Arutlus - Versailles süsteem kui lüüasaanute karistamine

Narvik, Liivia

Arutlus - Versailles' süsteem kui lüüasaanute karistamine (0)

1 Hindamata

TEINE MAAILMASÕDA
1.09.1939 – 2.09.1945
Saksamaa sammud II maailmasõja eel, mis viisid olukorra pingestumiseni.

1935 Versailles ’ lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma)

1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.)

1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.)
Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandžuuria, Abessiinia, Hispaania .
Mandžuuria ründamine – Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas
Abessiinia ründamine – 1935 Mussolini tahtis teha “Vahemere Itaalia sisemereks” , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visati Itaalia Rahvasteliidust välja (see oli ka kõik, rohkem ei tehtud midagi). Lääneriigid ähvardasid ainult sõnadega. Sõda läks Itaaliale kalliks maksma.
Hispaania kodusõda –
*1936-1939
*toimus vabariiklaste ja natsionalistide vahel
*Fransisco Franco (tahtis kehtestada seal Franco diktatuuri)
*Teiste riikide sekkumine (Natsionalistide poolel Itaalia, Saksamaa ja Portugal , Vabariiklasi toetas NSVL )
*Suur katsetus enne II MS (Saadi katsetada relvi reaalses olukorras, massiline pommitamine õhuväe poolt, I MS ajal õhuväel polnud erilist rolli, vähe lennukeid jne)
*Francol õnnestubki diktatuuri kehtestamine
Olulisemad sõjasündmused ja nende tähtsus sõjas:
1.09.1939 – Saksamaa ründab Poolat, algab II MS
17.09.1939 – NSVLi kallaletung Poolale, kuu lõpuks Poola okupeeritud NSVLi ja Natsi-Saksamaa poolt
30.11.1939 – Talvesõda algus Soome ja NSVL vahel (“väidetavalt” alustas Soome , aga tegelikult NSVL), Soome jääb iseseisvaks, kuid pidi loovutama alasid
22.06.1940 – Prantsusmaa alistub, Prantsusmaa osutab vastupanu Saksa vägedele ja Charles de Gaulle koordineeris seda liikumist
21.07.1940 (Eesti) – Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, eesti läks ametlikult nõukogude liidu alla
6.08.1940 (Eesti) – Eesti NSV võetakse vastu Nõukogude Liidu “sõbralikku” perre.
22.06.1941 – Johannes Vares -Barbaruse valitsus, kukutati eestis eelmine valitsus ja moodustati uus Barbarusega nõukogude liidu valitsus
9.03.1944 (Eesti) – Nõukogude õhuväed pommitavad Tallinna, palju hooneid hävineb; sitaks palju kahju
22.09.1944 (Eesti) – Punaarmee marsib Tallinna, NSVLi okupatsioon
27.01.1945 – Auschwitzi koonduslaagri ellujäänud vabastas Punaarmee, inimesed vabanesid koonduslaagist
8.05.1945 – Saksamaa kapitulatsioon, Euroopas lõppeb II MS
6.08.1945 – Hiroshima pommitamine USA poolt, USA tahtis Jaapanit sõjast välja saada, aga nad ei teadnud , et see pomm nii võimas oli, Sureb väga palju (Hiroshima oli tööstuslinn, mis asus orus)
2.09.1945 – Jaapani kapitulatsioon, lõppeb II MS
Olulisemad lahingud (aasta, osapooled, tulemused, tähtsus sõjas):
Pearl Harbori ründamine –
7.12.1941
Jaapan-USA
Jaapan korraldas PH mereväebaasile üllatusrünnaku
Suur osa Vaikse Ookeani laevastikust hävib ja sunnib USA’d astuma II maailmasõtta (Itaalia ja Saksamaa kuulutavad USAle sõja)
Midway lahing –
04.-07.06.1942
Jaapan-USA
USA võidab
Jaapanilt võetakse saared ära, mis olid sõjaliselt olulised
