Millised olid II maailmasõja põhjused? (8)

Q: Millised olid II maailmasõja põhjused?

Vastus leiad õppematerjalist: Millised olid II maailmasõja põhjused?

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised olid II maailmasõja põhjused?

Teine maailmasõda

Millised olid II maailmasõja põhjused?
Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsul teravnema. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa Hitleri juhtimisel. Lääneriikide lepituspoliitika, Austria ja Tšehhoslovakkia vallutamine ning Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimine lisasid Hitlerile kindlust . Nüüd võis hakata ta Euroopat vallutama. NSV liidu juht Stalin kavatses aga nihutada oma riigi piire läände.
Hitler tahtis tagada Saksamaale majandusliku õitsengu, ta otsustas arendada sõjatööstust. Natsid võtsid suurpankuritelt ja –töösturitelt laene, lubades vastutasuks anda nende käsutusse vallutatud maade tööstuse ning odava tööjõu. Seega vajas Hitler edukaid vallutusõdu, muidu oleks Saksamaa olukord veel rohkem halvenenud.
Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Eluruumi tuli jõuga hankida naaberrahvastelt. Seega oli välisriikide sõjaline ründamine igati õigustatud. NSV liidu unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamist läände, selle saavutamiseks olid NSV liit valmis kasutama sõjajõudu. Molotovi-Ribbentropi pakt muutis NSV liidu ja Saksamaa ajutiselt liitlasteks ning nüüd võisid nad alustada teiste Euroopa riikide vallutamist.

Molotov-Ribbentropi pakt
1939. aasta suvel asusid NSV Liidu ja Saksamaa juhid mittekallaletungilepingut välja töötama. 22. augustil teatasid Nõukogude ajalehed, et nüüdsest on NSV Liidu välispoliitika esmatähtis ülesanne parandada suhteid Saksamaaga. Järgmisel päeval saabus Moskvasse Saksa välisminister Ribbentrop. Pärastlõunal algasid tema läbirääkimised NSV liidu välisasjade rahvakomissari Molotoviga. Läbirääkimistel ei arutatud mitte ainult mittekallaletungilepingut, vaid ka sellele lisatavat salaprotokolli. Salaprotokolliga pidid Saksamaa ja NSV Liit jagama Euroopa mõjupiirkondadeks. Lepingu ametlik sõlmimis kuupäev on 23. august 1939. Lepingu avalik osa oli see, et Saksamaa ega NSV liit ei ründa üksteist 10 aasta jooksul. Lisaprotokoll, mida hoiti ranges saladuses, jagas Euroopa kaheks, millest ühe poole pidi saama endale NSV ja teise poole Saksamaa.

Tähtsamad sündmused Euroopas 1939-1941
Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sissetungiga Poolasse. 3. septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17.septembril sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa . Septembri lõpus tuli poolakatel alla anda ning Poola jagati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. 1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu (Talvesõda). Soomlastel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidid siiski loovutama NSV liidule Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenial ära Bessaraabia. 1940. aasta kevadel alustas taas aktiivset tegevust Saksa armee : vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland . See järel võtsid sakslased ette pealetungi Prantsusmaale. Nüüd astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia. Üsna varsti oli Briti-Prantsuse armee vastupanu murtud ning Prantsusmaa alistus. Saksa-Prantsuse vaherahu sõlmiti 22. juunil 1940. aastal (Prantsusmaa loobus 2/3 oma maast, Pariis). Peale Prantsusmaa alistamist, valmistas Hitler ette meredessanti Suurbritanniasse, kuid see kukkus läbi. Seejärel alustasid Saksa lennukid Inglismaa linnade ägedaid pommitamisi, kuid ka seekord pidasid britid vastu. Samas toimusid ägedad lahingud Põhja-Aafrikas, kus Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Briti asumaid. Brittide vastupanu sundis Hitlerit loobuma Suurbritannia vallutamise kavast, kuid samas hakati Berliinis välja töötama sõjaplaane Nõukogude liidu vastu. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsioonirežiim. 1941. aasta 22. juunil tungis Saksamaa Nõukogude Liidu aladele . Saksamaa hõivas suurema osa NSV Liidu Euroopa osast. Saksa väed jõudsid pealinna Moskva ning Leningradi lähistele, kuid vallutada neid ei suudetud. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris. 1941. aasta juulis sõlmiti Suurbritannia, NSV Liidu ja USA vahel ühise sõjategevuse kokkulepe Saksamaa vastu.

