Teadvus (1)

Teadvus
1. Proovi defineerida mõiste „teadvus“?
TEADVUS - välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine
2. Mis on teadvuse ja tähelepanu erinevusteks ja sarnasusteks?
Erinevused:
Sarnasused:
3. Millised on teadvuse piirid?
Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. (monkey business näide) ?
4. Mis on teadvusseisundi peamisteks omadusteks?
Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne / personaalne .
Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki – teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt.
Transparentsus – teadvusväli on „läbipaistev‟ – me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teadvust ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte.
Ühtsus – teadvustatud kogemus on ühtne “teadvusväli” (conscious field ); intermodaalsus või supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest.
Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli.
5. Kirjelda näite abil, mida tähendab "sõlmimisprobleem" teadvuseteaduses?
Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Nt nägemisväljast luuakse ajus üle 30 erineva “tõmmise” (representation), mis kõik pisut erineval viisil kaardistavad nägemisvälja ning need saadetakse erinevatesse ajuosadesse.
NÄIDE??
6. Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta?

• Uni
  
• Virgsus
  
• Ülivirgsus
  
• Kooma
  
• Hüpnoos
  
• Alkoholijoove
  
• Narkojoove
  
• Psühhoos
  
• Ajukahjustuste järgne teadvustamatus (nt blindsight)
  
• jne
  

7. Kirjelda, kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu näiteks lastel ja primaatidel?
Levinud on peeglitest: uuritavate otsmikule tehakse nende teadmata maitsetu , nahal tundetu ja lõhnatu punane laik, mida ilma peeglita näha võimalik ei ole. Kui laps/primaar peegli ette satub, on võimalik aru saada, kas ta tunneb enda peegelpildi ära (saab aru, et see on tema enda peegeldus ja punane laik on tema enda küljes - st tal on eneseteadvus ) või huvitub lihtsalt punasest täpist peeglil. Kui tal on eneseteadvus, saab ta aru, et tegu on tema endaga ja katsub oma enese otsaesistel punast laiku, üritab seda maha nühkida või aru saada, mis see on jne.
Peeglitesti on läbinud edukalt šimpans ja orangutan. Alla 2- aastastel lastel ei ole veel eneseteadvust kujunenud.
8. Kirjelda une staadiume?
1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, ärkveloleku ajal valitsenud alfalained hakkavad asenduma kiirete ebaregulaarsete teeta lainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni veel pinnapealne. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad – kukkumise tunne.
Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis -hallutsinatsioonid.
2. aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda . See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast (1).
3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast.
4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine.
5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). Tavaliselt nähakse unenägusid just selle seisundi ajal.
Aeglane ja kiire uni vahelduvad, moodustades koos 90-100 minutilise tsükli (vahelduvad 1,5 h tugant). Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit Ka pimedatel on samad unestaadiumid (sh REM-uni), neil puuduvad kiired silmaliigutused. Nende unenäod on seotud kuulmisega.
9. Mis on une peamisteks funktsioonideks?

• energia taastamine
  
• aju püsiv termoregulatsioon
  
• närvirakkude detoksifikatsioon
  
• kudede taastamine
  
• geneetiliselt programmeeritud käitumismustrite säilitamine
  
• unustamise vähendamine
  
• hiljuti õpitud materjali kinnistumine
  

(nt Jenkins ja Dallenbach,1924 – tõid põhjuseks interferentsi vähenemise une ajal.

• uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused
  

(REM uni pühib minema nõrgad, ebavajalikud, juhuslikud seosed n- võrgustikus..- -Crick,1983)
10. Millised on enam levinud seletused unenägude nägemisele?
Psühholoogias juhtis unenägudele esmalt tähelepanu Sigmund Freud teoses “Unenägude tõlgendus” (1900). Tema järgi on unenäod kuninglik tee mõistuse teadvustamata aktiivsuse juurde. Freud eristas unenägudel manifestset ja latentset sisu.
Manifestne sisu – seotud päeva sündmustega, eelkõige esimestes öistes unenägudes. Samuti võivad manifestset sisu mõjutada uneaja vahetud kogemused: nt – need kellele pritsiti une ajal näole vett, nägid veega seotut – koske vms.
Latentne sisu – tulevad ilmsiks inimese alateadlikud soovid ja vajadused. Et need otseselt väljenduda ei saa, siis väljenduvad nad sümboolselt. Freudi arvates on une sümbolite seas palju niisuguseid, mis tähendavad alati ühte ja sedasama . Nt kuningas ja kuninganna kujutavad magaja vanemaid; printsess magajat ennast; piklikud esemed ja pikad/ teravad relvad kujutavad mehe suguelundit; karbid , toosid, kapid, ahjud aga naise suguelundit; toad sümboliseerivad naisi. Samas tunnistab Freud, et sigar võib mõnikord tähistada tõesti ka sigarit .
Seni puudub ammendav seletus, milleks inimene unenägusid. Osade uurijate arvates töötab aju ümber eelnevalt vastu võetud infot - seetõttu on närvirakud une ajal aktiivsed. See infotöötlus ei erine ärkvelolekus toimuvast töötlusest mitte mahu vaid närvirakkude koostöö eripära poolest. Teise teooria kohaselt näeb inimene und selleks, et aju saaks puhastuda tarbetutest ja juhuslikest seostest. Mõlema teooria järgi aitab aju unenägudeaegne tegevus tal valmistuda tööks ärkveloleku ajal.
11. Kuidas võib mõjutada üks magamata öö või reisimine läänest- itta kognitiivseid protsesse (sh õppimist) järgmisel päeval?
Jet lag: kuna organismi tsirkadiaanrütm (päevarütm, unerütm jne) toimib natuke pikema tsüklina kui kui 24 tundi, siis on kergem püsida ärkvel pigem 1 tund kauem kui minna magama 1 tund varem, seetõttu on raskem reisida läänest itta; siis kävitub ajavahestress (ingl k jet lag) kergemini (keskmine kohanemisaeg – 1 päev iga ületatud ajavööndi kohta).
Ajavahega kohanemisel jms toimub bioloogilise kella desünkronisatsioon, mis põhjustab palju ebamugavust – nö valel ajal ärkamine, pidev väsimus jne. Ööpäeva rütmi segipaiskamine halvendab mälu ja õppimisvõimet, viib emotsionaalsele ebastabiilsusele, ülemäärasesse stressi.
KOGNITIIVNE = tunnetusprostssidel põhinev, kõrgemata psüühiliste protsessidega (mõtlemine, keel, mälu) seonduv