Moskva lahing –
30.09.1941-20.04.1942
Saksamaa-NSVL
Moskva lahing oli Saksa sõjaväe esimene suur lüüasaamine Teises maailmasõjas.
El- Alameini lahing –
1942
Liitlased-Saksamaa
Saksa suruti tagasi
Esimene võit liitlaste jaoks ja peale seda hakkasid sakslased ridamisi suhu saama
Stalingradi lahing –
17.07.1942-02.02.1943
Saksamaa-NSVL
Saksa väed sunniti kapituleeruma
II MS üks suurimaid strateegilisi operatsioone
Leyte lahing –
1944
USA-Jaapan
USA võtab tagasi Filipiinid
Sinimägede lahingud –
1944
Saksamaa-NSVL
NSVL võidab
Viimane võitluspunkt mandril
Normandia dessant –
1944
Saksamaa-USA(+tema liitlasväed: Suurbritannia , Kanada , Austraalia , Poola, Vaba Prantsusmaa, Norra, Holland , Uus- Meremaa )
Liitlasvägedel õnnestus vabastada Prantsusmaa ja liita see jälle ühtseks riigiks.
Saksamaa kapituleerus tingimusteta.
Teise maailmasõja tagajärjed.
*ligi 60mil hukkunut
*riigipiiride muutumine
*kommunismi levik
-Euroopa lõhestumine (NSVL oli võitja riik)
ENNE
PÄRAST
MÕISTED:
kummaline sõda - Lääne-Euroopas kujunes rinne, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa (Maginot’ kaitseliin ) ning teisel poolel Saksamaa (Siegfriedi kaitseliin). Sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 toimus nende vahel nn kummaline sõda. See tähendab, et põhiliselt istusid vaenupooled oma kaevikutes ja harva toimus väike tulevahetus. (Ka näiteks mängiti valjusti oma muusikat või püüti muul moel vastast segada, hirmutada, ärritada jne. Surma said vähesed, kuid selline olukord mõjus raskelt närvidele.)
Aafrika korpus - Natside sõjaväeüksus, tegutses Aafrikas ja sellele lähedal asuvatel aladel. Juhiks oli Rommel .
NKVD - NSVL Siseasjade Rahvakomissariaat , vastutas riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse -, elanikkonna poliitilise järelvalve-, luure- ja kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest.
Barbarossa plaan - 22. juuni 1941, plaan, milles räägiti NSVL vallutamisest Saksamaa poolt. Sõjavägi jagati kolmeks grupiks , põhi, kese ja lõuna, kes said igaüks eraldi eesmärgid. Lõppes läbikukkumisega.
Metsavennad – olid Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes II MS ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude režiimi vastu.
Hävituspataljonid - Hävituspataljonid olid NSVL sisejulgeoleku nimel töötavad üksused, kelle eesmärgiks ja ülesandeks oli hävitada kõiki NSVL vastaseid mässajaid ja neid, kes vastaseid abistasid idarindel (Eestis nt metsavennad).
lend- lease programm - Selle käigus saatis USA liitlasriikidele (nt Prantsusmaa, NSVL, Suurbritannia) varustust ja materjale lisaks ka sõjariistadele, tingimusel, et need riigid neile hilisemal kuupäeval tagasi maksavad. See aitas suurel määral kaasa liitlaste sõjategevusele ja tugevdas nende riikide majandust.
Auschwitz - Poola aladel asuv koonduslaagrite võrgustik, kus hukati tohutul hulgal vange, kes natside sõnul olid alainimesed (nt: juudid , mustlased jne). Ohvrite arvu raske teada, kuna laipu põletati.
Eesti Omavalitsus – II MS ajal (1941-1944) Eestis tegutsenud valitsus, mille moodustasid sakslased, kes tollal eestit okupeerisid . Oli pigem nukuvalitsus e teise riigi kuuleka tööriistana toimiv riigivalitsus.