Tähtsamad sündmused Euroopas 1942-1945
1942. aasta sügisel asusid Briti väed vastupealetungi Egiptuses. Brittidele tulid appi ameeriklased ning järgmise aasta kevadel sundisid USA-Suurbritannia ühisjõud Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas lõplikult alistuma. Stalingradi lahing 1943. aastal lõppes Saksa vägede lüüasaamisega. Stalingradi lahing ning USA-Briti vägede edu Põhja-Aafrikas tähistasid murrangut Hitleri-vastase liidu kasuks. Kurski linna lähedal üritas Saksamaa viimast korda Nõukogude liitu rünnata, kuid Venemaal õnnestus pealetund peatada ning asuda vastupealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi 2/3 Saksamaa poolt okupeeritud NSV Liidu alasid. Umbes samal ajal, kui toimus Kurski lahing, maabusid USA ja Briti väed Sitsiilias. Ehmunud Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis USA ja Britanniaga vaherahu. Saksa sõjajõud hõivasid Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal fašistliku vabariigi eesotsas Mussoliniga. Itaalia kuningriik kuulutas Saksamaale sõja. 1943. aasta lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents , kus kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati, et USA ja Suurbritannia alustavad pealtungi sakslaste vastu Normandias ning Nõukogude sõjavägi pidi omalt poolt toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast. 1944. aasta esimesel poolel alustas Punaarmee võimsat pealtungi piki Nõukogude-Saksa rindejoont. 6. juunil 1944. aastal maabusid USA-Suurbritannia sõjajõud Lääne-Prantsusmaal Normandias. Liitlasvägede saabumine Normandiasse muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks. 1944. aasta teisel poolel vabastasid lääneliitlased kogu Prantsusmaa ning jõudsid Saksamaa piirile. 1945 aasta jaanuaris vallutas Punaarmee Poola pealinna Varssavi ning tungis Saksa aladele. 1945. aasta kevadtalvel alustati Saksa relvajõudude lõplikku purustamist . Selleks ajaks oli Saksamaa jäänud liitlasteta, vastaste võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Natsi-Saksamaa lõppu tähistas Berliini vallutamine. 7.8. mail 1945. aastal kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele. Sõjategevus Euroopas oli lõppenud.

Sõjategevus Vaiksel ookeanil
Kuna maailma peatähelepanu oli pööratud sõjale Euroopas, kasutas Jaapani valitsus seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. Jaapanlaste plaanide vastu oli USA. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. Saksamaa ja Itaalia teatasid samuti, et nad on ameeriklastega sõjajalal ning hakkasid Jaapanit toetama. Nii haaras sõjategevus ka Vaikse ookeani piirkonna. Poole aastaga suutsid jaapanlased hõivata kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias. 1941. aasta juunis toimus aga Hawaii saarestiku Midway atolli juures merelahing, kus USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tunda suure kaotuse valu.

