Nürnbergi protsess (0)

Nürnbergi protsess
Nürnbergi kohtuprotsessid toimusid Saksamaal Nürnbergi linnas Õigluse Palees aastail 1945–1949. Protsessidest on tuntuim peamiste sõjakurjategijate rahvusvaheline tribunal (IMT), kus süüdistati Saksamaa 24 tähtsaimat vangistatud riigimeest. See leidis aset 20. novembrist 1945 1. oktoobrini 1946.
Kohtuprotsessi eelnõu:
2. jaanuaril 2006 avaldas Briti Sõjaministeerium Teise maailmasõja aegsed paberid , mis kinnitasid, et juba 1942. aasta detsembris alustati "ettevalmistusi" Saksa liidrite karistamiseks. Veidi hiljem – 1943. aastal pakkus Teherani konverentsil Stalin välja, et tuleks hukata 50 000...100 000 Saksa ametnikku, muu hulgas olevat Franklin D. Roosevelt naljatlenud, et 49 000 piisaks. Säärastele suurtele tapatalgutele pani veto aga Churchill , kes arvas , et sõdureid, kes oma kodumaa eest on võidelnud, ei tohi külmavereliselt tappa.
Kuigi sõja lõpu saatus oli juba enne 1945. aastat kindel, hakati protsessist reaalselt mõtlema pärast Saksa kapitulatsiooni 8. mail. Viimaseks tõkkeks jäi veel Jaapani kui Saksa liitlase lämmatamine, mis tuumapommide kasutuselevõtuga ka kiiresti õnnestus.
Kohtuprotsess:
Protsessi legaliseerimiseks võeti 8. augustil 1945 vastu Rahvusvahelise Sõjatribunali Harta, kus oli kirjas, et teljeriikide sõjakriminaale tuleb karistada . Hartas oli välja valitud 200 Saksa riigi-, majandus- ja sõjandustegelast, kellest 24 üle mõisteti kohut Nürnbergis. Umbes 1600-le kurjategijale mõisteti kohut tavaliste kohtuseadustike kohaselt.
Koht:
Protsesside läbiviimise koht ei valitud juhuslikult. Nõukogude Liit tahtis näiteks sündmust läbi viia Berliinis, kuid teiste liitlasriikide survel peeti need Nürnbergis. Tähtsamad põhjused:

• sel ajal kuulus linn Ameerika tsooni (Saksamaa oli jaotatud neljaks );
  
• Nürnbergi Õigluse Palee oli ruumikas ning sõjapurustusest kahjustamata, samuti asus seal suur vangla , kus sai hoida süüaluseid;
  
• linn oli tähtis rahvussotsialismi tõusul riigi etteotsa – sellega tahtsid kohtumõistjad justkui näidata Saksamaa kaotust ja kokkuvarisemist.Kohtuprotsessi läbiviijad
  
• 
  

Neli riiki (Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit, Suurbritannia , Prantsusmaa) panid välja igaüks ühe kohtuniku ja asekohtuniku, samuti pani iga riik välja ühe süüdistaja. Riikide kohtunikud :

• Sir Geoffrey Lawrence (Suurbritannia peakohtunik ja protsessi president )
  
• Sir Norman Birkett (Suurbritannia asekohtunik)
  
• Francis Biddle (Ameerika peakohtunik)
  
• John Parker (Ameerika asekohtunik)
  
• professor Henri Donnedieu de Vabres (Prantsuse peakohtunik)
  
• Robert Falco (Prantsuse asekohtunik)
  
• Iona Nikitšenko (Nõukogude peakohtunik)
  
• Aleksandr Voltškov (Nõukogude asekohtunik)
  

Protsessi peasüüdistajad olid Robert H. Jackson Ameerika, söör Hartley Shawcross Suurbritannia, R. A. Rudenko Nõukogude Liidu ja François de Menthon koos Auguste Champetier de Ribes Prantsusmaa poolel. Lisaks oli neil kõigil ka teisi vähem tähtsaid abistajaid. Protsess algab Rahvusvaheline Sõjatribunal avati 18. oktoobril 1945 Berliini Ülemkohtus. Süüdistati 24 sõjakurjategijat ning kuut kriminaalset organisatsiooni. Need olid Reichi valitsuskabinet, natsipartei juhtkond , organisatsioonid SS/SD, Gestapo , organisatsioon SA ja Hitleri peastaap. Süüdistatavatele heideti ette 4 punkti:
Osavõtt avalikust plaanist või vandenõust, mille tagajärjel pandi toime kuriteod rahu vastu
Planeerimine , algatus ja sõjaagressioonide toetus ning teised kuriteod rahu vastu
Sõjakuriteod
Kuriteod inimsuse (inimõiguste) vastu.