Sündmused (aeg, sisu ning tähtsus ajaloos):
Anšluss – 1938, oli Ausria de facto annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt
Anšlussiga sai Austriast Suur-Saksamaa osa nimetusega Ostmark.
Müncheni sobbing – sõlmiti liit Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel; Tšehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ning tagas ülejäänud osale puutumatuse.
MRP – Hitler soovis omale Danzigi ala Poolas. Teda aga ähvardas sõda kahel rindel ja ta vajas kokkulepet Staliniga. 23. aug 1939 kirjutasid välisministrid Molotov ja Ribbentrop alla mittekallaletungilepingule. Sellega olid kohustatud täitma erapooletuse, kui lepingu pool satub 3nda riigiga sõtta. Leping sisaldas ka salaprotokolle, millega jagati ära mõjusfäärid.
Talvesõda – 1939-1940 NSVL ja Soome. Sõda alustas NSVL.
Sõja tulemusel loovutas Soome alasid Nõukogude Liidule, kuid säilitas iseseisvuse.
(Sõjategevus kandus ka Põhja-Aafrikasse, kus kulges vahelduva eduga. Vastamisi olid: Saksamaa, Itaalia ↔ Inglismaa)
baaside leping – 28. sept. 1939 baaside leping NSVLi ja Eesti vahel – Eestisse rajati NSVLi sõjaväebaasid – baaside ajastu kestis sügisest 1939 kevadeni 1940
baltisakslaste ümberasumine Eestist – peale 1940 aastat, Eestist lahkus suurem osa baltisakslasi, kartes venelasi ja kommunismi. Enamasti läksid tagasi Saksamaale, kuhu Hitler neid kutsus. Tähtsus oli selles, et baltisakslased moodustasid eestis nn "valitseva kihi" ja olid suuremalt osalt haritlased.
juunipööre Eestis – NSVL kaasabil lavastasid kohalikud kommunistid ja nende poolehoidjad 21. Juunil, Juhatas sündmusi NSVLi poolt Andrei Ždanov. Eestis moodustati uus valitsus, peaministriks Johannes Vares- Barbarus .
Narva diktaat – 16. juunil 1940 esitati Eestile ultimaatum, nõudes Punaarmee täiendavate väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. 17. juuni EV okupeeriti NSVLi poolt, algas Nõukogude okupatsioon
Juuniküüditamine – 1941. aasta juunis NSVL võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus saadeti sundasumisele mitmetelt NSVL võimu all olevatelt aladelt üle 65k inimese.
Leningradi blokaad – Leningradi piiramine Saksa sõjaväe poolt. 8.09.1941 – 27.01.1944. See oli II MS üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga ligi miljon inimest.
Atlandi harta – oli 1941. aastal sõjalaeva pardal Atlandi ookeanil USA presidendi Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.
Teherani konverents – 1943, NSVL- Stalin , SB- Churchill , USA- Roosevelt ; Churchill ja Roosevelt andsid Stanilile vabad käed NSVL laiendamiseks läände. (Sel konverentsil nõuti Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning lepiti kokku edasises sõjapidamises. NSVL lubas pärast sõja lõppu Euroopas alustada sõjategevust Jaapani vastu.) ÜRO idee.
Jalta konverents – 1945, Samad mehed, kes Teheraniski. Seal määrati kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg. Arutatakse sõjajärgset maailmakorda. Eestil kadus ära võimalus iseseisvumiseks.