Talvesõda (Soome vs. NSV Liit)
Stalin polnud unustanud, et kunagi kuulus Soome Vene keisririigile. Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist näis olevat õige aeg Soome tagasi vallutada. Kui II maailmasõda oli alanud esitas NSV Liit Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. NSV Liit lavastas piiritüli ning alustas Soome vastu sõda. Stalin paiskas soomlaste vastu peaaegu pool miljonit meest, 2000 tanki ning 1000 lennukit. Soome sõjaväkke kuulus 300 000 meest, 100 lennukit ning 50 tanki. Esialgu lootis NSV juhtkong naaberriigi paari nädalaga vallutada. Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus tõmbas Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. Vaatamata tohutule ülekaalule ei suutnud NSV sõjaväike Soomet murda. Pärast ümberkorraldusi Nõukogude sõjaväes õnnestus Punaarmeel Mannerheimi liin ületada. Kogu Soomet vallutada Stalin enam ei julgenud . Kumbki riik ei tahtnud enam edasi sõdida. 1940. aastal 12. märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli küll loovutada Karjal Maakitsus ja Viiburi linn, kuid sellest hoolimata võisid soomlased end siiski võitjatena tunda. 25. juuni 1941. aastal kuulutas Soome NSV Liidule sõda, hakkas jätkusõda. Sõja käigus vallutas Soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas ka NSV Liidule kuulnud karjala alad, kui lõpuks pidid nad neilt aladelt ikka taganema. 1944. aastal sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel rahuleping . Soome säilitas taas iseseisvuse.
Saksamaa ja Jaapani purustamine
Saksamaa – 1945. aasta veebruaris toimus Musta mere äärses Jaltas konverents, millest võtsid osa Stalin, Churchill ja Roosevelt. Sel konverentsil kooskõlastati, kuidas Saksamaa lõplikult purustada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus. 1945. aasta kevadtalvel alustati saksa relvajõudude lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli Saksamaa jäänud liitlasteta, vastaste võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis sunniti alistuma viimased Itaalias asunud Saksa üksused. Natsi-Saksamaa lõppu tähistas Berliini vallutamine. 7.-8. mail 1945. aastal kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad (Hitler oli selleks ajaks lõpetanud elu enesetapuga) alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele. Sõjategevus Euroopas oli lõppenud. Saksamaa jagati Suurbritannia, USA, Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel neljaks okupatsioonitsooniks ja pealinn Berliin neljaks sektoriks.
Jaapan – Pärast saksamaa alistumist muutus põhiliseks sõjatandriks Kaug-Ida. USA, kelle ülekaal sõjas Jaapani vastu ilmnes juba 1942. aasta suvel, jätkas ka järgnevatel aastatel vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Pärast Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme. Neid heideti kahele Jaapani linnale – Hiroshimale ning Nagasakile. 260 000 inimest sai surma. Jaapanlaste vastupanu oli sellega murtud. Nõukogude väed tungisid Koreasse, purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid Jaapani juhid nõus tingimusteta alla andma. 2. septembril 1945. aastal allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli lõppenud.

Inimsusevastased kuriteod
Teise maailmasõja valla päästnud Saksamaa ja NSV Liit näitasid kohe pärast Poola jagamist, mis alistatuid rahvaid ootab. Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsliku korra. Kuue sõja-aasta jooksul vangistati, tapeti või saadeti sunnitööle miljoneid inimesi. Poolteist miljonit poolakat küüditati, kuna nad elasid „põlistel Saksa aladel“. 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Omamoodi surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid , kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Koonduslaagrites sai surma vähemalt 12mil inimest. Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati esialgu neid, kes enne okupatsiooni olid olnud mõjukad ühiskonnategelased. 14. juunil 1941 aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise: Siberisse saadeti umbes 50 000 inimest, sealhulgas üle 10 000 eestlase.
Eriti vägivaldselt käitusid natsid aga juutidega. Juutide tagakiusamine sai Saksamaal alguse kohe pärast Hitleri võimuletulekut ning mõni aasta hiljem muutus see juudi rahva massiliseks hävitamiseks. Vallutatud aladel teostas politseivõimu SS. SS asus hävitama juute mitte ainult Saksamaal, vaid ka okupeeritud aladel. Juute hävitati mitmel viisil. Esialgu eraldati neid getodesse, kus elu sarnanes vangilaagri omaga . Hiljem hakati juute saatma surmalaagritesse. 1941. aasta suvel võtsid natsid endale eesmärgiks hävitada Euroopas kõik juudid . Selle tagajärjel tapeti miljoneid mehi, naisi ja lapsi.

