Liikluspsühholoogia (0)

LIIKLUSPSÜHHOLOOGIA
Liikluskultuur
Liikluskultuuri mõjutab liikluskorraldus ja liikluspropaganda, liiklejate omavaheline suhtlemine ja 
liiklusjärelvalve tegevus.
Juhi käitumine sõltub liikluskasvatusest (kasvatusest üldse) ja konkreetsest  – nii positiivsest kui 
ka negatiivsest, ärritajast.
Juhi hoiakut liikluspolitsei suhtes võivad kujundada liikluskorraldus, bürokraatlik  asjaajamine  ja 
juhiga suhtlemise viis
Liikluspolitsei hoiakut juhi suhtes kujundavad sõiduki välimus ja tehniline korrasolek, tehtud 
eksimuse tunnistamine või selle eitamine.
Hea juht käitub viisakalt, sõidab  rahulikult  ega näita oma üleolekut.
Kaitslik ( defensiivne ) sõiduviis on selline, kus juht püüab ennetada enda ja teiste võimalikke vigu, 
oskab neid ette näha ning on  paindliku  suhtumisega liiklusesse ( ei aja jäigalt oma õigust taga).
Juhi tegevus  liikluses  on edukam, kui tema mõtte iseärasusteks on:
•   paindlikkus ( võime ette näha tekkivat probleemi ja selle  lahendust , ei aja taga oma õigust, kui
                         see antud olukorras ei too kaasa lahendust)
•   kiirus
•    iseseisvus  ja vastutus oma tegevuse eest
Juhi reageerimisaega mõjutab tema tähelepanu, reageerimisvalmidus ja reageerimisvõime.
 
 
LIIKLUSPSÜHHOLOOGIA
Tähelepanu.
Tähelepanu on üks juhi tähtsamaid omadusi. Autot juhtides teeb juht pidevalt tähelepanekuid, mille 
najal  otsustab ja seejärel ka tegutseb.:
           