Potsdami konverents – 1945, II MS võitjariigid – USA( Harry Truman ), NSVL (Stalin) ja SB (Churchill). Arutati Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi. Esitati Jaapanile ultimatum tingimusteta kapituleerumise nõudega. Saksamaa jaotati 4ks tsooniks. Berliin samuti. Lepiti kokku Nürnbergi kohtuprotsessi toimumisaeg.
Nürnbergi protsess – 1945-1946, 24 süüalust. Süüdistused: rahuvastased kuriteod, agressioon , sõjakuriteod ja inimsusevastased kuriteod. Linn ei valitud juhuslikult – seal sündis natsionaalsotsialism ja tol momendil kuulus USA tsooni (Saksamaa oli jaotatud 4ks).
Suur põgenemine Eestist – 1944, põgeneti läände, põgeneti Eesti territooriumile tungiva Punaarmee eest, ligi 80k inimest, lahkus palju haritlasi, kellest Eestile oleks kasu olnud
Wannsee konverents – 1942, eesmärgiks oli juudiküsimuse lõplik lahendamine. Protokollis ei mainita kordagi plaani juutide otseseks tapmiseks, vaid räägitakse evakueerimisest itta (, kus neid oleks kasutatud tööjõuna projektides, kus oleks surma saanud palju juute ). Eesti kuulutati juudivabaks.
Katõni massimõrv – Katõni küla lähedal NLKP KK korraldusel 1940. aastal toime pandud sõjakuritegu vangivõetud Poola sõjaväelaste ning tsiviilisikute suhtes. See kuritegu koormab tänaseni Poola-Vene suhteid. (Massihaudade avastamine sakslaste poolt 1943. aastal viis Poola ja NSVL suhete katkemiseni. Massimõrva kasutas propagandistlikult ära Saksa Riik, samal ajal kui NSVL eitas kuriteo sooritamist ja omastas selle hoopis Saksa relvajõududele, seda väidet hakkasid ka Saksamaa vastases propagandasõjas lääneliitlased kasutama. Isegi pärast sõda suruti okupeeritud Poolas NSVL poolt seda vale peale. Tõde sai avalikult kuulutada alles pärast nõukoguse okupatsiooni lõppu. 1990. a ütles Gorbatšov, et NSVL oli vastutav selle massimõrva eest.)
Isikud ja nende roll ajaloos:
Fransisco Franco - Hispaania väejuht, kes valitses Hispaaniat diktaatorina 1939. aastast kuni oma surmani 1975. aastal. Sai võimule Hispaania kodusõjas, mida võib lugeda otsekui II MS katsetuseks, sest seal prooviti paljusid uut tüüpi relvasid jms.
Neville Chamberlain – Briti poliitik ja peaminister aastatel 1937-1940, kelle välispoliitika üritas parandada teistega suhteid lahkuse ja järeleandmiste kaudu. Sõlmis sakslastega leppeid, et vähendada nende agressiivsust. Talle heideti ette seda, et ta ei reageerinud piisavalt kiiresti Saksamaa sõjakale ja vägivaldsele käitumisele II MS eel.
Joachim von Ribbentrop – Saksa ärimees ja diplomaat, kes määrati saadikuks Suurbritanniasse (1936) ja hiljem välisministriks (Veeb. 1938). Mängis olulist rolli Saksa välispoliitikas ja Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimisel ja läbirääkimistel.
Vjatšeslav Molotov – NSVL poliitik ja diplomaat, kes oli üks NSVLi juhtfiguure ja Stalini lähedasemaid abilisi juba enne seda kui ta võimule tuli. Oluline roll Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimisel ja läbirääkimistel, mis seda ümbritsesid.
Charles de Gaulle – Prantsuse kindral ja riigimees , kes juhtis Prantsusmaa vägesid II MS ja sai sellejärgsel ajal Prantsusmaa riigijuhiks . Lisaks edendas ta oluliselt Prantsusmaa huve maailmaplaanil, kuid tekitas mõningaid pingeid liitlaste vahel.