Vastupanuliikumised
Vallutajate vägivallatsemine põhjustas vastupanuliikumise tekkimist kõikjal Euroopas. Sakslased ning itaallased olid hädas põrandaaluste vastupanurühmitustega, mis tegutsesid pea kõikjal. Nad häirisid natside sõjatehaste tööd ja rindel olevate vägede varustamist ning kutsusid elanikkonda üles keelduma koostööst anastajatega. Poola, Jugoslaavia , Kreeka, Albaania ja NSV Liidu aladel tegutsesid relvastatud rühmad, kuhu sageli kuulusid kohalikud tsiviilelanikud. Okupandid üritasid vastupanuliikumisega võidelda. Nad korraldasid karistusretki, hukkasid kättemaksus rahulikke elanikke, määrasid tasu vastupanuliikumise juhtide tabamise eest, kuid see ei andnud soovitud tulemust. Vastupanuliikumise tegevus oli suureks abiks natsliku Saksamaa ja fašistliku Itaalia purustamisele. Vastupanuliikumine ei olnud suunatud vaid natside vastu. Punaarmee vallutatud aladel puhkes kommunismivastane võitlus, aga nõukogude väed suutsid sellise vastupanu maha suruda.

Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle
Pärast II maailmasõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste elu. Seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma. Teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fašismist. NSV Liidus peeti kohut vaenlasega otseselt koostööd teinud inimeste üle, kuid umbusaldati ka kõiki neid, kes oli saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla. Rahvusvahelise sõjakohtu alla anti ka terve hulk Jaapani riigijuhte, keda süüdistati vallutussõdade ettevalmistamises ja pidamises.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 204 allalaadimist

Millised olid II maailmasõja põhjused #1

Millised olid II maailmasõja põhjused #2

Millised olid II maailmasõja põhjused #3

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

204 laadimist Kokku alla laetud

8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

piparm9nditee Õppematerjali autor

maailmasõda ii maailmasõda teine maailmasõda maailmasõja põhjused molotov-ribbentropi pakt talvesõda vastupanuliikumine molotov

Sarnased õppematerjalid

doc

II maailmasõda

ka Elsass-Lotringis elanud prantslasi. 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Juudid ja mustlased pidi hävitama. Omamoodi surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid (sunnitöö- ja hävituslaager), kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939.- 1940. aastal okupeeritud aladel. Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati neid, kes enne okupatsiooni olid olnud mõjukad ühiskonnategelased. 14.juunil 1941.aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise: Siberisse saadeti umbes 50000 inimest, sealhulgas üle 10000 eestlase. Holokaust Väga vägivaldselt käitusid natsid juutidega. Juutide tagakiusamine sai Saksamaal alguse kohe pärast Hitleri võimuletulekut ning mõni aasta hiljem muutus see juudi rahva massiliseks hävitamiseks. Vallutatud aladel teostas politseivõimu SS.

Ajalugu

doc

Ajaloo kordamisküsimuste vastused - Teine maailmasõda

Vajalikud kuupäevad ja aastaarvud 1938 Saksamaa okupeerib Austria (ansluss) 29.09.1938 Müncheni kokkulepe 23.08.1939 Molotovi-Ribbentropi pakt 1.09.1939 II maailmasõja algus 22.06.1940 Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne'i metsas 1940 sügis Kolmikpakti sõlmimine 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale Nõukogude Liidule 1941 dets Jaapan kuulutab USA-le sõja ja ründab Pearl Harbourit 1941 august Atlandi harta 1943 Teherani konverents 6.06.1944 D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 Jalta konverents 1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05

Ajalugu

docx

,,Teise Maailmasõja lühi kokkuvõte''