            Tähelepanek: eessõitev juht kavatseb pöörata vasakule, 
            vastu sõidab  veoauto
            Otsus: Mööda sõita ei saa ja tuleb oodata veoauto möödumist
            Tegutsemine: pidurdan  sujuvalt  ja jälgin peeglist tagasõitjaid
Tähelepanu nõrgenemisel ilmnevad tähelepanuvead. Tähelepanu 
hajutavad tugevad tundeelamused ( rõõm ,kurbus, ärritus, kannata-
Matus), elav  vestlus  ning huvitav saade raadiost. Tugevasti juhib tähelepanu kõrvale 
mobiiltelefoniga rääkimine, sigareti süütamine või ka virisevad lapsed tagaistmel ( samuti müravad 
lapsed).
Juhi pingeseisundit, mis võib tugevalt vähendada tähelepanuvõimet, põhjustavad:
•   väga tihe  liiklus ,
Juhi tähelepanu vähendavad ka 
•   teiste juhtide poolt liikluseeskirjade  rikkumine ,
•   vingugaas autos,
•   sagedased liiklusummikud
•   jutuajamine sõitjatega, 
•   väsimus
Väsimustunnuste ja unisuse  ilmnemisel  tuleb katkestada sõit ja teha piisav puhkepaus. 
Soovitatakse ka võimlemisharjutusi puhkepauside ajal. 
Puhke  
pause ei asenda  autoraadio    kuulamine,  vestlemine  kaassõitjatega, ega isegi kohvijoomine.
LIIKLUSPSÜHHOLOOGIA
Nägemine.
Kõige tähtsam meeleorgan autojuhi seisukohalt on nägemiselund – silm. Igal hetkel näeb inimene 
teatud osa ruumist, mida nimetatakse nägemisväljaks. Teravalt näeb inimene vaid nägemisvälja 
keskosas, äärtel muutub nähtavus ebaselgeks. Sõidukiiruse  suurenemisel  nägemisväli aheneb. 
Liikluses aga võib oht tekkida nii kõrvalt, kui isegi ka tagant. Selleks tuleb pilku pidevalt ümber 
suunata eest kõrvale ja tahavaate peeglitesse. Pilgu ümbersuunamiseks kulub umbes 0,15…0,25 
s. ja pilgu kinnistamiseks veel teist samapalju. Täieliku ülevaate saamiseks võib kuluda kuni 1s. 
Tahavaate peeglite  kasutamisel  veelgi rohkem. Sel ajal aga võib jääda nägemata  eespool  toimuv 
oluline sündmus.
Külgsuunast lähenevat sõidukit on raskem märgata seoses juhi piiratud nägemisväljaga, terava 
erinevuse puudumisel  taustast  (näiteks valge auto lumisel taustal) ja tiheda  liikluse  korral oma 
sõidusuunas.
Väga oluline on teada ka silma kohanemisest liikumisel valgustatud ruumist pimedasse: esialgu 
silm ei suuda  pimedas  ruumis midagi eristada, kuid mõne aja pärast silm kohaneb ja nägemis-
teravus  võib olla piisav. Selline silma kohanemine aga väsitab tugevalt silma. Üldse võib öelda, et 
auto juhtimist öisel ajal valgustamata teel iseloomustab  reageerimise  halvenemine, valguse 
vähesus ja  sagedane  nägemisadaptatsioon (silma kohanemine valguse muutumisele) tiheda 
liikluse korral.
Sõit videvikus, öine sõit udus ja väsimus võivad esile kutsuda nägemisviirastust.
Pimestamisohu korral tuleb kõigepealt kiirust vähendada, jälgida tee parempoolset äärt ja mitte 
vaadata vastutuleva sõiduki tuledesse.
Pimestamise korral tuleb autot  pidurdada  sõidurada muutmata, sest teepeenrale pööramisel võib 
otsa sõita seal liikuvale jalakäijale ja sõiduraja muutmisel on oht sõita otsa nähtamatuks jäävale 
takist  
usele.
 
