II Maailmasõda (0)

II Maailmasõda (1.sept 1939 – 2. sept 1945)
Põhjused: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Rahvasteliit . Lääneriikide suutmatus peatada Hitler ja tema agressiivne välispoliitika . Sõjalise liidu kujunemine Saksamaa-Itaalia-Jaapan.
MRP: 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatšeslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Lubati üksteist mitte rünnata ja mitte osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingul oli ka salajane protokoll , millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne- Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina . Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu.
Sõja algus: 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid
Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. Saksamaal oli parem ja suurem sõja-
vägi ja õhus omasid nad täielikku kontrolli (Sks õhujõud pommitasid halastamatult
Poola tagalat). Poola armee üritas taanduda idaossa, kuid 17. sept 1939 tungis Poolale
kallale NSVL , hõivates Ida-Poola. 6. okt sõda lõppenud, Poola riiki ei eksisteerinud.
Kummaline sõda 1939-1940: Lääne-Euroopas kujunes rinne, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa (Maginot’ liin ) ning teisel poolel Saksamaa (Siegfriedi liin). Sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 toimus nende vahel nn. kummaline sõda. Kummaline sõda – sõda, kus pealetung puudus, vastaspooled istusid kaevikutes, harva toimus tulevahetus.
Prantsusmaa vallutamine : 10. mail 1940 algas Saksamaa pealetung läänerindel – alistusid Luksemburg , Holland , Belgia. Kuna aga Prantsuse ja Inglise väed olid veel nõrgad, nad ei suutnud Saksamaale vastu panna. 14. juunil jättis Prantsusmaa valitsus Pariisi maha, 22. juunil sõlmiti Compiègne` vaherahu . Saksamaa okupeeris 2/3 Prantsusmaast. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne Vichy valitsus eesotsas Petainiga. Charles de Gaulle lõi aga Inglismaal Vaba Prantsusmaa ning jätkas võiltust Hitleri vastu.
Talvesõda: 1939. aasta novembrist 1940. aasta märtsini peeti Nõukogude Liidu ja Soome vahel Talvesõda. NSVL tahtis ka soomes baaside lepingut luua ning oldi põhimõtteliselt nõudmistele järele andma, ka sõjaväe ülemjuhataja Mannerheim oli nõus, kuid Soome oli demokraatlik riik ning lepingut ei saaks Soome parlamendis läbi ajada. 30. nov tungis Punaarmee sõda kuulutamata Soome. Soome osutas tugevat vastupanu ja Soome poolt olid ka Ing ja Pr, ning teatasid, et saadavad Soomele abiväge, see aga sundis Stalinit loobuma ja 12. märts 1940 sõlmiti rahu, millega soome loovutas Karjala ja andis Hankos Punaarmeele sõjaväebaasi, iseseisvus jäi.
NSVL-Sks sõda: 1940. aasta kevadsuvel plaan Barbarossa - Saksamaa poolne ennetav rünnakuplaan Nõukogude Liidu vastu, et hoida ära Nõukogude Liidu poolt kavandatav esmarünnak Saksamaa vastu. Stalini plaan Groza – Punaarmee piirab Saksamaa lennukitega sisse. 22. juunil 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. Koos Saksamaaga alustasid sõda Rumeenia, Itaalia, Soome, Solvakkia. Esialgu vallutati Baltikum ja Valgevene. Sks piiras võttis Leningradi piiramisrõngasse sept 41 – jan 44 ja samal ajal septembri lõpus asusid Saksa väed Moskva alla, teda aga mõjutasid läbipääsmatud teed, külm talv, ning ka Punaarmee oli tugevnenud. NSVL pani käima sõjaväetehaseid, tõi üksusi Siberist ära ja 6. dets 1941 alustas vastupealetungi. Saksa väed said suure löögi, välksõja plaan kukkus läbi.
Pearl Harbor: Aasias tugevnes Jaapan. 7. detsembril 1941 ründas Jaapan USA sõjaväebaasi nimega Pearl Harbor, mis asus Havai saarestikus. Ameeriklased kandsid rakseid kaotusi ja Vaiksel ookeanil said jaapanlased edu. Ka Sks ja It teadasid, et on USAga sõjajalal.
Stalingradi lahing: 19. nov 1942 alustasid Nõukogude väed pealetungi ja piirasid sisse Saksa armee . Üritused varustada armeed , toiduga õhust ja murda sisse ebaõnnestusid. Lahingud kestsid mitu kuud veel ja 2. veebruar 1943 sakslased kapituleerusid. Sakslased kaotasid ligi 300 000 meest ning arvukalt sõjatehnikat. Sakslased said hoobi, millest nad toibuda ei suutnud. El- Alameini lahing: nov 1942 – mai 1943. Suurbritannia ja USA väed sundisid Saksamaa-Itaalia väed alistuma.(Põhja-Aafrikas) Midway: 42 a teine pool, ameeriklased saavutasid võidu jaapanlaste üle, USA hakkas tasapisi vallutatud alasid tagasi võitma.( Vaikses ookeanis) Normandia dessant : 6. juunil 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada , Poola) dessandiga Põhja-Prantsusmaal teine rinne. Saksa väed ei jõudnud piisavalt kiiresti reageerida ja suve lõpuks varises Saksa kaitse kokku.
Koalitsiooni väljakujunemine: 14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister ) ja F. D. Roosevelt (USA president ) Atlandi harta. Lubasid taastada sõjas okupeeritud riikide iseseisvuse. 28. novembrist 1. detsembrini 1943 toimus Iraani pealinnas Teheranis Teherani konverents . Osalesid W. Churchill (Inglismaa), F. D. Roosevelt (USA) ja J. Stalin (NSVL). Otsustati: NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu, USA ja Inglismaa olid nõus tunnustama NSVLi 1941. aasta piirides (st. ka Baltikumi okupeerimist!), otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid. 4.-11. veebruarini 1945 toimus Nõukogude Liidus Jalta (ka: Krimmi) konverents, osalejad jällegi Churchill, Roosevelt ja Stalin. Jaltas otsustati sõjajärgne maailma jagamine võitjate vahel (samuti Saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel). 17. juulist 2. augustini 1945 toimus Saksamaa pinnal Potsdami konverents. Osalejad samad, kes Teherani ja Jalta konverentsil , vaid vahepeal surnud Roosevelti asemel esindas USAd uus president Harry Truman . Potsdamis korrati üle otsus Saksamaa jagamisest okupatsioonitsoonideks. Seal otsustati Saksamaa ka denatsifitseerida, demilitariseerida, desarmeerida, demonteerida. Sõjaroimarid läksid kohtu alla.
1945. aasta jaanuaris jõudsid Nõukogude Liidu väed Saksamaa pinnale. Suur pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt Saksamaale lääneliitlased . Punaarmee ja lääneliitlaste (NSVL ja USA) kohtumine toimus 25. aprillil 1945 Elbe jõe ääres. Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. mail NB! 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus
Sõda Jaapaniga aga jätkus . USA heitis aatompommid 6. augustil 1945 Hiroshima linnale ja 9. augustil Nagasakile. NB! Jaapani kapituleerumispalve liitlastele võeti vastu 2. septembril 1945. Sellega oli Teine maailmasõda lõppenud
Sõja tagajärjed: Nürnbergi protsess: Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle, seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 Saksamaa riigitegelast ja sõjaväelast astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Koonduslaagrites tapeti üldse 11 miljonit inimest. Tuntumad koonduslaagrid : Auschwitz , Majdanek, TreblinkaTgajärjeks oli Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus.