juures pärilikkude silmahaiguste testi veendumaks, et sündivad kutsikad sünniksid tervetena. Progreseeruv võrkkesta atroofia ehk PRA Eesti Kennelliidu ainus silmauuringute alal pädev olev usaldusarst, doktor Ülle Kell, kirjutas 15.06.12 Eesti Päevalehe poolt avaldatud artiklis, ,,Pärilikud silmahaigused võivad võtta koeralt alatiseks nägemise," järgnevalt: ,,PRA on pärilik silmavõrkkesta haigus, mille puhul geenidefekt kahjustab silma fotoretseptoreid. Tänapäeval on selge, et hoolimata silmapõhja uurides leitavatest üsna sarnastest muutustest on tegemist eri haiguste rühmaga." Nüüdisajal on kindlaks tehtud, et haigust põhjustab geen ligi viiekümnel erineval koeratõul, seal hulgas ka segaverelistel koertel. PRA varieerub tõugude vahel vaid niipalju, et tal on erinevad haiguse avaldumise ajad. Tavaliselt avaldub enamikel koeratõugudel PRA vorm prcd PRA (Progressive rod-cone
Silma funktsioonid ja silmahaigused. Maie Oppar Eripeda II kursus AÜ 13.03.2011 ISESEISEV TÖÖ 1. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemise abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silma abielundid: kulmud - kaitsevad silmi mööda laupa allavalguva vedeliku (näit. higi) eest; silmalaud ja ripsmed - takistavad tolmu ja võõrkehade silmasattumist;
.............................................................................. 18 3 SISSEJUHATUS Eestis põeb diabeeti umbes 70 000 inimest. See on haigus, mis käib haigestunuga kaasas kogu elu ning vajab pidevat ravi. Hoolimata arenevatest ravimeetoditest ning sellega diabeetikule parema elukvaliteedi võimaldamisest, arenevad aastate jooksul oraganismis muutused. Tekivad diabeedi tüsistused, millest üks tavalisimaid on silma võrkkestahaigus e retinopaatia. Diabeetiline retinopaatia on Eestis 30-65-aastaste hulgas üks peamine pimedaksjäämise põhjus. Referaadi neljas osas uurin diabeetilise retinopaatia erinevaid tahke. Esimeses osas tutvustan diabeeti üldiselt, et mõista haiguse olemust ning sellest lähtuvaid retinopaatia tekkepõhjusi. Teises osas käsitlen juba diabeetilist retinopaatiat lähemalt selle liike ja tunnuseid. Kolmas osa on pühendatud võrkkesta tüsistuste ennetusele
...14 5.2.Vabad radikaalid.........................................................................................................15 6.KATARAKT JA TOIDULISANDID................................................................................16 6.1.Katarakti arengu füsioloogia.......................................................................................16 6.2.Toituainete mõju katarakti arengule...........................................................................16 7.KUIV SILM JA TOIDULISANDID.................................................................................17 8.MÕNED TOIDULISANDID............................................................................................20 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................23 1. SISSEJUHATUS Kogu elu vältel näevad silmad hämmastavaid asju. Nägemine on väärtuslik osa elust ning
Ülepinge Kliinilise kulu ja morfoloogilise leiu alusel jaguneb kopsupõletik: A. Sagaraline ehk lobaarne ehk krupoosne kopsupõletik. B. Koldeline ehk bronhopneumoonia. C. Interstitsiaalne kopsupõletik. Krupoosne kopsupõletik ehk pneumonia crouposa Krupoosne kopsupõletik haarab terve kopsusagara, kergemal juhul ka osa sagarast. Tekitajaks on pneumokokk. Soodustab: Külmetamine Alajahtumine Saastunud õhk Halb toitumine Kaasnevad haigused Kliiniline pilt: Haigus algab järsku külmavärinate ja kõrge temperatuuriga. Temperatuur tõuseb kõrgele mõne tunni jooksul. Üldine halb enesetunne – nõrkus, peavalu, näost punetavad. Higistamine Torked haiges küljes, eelistab lamada haigel küljel. Tekib köha, mis algul on kuiv, kuid järgnevatel päevadel hakkab erituma ka röga (pruunikas-punane ehk roostekarva, hiljem kollakas, mädasegune).
tekkimist ei pea kartma. Tuleb siiski meeles pidada, et hoolika raviga peab alustama kohe pärast haigestumist ning ebaõnnestunud ravi korral võivad muutused ikkagi tekkida. Vaatamata ravi üldisele arenemisele, sõltuvad ravitulemused kokkuvõttes aga suhkruhaigetest endist, nende ravimotivatsioonist ning teadmistestoskustest ennast hästi ravida. Silmakahjustused Tavalisim suhkurtõve põhjustatud elundimuutus on silma võrkkestahaigus ehk retinopaatia. Varases staadiumis võivad diabeediga kaasneda nägemishäired. Diabeedi puhkemisel tekkinud nägemishäired on põhjustatud silmaläätse suhkrusisalduse tõusust, mille tõttu lääts tursub. Kui veresuhkur normaliseerub, mööduvad ka sellised muutused mõne nädala jooksul. Diabeetilist retinopaatiat jaotatakse vastavalt raskusastmele kergeks ehk taustretinopaatiaks ja raskemaks ehk proliferatiivseks retinopaatiaks. Lisaks kaasneb
omaette. Ennetada keskkõrvapõletikust võimalikku arenevat kuulmislangust Atlantoaksiaalliigese subluksatsiooni kontroll Uneapnoe ennetamine, sümptomite kontroll ja vanematele teavitamine Kõne Dieetravi. Trepist alla minnes jõuab ta mõlema jala vaheldumisi kasutamiseni alles 7. või 8. eluaastaks. 9 Võimalikud kaasuvad haigused Downi sündroomiga lastel esineb sagedamini kasvajaid, nakkushaigusi, soole avanematust ja teisi haigusi. Hilisemas elueas on suur risk haigestuda Alzheimeri-tüüpi tõvedesse ja akuutsesse leukeemiasse. Iseloomult on Downi sündroomiga indiviidid leebed, kuid aeg-ajalt võib tekkida agressioonipuhanguid. Meesoost isikud on steriilsed, naised väga harva viljakad. Südameveresoonkonnahaigused Erinevatest uurimustes on välja tulnud rida probleeme, mis võivad Downi sündroomiga lapsi
Ta talub lapsi enda ümbruses, kuid mängib endiselt meelsamini teiste laste läheduses, aga omaette. Ennetada keskkõrvapõletikust võimalikku arenevat kuulmislangust Atlantoaksiaalliigese subluksatsiooni kontroll Uneapnoe ennetamine, sümptomite kontroll ja vanematele teavitamine Kõne Dieetravi. Trepist alla minnes jõuab ta mõlema jala vaheldumisi kasutamiseni alles 7. või 8. eluaastaks. Võimalikud kaasuvad haigused Downi sündroomiga lastel esineb sagedamini kasvajaid, nakkushaigusi, soole avanematust ja teisi haigusi. Hilisemas elueas on suur risk haigestuda Alzheimeri-tüüpi tõvedesse ja akuutsesse leukeemiasse. Iseloomult on Downi sündroomiga indiviidid leebed, kuid aeg-ajalt võib tekkida agressioonipuhanguid. Meesoost isikud on steriilsed, naised väga harva viljakad. Südameveresoonkonnahaigused Erinevatest uurimustes on välja tulnud rida probleeme, mis võivad Downi sündroomiga lapsi
Kõik kommentaarid