Winston Churchill – Suurbritannia poliitik, sõjaväeohvitser ja Suurbritannia peaminister, keda loeti üheks sõjaaja parimaks riigijuhiks. Oli üks esimesi, kes nägi Saksamaas ohtu ja hakkas selle vastu rääkima ja võitlema ja mängis väga olulist rolli II MS.
Karl Selter – Eesti diplomaat ja välisminister, sai tuntuks Baaside Lepingu allkirjastamisega Moskvas 1939. aasta septembris.
Erwin Rommel – Tunti ka kõrberebasena, oli üks Saksamaa kõige tuntumaid ja oskuslikumaid väejuhte, kes saavutas edu Itaalias, Prantsusmaal ja Põhja-Aafrikas ja oli üks tankisõja ja ründava sõjaviisi pioneere ja tuntumaid esindajaid. Oli tuntud nii Saksamaal kui ka Liitlaste seas. Sunniti sooritama enesetappu tsüaniiditableti läbi, kui leiti tõendeid tema seotusest vandenõuga tappa Hitler.
Andrei Ždanov – NSVL riigitegelane ja kindralmajor, saadeti eestisse 1940. aasta juunis juhendama juunipööret ja Eesti okupatsiooni Stalini poolt.
Johannes Vares-Barbarus – Eesti riigimees, kes pandi Andrei Ždanovi poolt Eesti kommunistliku nukkvalitsuse juhiks. Seda positsiooni täitis ta 1940. aastani, kui Eesti okupeeriti. Seejärel oli ta Eesti Kommunistliku Partei juht. Hiljem põgenes Venemaale.
Otto Tief – Eesti sõjaväelane ja olulisemaid poliitikuid , 18. septembril 1944 moodustatud Eesti Valitsuse peaminister, kuni ta vene vägede poolt võimult võeti, vangistati ja Eestisse sisenemine keelati. Tema tegevus mängis olulist rolli Eesti vabanemisel NSVL võimu alt 20. sajandi lõpus.(Eesti oli enne okupatsiooni vabariik, seega oli lihtsam nõuda russide lahkumist, da)
Raoul Wallenberg – Rootsi arhitekt, ärimees, diplomaat ja inimõiguslane, kogus kuulsust oma saavutustega holokausti ajal, kui ta päästis Ungarist umbkaudu 100 000 juuti ja muud vähemusrahvast ja abistas nende põgenemist natside poolt okupeeritud riikidest.
Oscar Schindler – Saksa ärimees, spioon ja Natsipartei liige, kelle nimele on kirjutatud ligi 1200 juudi päästmine holokaustist, pannes neid tööle enda tehastesse ja tööstusettevõtetesse. Algselt tunti teda külma ja ahne ärimehena, kuid tegelikult võitles ta visalt enda juutidest töötajate elude eest.
Karl Siegmund Litzmann – Saksa Ida-Alade Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissar, juhtis Saksa vägede tegevust Eestis 1941. ja 1944. aastate vahel, kuni ta vabastati seoses Saksa vägede taandumisega Eestist.
Hjalmar Mäe – Saksameelne Eesti poliitik, valiti Eesti Vabastamise Komitee esimeheks.
Karl Säre – Venemeelne Eesti kommunistliku liikumise tegelane ja Nõukogude sõjaluure kaastöötaja, edendas Nõukogude võimu Eestis. 1941 vangistati Sakslaste poolt ja 1943 kadus ta ära.
Poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised ümberkorraldused Eestis juunipöörde järel:
Poliitiline: Lammutati riigiaparaat , loodi Rahvakomissaaride nõukogu (Täidesaatev võim), Ülemnõukogu (Seadusandlik võim) ja Rahvakohtud, Miilits, Punaarmee laskurkorpus (asendas kaitseliidu) ja Eesti Kommunistlik Partei sai võimule.
Majanduslik: Omandi riigistamine, uusmaasaajad (Maalapid jms jagati laiali kommunistide pooldajatele)
Kultuur: Marxismi-Leninismi hakati koolides õpetama, kehtestati range tsensuur kõigile elualadele ja repressioonid , mille eest vastutas
13