LIIKLUSPSÜHHOLOOGIA
Kiiruse tunnetamine.
Pikaajalisel sõitmisel suure kiirusega, õige kiiruse tunnetus väheneb,  autojuht  hindab oma kiirust 
tegelikust väiksemaks. Kiiruse vähendamisel jääb juhile mulje, nagu sõidaks ta väga aeglaselt. 
Väike  pikivahe  eessõitjaga tundub olevat juba täiesti piisav. Väheneb ka keskendumis- ja 
reageerimisvõime. Sama efekti on täheldatud ka sõitmisel laial, hea  kattega  ja sirgel teel vastu-
tulevate  autode kiiruse hindamisel. 
Juhtimisvõime.
Juhtimisvõimet vähendavad üleväsimus,  alkohol  ja teised uimastavad ained ning mõningad 
ravimid . 
Alkohol (ja teised uimastavad ained) vähendavad tajumise ja tegevuse täpsust, silmamõõdu 
täpsust ja muudavad reageerimiskiirust. Tekitab ohtliku sõiduviisi,  nõrgendab nägemis- ja 
kuulmisvõimet, vähendab tähelepanu. Kohvijoomine ei taasta juhtimisvõimet.
Alkoholi uimastavat mõju tugevdavad unerohi, valuvaigistid või  rahustid , alkoholi tarbimine tühja 
kõhuga ning selle tarbimine suurtes  kogustes  ja kiiresti.
1,0 promilli alkoholi  lagunemine  veres võtab aega 10 tundi. Juhtimisvõimele hakkab mõjuma 
alkoholisisaldus  veres alates 0,2 ‰. Sarnaselt alkoholile võivad juhtimisvõimet mõjutada teatud 
ravimid ja uimastavad ained. Viimased võivad tekitada peale joobes oleku ka sõltuvust.
Narkojoovet tekitavad hašiš (marihuaana),  heroiin , kokaiin ja  amfetamiin .
Isegi ühe hašišisigareti suitsetamine põhjustab ebaõigeid juhtimisvõtteid ja üldse uimastite 
ühekordnegi tarvitamine võib tekitada mitu tundi kestva narkootikumijoobe – ohtlikud meelepetted 
ja reaktsioonivõime vähenemine; meeltesegadus ja  depressioon . Ohutunne väheneb, 
infor  
matsiooni töötlemise vigade  arv suureneb, tekivad valearvestused kiiruse ja kauguse 
hindamisel, tekivad tähelepanu- ja keskendumishäired.
LIIKLUSPSÜHHOLOOGIA
Ohustatud liiklejad.
•   Valge kepiga jalakäija on nägemispuudega. Tema kiirus võib olla väga aeglane. Autojuht peab 
vajaduse korral sõidukiirust oluliselt vähendama või isegi seisma jääma.
•   Vanurite puhul tuleb arvestada, et tihti nad ei pööra sõidukitele tähelepanu, nad ei vaata 
vasakule ega paremale, nad astuvad ootamatult sõiduteele, võivad keset sõiduteed ootamatult 
seisma jääda ja pöörata poolelt teelt tagasi. 
Vanurite kuulmine ja nägemine on halvenenud, nad reageerivad aeglasemalt ja on vähem 
liikuvad ning nad  hindavad  sõidukite kiirust ja kaugust sageli valesti. 
•   Lapsed võivad kergesti sattuda liiklusohtu, sest nad ei oska hinnata lähenevate sõidukite 
kaugust ja kiirust, nende tähelepanu jaotamisvõime ei ole piisav ja nad ei erista  tegelikku  
olukorda mängulisest.
•   Mootor- ja jalgratturid on rohkem ohustatud seetõttu, et leid on liikluses raskem märgata ja 
nendel on liiklusõnnetuses suurem risk vigastusi saada. Mootorrataste puhul võidakse sageli ka 
alahinnata nende kiirust.
 
 
LIIKLUSPSÜHHOLOOGIA
Juhi käitumine mitmesugustes olukordades.
Autojuht peaks suutma jääda rahulikuks igasugustes olukordades:
•   Ei tohi lasta ennast häirida teiste liiklejate poolt eeskirjade rikkumistest, ei tohi  alluda  
provokatiivsele käitumisele liikluses. Nii näiteks ei tohi takistada möödasõitjat ka siis, kui see 
möödasõit on ohtlik või keelatud. Vastupidi, tuleb  omalt  poolt teha kõik, et see möödasõit 
kiiremini läbi saaks. Väga  kohatu  on pärast sellist möödasõitu ise  asuda  möödasõidule. Samuti 
ei ole sobilik alustada rohelise tule süttimisel võidusõitu naaberrajal liiklejaga.
•   Väga lõbus  seltskond  autos võib oluliselt segada autojuhtimist. Mingil juhul ei tohi autojuht siis 
hakata demonstreerima oma sõiduoskust suure kiirusega ja ohtlike sõiduvõtetega. Autojuht ei 
tohiks ühineda lärmaka seltskonnaga vaid vastupidi, talitseda neid rahulikkusele.
•   Kahjuks tekib autojuhtide seas püüd näidata oma auto võimsust ja oma sõiduoskust 
kaassõitjaile ka kõige tavalisemates sõidutingimustes, mis toob kaasa  suurendatud  sõidukiiruse, 
ohtlikke möödasõite ja manöövreid. Lõpptulemusena võib see kaasa tuua väga ränki tagajärgi.
•   Noortel juhtidel on vähe kogemusi, neil puudub veel ohutunne, nad tahavad proovile panna 
enda võimeid ja sõiduki sõiduomadusi ning sellega võivad sattuda olukorda, mida nad enam ei 
kontrolli. Nad riskivad liialt ja ei oska arvestada tagajärgedega. 
 
 

Document Outline

• PowerPoint Presentation
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6