägemisvälja muutused juhustikud, vaid süstemaatilised: lähedaste objektide nihe võrkkestal on suur ning mida kaugemal objekt asub, seda lühem on tema poolt läbitud teepikkuse projektsioon silmapõhjas. Inimese nägemises on vaid kolm erisuguse värvipigmendiga retseptorrakkude tüüpi, igaüks maksimaalselt tundlik erineva lainepikkusega elektromagnetlainete suhtes. - Kontuur - koht kujutises, kus valguse intensiivsus või lainepikuste kompositsioon väga järsult muutub.
nina ja oimu poolt tulnud närvikiud moodustavad ühinemisel nägemistrakti, mis suundub keskajus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitus nägemiskorteksisse viivatele neuronitele keskajus asuvate närvikeskuste kaudu juhitakse ka silmamunaliigutusi ja pupillireaktsioone primaarne nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvao piirkonnas ja u pool temast on võrkkesta-tsentraallohu projektsioonialaks 1. visuaalne ala (V1) saab informatsiooni kontralateraalse nägemisvälja alalt visuaalkorteks on 2 mm paksune ja organiseeritud vertikaalsete sammastena, mida nimetatakse orientatsiooni silmadominantseteks sammasteks 2. visuaalne ala (V2) võtab vastu teatava orientatsiooniga kontuure ja joonekatkestusi eristatakse veel liikumistundlikkuse ja värvuste nägemisega seotud nägemiskorteksi alasid kui kahjustus V1 ala, tekib tsentraalne e kortikaalne pimedus inimene on pime
Võrkkestast nina poolt pärinevad nägemisnärvi kiud ristuvad nägemisristmikus, oimu poolt tulevad kiud ei ristu. Nina ja oiumu poolt tulnud närvikiud moodustavad ühinemisel nägemistrakti, mis suundub keskajus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitus nägemiskorteksisse iivatele neuronitele. Nägemis- e visuaalkorteks. Primaarne nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvao piirkonnas. 1. visuaalne ala V1 saab infot kontralateraalse nägemisvälja alalt. 2. visuaalne ala V2 võtab vastu teatava orientatsiooniga kontuure ja joonekatkestusi. 23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline ehitus. Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks. Kuulmisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Kuulmismeeleelundiks on kõrv, millel eristatakse välis-, kesk- ja sisekõrva. Sisekõrvas asuvad sensorrakud.
eesmärk järgneb esimesele 0,2-0,5 - sekundilise intervalliga, jääb see teine enamasti märkamata. Refraktaarsus - tähendab reageerimisvõime alanemist vahetult eelmise reaktsiooni sooritamise järel. Teisisõnu, parimal tasemel reageerimiskiirus ei taastu enne, kui eelmisest reaktsioonist on möödunud pisut alla poole sekundi. Ülerahvastusefekt - on nähtus, kus muidu hästi eristatav objekt muutub halvastieristatavaks juhul, kui ta esitatakse nägemisvälja keskkohast pisut eemal ning kui tema naabruses on teisi, segavaid objekte. Filtriteooria - on moodsama aja teooria, milles kirjeldatakse tähelepanulise valiku mehhanismi, valikule alluvaid tunnuseid ning valmisprotsesside ajalisi ja füüsilisi parameetreid. Kas tähelepanu valib oma objekti välja füüsilistele tunnustele toetudes (asukoht, valjus, värv, liikumine) ning ei suuda valikut teha tähenduste ja abstraktsete kognitiivse info põhjal või saab
Samamoodi leidsime piiri, kust valgusallikas uuesti nähtavale tuli. 4. Samamoodi leidsime vaatlusalusel ala ülemise ja alumise piiri, kust valgusallikas uuesti nähtavale tuli. 5. Leidsime pimetähni projektsioonid millimeetrites 6. silmamuna keskmiseks diameetriks võtsime 15mm. Leidsime pimetähni diameetrite väärtused ja pimetähni kauguse tsentraallohust. 7. Leidsime pimetähni pindala. 2. Silma nägemisvälja uurimine Nägemisväli - ümbritseva ruumi osa, mis on nähtav liikumatu pea ja silma korral. 1. Vaatlusalune asetas lõua perimeetri hoidjale, et pea ei liiguks. 2. vaatlusalune vaatas vaid perimeetril tähistatud kohta. 3. Erinevat värvi kepikestega hakati liikuma mööda perimeetri kaart keskpunkti poole, katsealune ütles, millal ja mis värvust ta näeb 4. Katset korrati paremalt, vasakult, ülevalt, alt. Väärtused märkisime protokolli 5
isikut. Küsimuste vastustest selgus, et: - Vastajatest 72% kulutas (kolmest eriarstist koosnevas) arstlikus komisjonis sõidukijuhi tervise kontrollimisele vähem kui 30 min, 20% kulutas protseduurideks 30-60 min ning 8% kulutas protseduuridele enam kui ühe tunni. - 12% vastajatest olid professionaalsed juhid, kes läbisid tervisekontrolli perearsti juures, kuigi oleksid pidanud läbima selle meditsiinilises komisjonis. - 2% vastajatest kontrolliti nägemisvälja ulatust, kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2005. a määrusega nr 257 (RT I 2005, 53, 426), jõustunud 16.10.2005. - Mitte ühelgi 35-st küsitletud diabeetikust ei kontrollitud arstliku komisjoni poolt diabeetiku päeviku täitmist. - Mitte ühelgi vastajatest ei kontrollitud psüühilist võimekust, nägemistaju, tähelepanu erinevaid aspekte, pingetaluvust, keskendumisvõimet ega reageerimisaega.
tulenevad kiud ei ristu. Nina ja oimu polt tulnud närvikiud moodustavad ühinemisel nägemistrakti, mis suundub keskajus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitus nägemiskorteksisse viivatele neuronitele. Keskajus asuvasse närvikeskuste kaudu juhitakse ka silmaliigutusi ja pupillireaktsioone. Nägemis- e visuaalkorteks. Primaarne nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvao piirkonnas. 1. Visuaalne ala V1 saab informatsiooni kontralateraalse nägemisvälja alalt. Visuaalkorteksis on 2 mm paksune ja organiseeritud vertikaalsete sammastena, mida nim orientatsiooni silmadominantseteks sammasteks. 2. visuaalne ala V2 võtab vastu teatava oreintatsiooniga kontuure ja joonekatkestusi. Eristatakse veel ka liikumistundlikkuse ja värvuste nägemisega seotud nägemiskorteksi alasid. 23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline ehitus.Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks
annaabi.ee 