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 17 allalaadimist

Arutlus - Versailles-süsteem kui lüüasaanute karistamine #1

Arutlus - Versailles-süsteem kui lüüasaanute karistamine #2

Arutlus - Versailles-süsteem kui lüüasaanute karistamine #3

Arutlus - Versailles-süsteem kui lüüasaanute karistamine #4

Arutlus - Versailles-süsteem kui lüüasaanute karistamine #5

Arutlus - Versailles-süsteem kui lüüasaanute karistamine #6

Arutlus - Versailles-süsteem kui lüüasaanute karistamine #7

Arutlus - Versailles-süsteem kui lüüasaanute karistamine #8

Arutlus - Versailles-süsteem kui lüüasaanute karistamine #9

Arutlus - Versailles-süsteem kui lüüasaanute karistamine #10

Arutlus - Versailles-süsteem kui lüüasaanute karistamine #11

Arutlus - Versailles-süsteem kui lüüasaanute karistamine #12

Arutlus - Versailles-süsteem kui lüüasaanute karistamine #13

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liivia Narvik Õppematerjali autor

Pariisi rahukonverents sai alguse 18.01.1919 ning määratleti lõppenuks 21.01.1920, kui loeti ette ranged tingimused kaotajale. Konverentsil osalses 27 riiki, mille kutsusid kokku Esimese Maailmasõja võitnud Antandi riigid. Oodatud olid need riigid, kes olid Saksamaa ja tema liitlastega olnud sõjaseisukorras. Küll aga polnud kutsutud sinna ei Nõukogude Venemaad ega ka Balti riike, kuid sellegipoolest viibisid seal viimaste esindajad mitteametlikult. Saksamaa ning tema liitlaste esindajad lubati konverentsile alles pärast rahulepingute projekti valmimist.
Versailles%u2019 süsteemi arhitektideks olid Suurbritannia peaminister David Lloyd George, Itaalia peaminister Vittorio Orlando, Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau ning Ameerika Ühendriikide president Woodrow Wilson. Nad suutsid luua ainuõigeid strateegiaid, kuid ka ei saa mainimata jätta suuri ning tõsiselt ebaõiglaseid vigu.
Versailles%u2019 rahulepingu sätetes pidi Saksamaa loovutama 1/8 oma territooriumist. Elsass ja Lotring läks Prantsusmaa valdustesse ning ülejäänud piirkonnad said endale Belgia, Taani, Leedu, Poola ja T%u0161ehhoslovakkia...

nsvl poliitik suurbritannia okupatsioon konverents hispaania churchill franco pomm diplomaat ribbentrop moskva hitler barbarus molotov roosevelt massimõrv

Sarnased õppematerjalid

odt

Kordamisküsimused II maailmasõjast

9) 23.08.1939 Molotovi-Ribbentropi pakt Saksa ja NSVL mittekallaletungileping 10) 1939 Tsehhoslovakkia asemele tekkis iseseisev Saksast sõltuv Slovakkia 1. Teise maailmasõja põhjused ja tagajärjed; Põhjused: Poliitilised eeldused Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. (Molotovi-Ribbentropi pakt) Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Saksa olukord: Versailles'i lepingut peeti ebaõiglaseks II Maailmasõja eelprooviks peetakse Hispaania kodusõda Tagajärjed: Surma sai palju tsiviilelanikke

Ajalugu

docx

II maailmasõja eellugu ja algus

II maailmasõja eellugu ja algus · 1935 saksamaa alustab taasrelvastumist · 1935 berliini rooma telg · 1936 kominterni vastane pakt · 1935 saarimaa ülestõus 1936 Reini relvavaba tsoon · 1936 viidi sinna Saksa relvajõud Hispaania kodusõda (1936 1939) · Sõdisid rahvuslased (võit) o Toetasid: saksamaa ja Itaalia · Vabariiklased o Toetas: NSV LIIT Anasluss · Märtsis 1938 liideti Austria Saksamaaga Müncheni kokkulepe · 1938 september o Saksamaa soovis endale Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkia saatus · 1939 märtsis kadus Tsehhoslovakkia riik 23. august 1939 Sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt ehk Nõukogude-saksa Mittekallaletung. (oli ka salajane lisaprotokoll) 1. september 1939 · Saksamaa ründas Poolat · Seda Loetakse II maailmasõja alguseks! · Saksamaa edasitung oli kiire. Võetakse kasutusele mõiste Blitzkrieg välksõda. · Suur osa poolat langes kiire

Ajalugu

docx

II maailmasõda ja külm sõda

Venemaaga sai kergemini ka Suurbritannia ja Prantsusmaa vastu seista. 3. Venemaa jäi Saksamaa vallutuste puhul neutraalseks. *Venemaale 1. Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku. 2. Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu läänemerele. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused  Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada.  Sõlmiti MRP.  Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused  Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin.  Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused  Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi.  Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. II maailmasõda 1939-1945 Blokid II maailmasõjas Saksamaa ja tema liitlased e. Teljeriigid (Axis)– blokk hakkas kujunema Berliin-Rooma teljest (1936) ja laienes Antikominterni