,,Teine maailmasõda’’ Teine Maailmasõda oli ülemaailmne sõda, mis algas 1939. aastal ja kestis kuni 1941.aastani. Teise Maailmasõja puhkemise peamine põhjus oli see, et 19. Sajandi lõpus ning 20. Sajandi alguses suurriikide vahel esile kerkinud pinged, mis tekkisid esimese maailmasõja käigus, ei leidnud lahendust. Tänu Mandźuuria ja Etioopia kriisile sai selgeks see, et Rahvasteliit ei suuda sõjakaid suurriike ohjata. USA järgis isolatsiooni poliitikat ega ei soovinud Euroopa ja muu maailma probleemidesse vahele segada. See innustas suurriikide juhte üha suuremaid vallutusi kavandama

9. klassi ajalugu

docx

AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED: II MAAILMASÕDA

AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED. II MAAILMASÕDA 1. II Maailmasõja põhjused: Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Mis on ansluss? Dateeri

Ajalugu

docx

Ajaloo mõisted ja sündmused

ning Itaalia kokkuleppe. Selle lepinguga ei takistatud Tšehhoslovakkia vallutamist. Molotovi-Ribbentropi pakt Mittekallaletungileping, mis sõlmiti 23.august 1939. aastal Moskvas Saksamaa ja NSV liidu vahel. Sellele kirjutasid alla Nõukogude Liidu välisminister V.Molotov ja Saksamaa välisminister J.von Ribbentrop. See andis võimaluse tegutseda segamatult mõlemal poolel. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida-ja Kagu-Euroopas. II maailmasõja algus (1939-1942) II maailmasõda algas 1. september 1939.aastal Saksamaa sissetungiga Poolasse. 3.septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 1939. aasta novembris lõpul algas NSVL sõda Soome vastu. 1940.aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. 1940.aasta kevadel vallutas Saksa armee: Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi ning võtsid ette pealetungi Prantsusmaale. Nüüd astus Saksamaa sõtta Itaaliaga. Hitler üritas rünnata

Ajalugu

doc

II maailmasõda

Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. 1938. aastal hakkas ta seda ellu viima ühendades Austria Saksamaaga. Austria vastupanu ei osutanud. (Hitler viis väed Austriasse sisse ja korraldas siis rahvahääletuse: Saksa võim, või mitte, aga kuna enam ei julgetud Saksa võimu vastu hääletada, siis liideti Austria Saksamaaga. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist. Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa ja Suurbritannia olid valmis võitlema, kuid Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain pakkus välja kokkuleppe lootes vältida Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 29.sept. sõlmiti Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel Müncheni kokkulepe. Sellega sunniti nõustuma ka Tsehhoslovakkiat, kelle ala jaotati või võideldi teistele riikidele. 1939. aasta kevadel nõuab Hitler Poolalt Danzigi piirkonda ja okupeerib Leedule kuulunud Klaipeda piirkonna

Ajalugu

rtf

Teine maailmasõda 1. september 1939 – 2. september 1945

Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Põhjused: On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weimari vabariigi ajast (1919 1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni 1920-ndate algul ja 1929. aastal Ühendriikide börsikrahhist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi.

Ajalugu

rtf

Teine maailmasõda

aastaarvud ( kuupäevad ) : 1. sept. 1939- 2.sept .1945- kestis II ms 29.sept. 1938-sõlmiti Müncheni kokkulepe 23.aug. 1939- Molotov -Ribbentropi pakt 3.sept. 1939 - kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja 17. sept1939- sisenes Poolasse Stalini Punaarmee 22. juuni 1940- sõlmiti Saksa- Prantuse vaherahu ( Compiegne´is ) 22. juuni 1941- tungisid Saksa väed Nõukoguse Liidu aladele 7. dets 1941 - ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja 6. dets. 1917- kuulutati välja Soome iseseisvus 1939-1940- Talvesõda 25. juuni 1941- kuulutas Soome parlament NSV Liidule sõja 19. sept . 1944- sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel vaherahu 6. juuni 1944 - maabusid USA, Suurbrirtannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne- Prantsusmaal Normandias 7.-8. mai 1945- kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele 2.sept 1945- allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjala

Ajalugu

Rohkem sarnaseid