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda - 1. september 1939 – 2. september 1945

Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõja algus Meenutuseks: MRPga jagasid Nõukogude Liit ja Saksamaa Euroopa mõjusfäärideks, et neid alasid varsti vallutama asuda. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. 17. septembril okupeeris Nõukogude Liit Ida-Poola (ehk Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) seega Poola riik lakkas olemast. Lääne-Euroopas kujunes rinne, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda

Ajalugu

doc

II maailmasõda

II Maailmasõda Konflikti kolded · 1935 keeldus Saksamaa Versailles' lepingut täitma. Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Viis väed Reini tsooni. Liitis Saarimaa Saksamaaga (Prantsuse piiril). Astus välja Rahvaste Liidust. Loobus Locarno lepingust. Lääneriigid vaid protestisid. · 1935 Itaalia vallutas Etioopia (Abessiinia). · Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi, nimetatakse rahustamispoliitika. · 1936 Saksa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, millega hiljem liitus ka Itaalia. · 1936 Hispaanias puhkes kodusõda. Kommunistide-, sotsialistide Rahvarinne (toetas NSVL). Vabadusvõitlejad eesotsas diktaator Francoga (toetajad Itaalia ja Saksamaa). · Lääneriigid lubasid mitte sekkuda. Diktatuurid toetasid uute relvadega. Kestis kuni 1939, kui kuulutati väl

Ajalugu

docx

Teine maailmasõda, konspekt

Teine maailmasõda Pingekolded: 1935 Saksamaa keeldus lõplikult täitmas Versailles' lepingut. · Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Viis sõjaväe Reini tsooni · Liitis Saarimaa Saksamaaga (Saksa-Prantsuse piiril) · Astus välja Rahvaste Liidust · Loobus Locarno lepingust, millega tagati piiride puutumatus Lääneriikid avaldasid vaid suulist protesti. Hitleril puudus reaalne sõjaline jõud ja oma tegevusega ta vaid kompas piire. 1935 Itaalia vallutas Etioopia jõhkra ja alatu võitlusega. Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi (nim. rahustamispoliitika). 1936 · Itaalia ja Saksamaa vahel ,,Berliini-Rooma telg" · Saksamaa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, hiljem liitus Itaalia · Hispaanias puhkes kodusõda, vastamisi olid: kommunistide-sotsialistide. Rahvarinnet toetas NSVL ja diktaator Franco pooldajad (Itaalia, Saksamaa). Läänriigid lubasid mitte sekkuda, kuid diktatuuririigid nägid võimalust uute rel

Ajalugu

doc

II Maailma sõda - konspekt kontrolltööks

teiseks pooleks Saksa kahjuks. 2)Jalta konverents 1945a. Veebruar (Musta mere ääres) Stalin, Roosevelt, Churchill -Määrati URO kokkukutsumise aeg ja koht -Sõjajärgne maailmakorraldus : Saksa ja Berliin jagatakse okupatsioonitsoonideks. -Sõjakahjude hüvitamine Saksa poolt. -Sõja jätkamine Jaapaniga -Jäeti alad Moskvale 3)Potsdami konverents 1945a. 17 juuli -2. august (Saksa) Stalin, Churchill, Truman -Saksamaa sõjajärgne olukord (pol. Maj.) -Sõjaroimarite karistamine (Nürnbergi sõjatribunal) -Jaapani tingimusteta kapitulatsioon. -Loodi välisministrite nõukogu, kes töötaks välja rahulepingud. II ms. algus ja Eesti -MRP mõju Eestile NL valmistus lepingus temale lubatud riikide hõivam. NSVL otsis ettekäänet ründamiseks. Poola allveelaeva Orzeli juhtum võimaldas NL laevastiku viia Balti merele ja blokeerida Eesti merelt. Eesti valitsus sõitis Moskvasse, kus nõuti NSVL vastastikuse abistamise pakti sõlmimist, millega loodaks sõjaväebaasid

Ajalugu

Rohkem sarnaseid