Kordamiseküsimused Liberaalne demokraatia- Liberaalne demokraatia: poliitiliste liidrite valitsemine, kelle autoriteet on määratud läbi piiratud mandaadi, universaalse hääleõiguse ja alternatiivsete kandidaatide valiku ning kus on tagatud teatud õigused poliitilisele osalemisele ja oponeerimisele. Roheline ideoloogia- on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Rahvusriik- Rahvusriik on riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Riik on poliitiline ja geopoliitiline moodustis; rahvus on kultuuriline ja/või etniline moodustis. Mõiste "rahvusriik" viitab sellele, et need kaks lan...
mis ühtlustab ehituskonstruktsioonide ja detailide mõõtmed, lähtudes põhimoodulist: M 15. M=100 MM 16. Ehitusalal on osutunud otstarbekaks 12M-kordsed: 24M, 36M, 48M, 60M, 72M, 84M jne 17. 1)Sidumismõõde, 2)Põhimõõde, 3)Naturaal-, ehk tegelik mõõde. 18. Kandetarindid on hooneosad, mis võtavad vastu koormusi (omakaal, kasulik koormus, tuul, lumi) ja kannavad need üle teistele hoone osadele või alusele. 19. Piirdetarindid on hooneosad, mis moodustavad ruume. 20. Normatiivselt 1,2 m maapinnast. 21. Kandvad, ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad. 22. Vundamendiks nimetatakse hoone maa-aluseid tarindeid, millele toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi hoone alusele. 23. Väikeehitis on kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga ja kuni 5m kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) Ehitis, mille lei ole avalikkusele suunatud funktsioone. 2) Olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis(elekter, vesi, kanalisatsioon, side jne.). 24
RS on suhted maailmas, peamiselt riikide vahelised, aga ka organisatsioonide ja hargmaiste ettevõtete vahel. RS mõjutavad ajalugu, rahvusvaheline majandus, keskkond ja terrorism. Akadeemilise distsipliinina on RS politoloogia haru, mis uurib Rsuhteid. Nii positiivselt (rs analüüsides) kui ka normatiivselt (ettekirjutusi tehes). Annab raamistiku, et ära tunda, analüüsida ja hinnata maailmas toimuvat. Küsimused: kes mõjutab keda, kes sõltub kellest, polaarsus? Konfliktide teke, põhjused, lõpetamine, rahu ja koostöö püsimine, põhjused? Maailm enne Vestfaali rahu (1648) Palju keskusi, riikide mõiste puudus: olid valitsejad ja nende territoorium. Jõudude tasakaalu pidev muutus. Maailm toimis reegli järgi, kel jõud sel õigus. Vestfaali rahu: lõpetas 30-aastase sõja
kandevõimet. Pinnase poorides olev vesi külmudes paisub, sulades aga kahaneb, tekitades selliselt ebaühtlasi deformatsioone pinnase kerkeid millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod vundamentides. Külmunud pinnase mahumuutus sõltub mitte ainult niiskusest, vaid ka pinnase terakeste (lõimise) suurusest ja pinnasevee tasemest. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hooned rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis normatiivselt 1,2 m maapinnast või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ja drenaazi ehitamise teel 8.1.13 Põrandad K.Kenk 2 Aluse püsivuse all mõistetakse kogu aluse kandvate pinnasekihtide liikumatust üksteise suhtes 8.1.13 Põrandad K.Kenk 3 Ehitusaluseks kasutatavad pinnased liigitatakse: · kaljupinnased ·jämedakoelised pinnased (jämepinnased) moreen
Sotsiaalpsühholoogia Roll roll on normatiivselt heakskiidetud käitumisviis. Rollikonflikt rolinõudmised lähevad vastuollu. Staatus inimese koht sots.süsteemis. Rol kui staatuse dünaamiline aspekt. Tänapäeval on rollid omandatud, feodaalühiskonnas oli ka sünnipäraseid rolle. Ühel momendil saab inimene olla ainult 1 rollis. Rollivaba käitumine? Magamine, söömine, jne. Rollli kolm aspekti · Roll kui ootuste süsteem selle isiku suhtes, kes seda kohta täidav · Rol kui sellel kohal asuva inimese ettekujutuste süsteem · Blabla Rollid jagunevad ametlikeks ja mitteametlikeks. Rolli internaliseerimine . sellle omaksvõtmine. 7 astet · Zimbardo vanglaeksperiment rollide internaliseerimise kohta näiyas, et see protsess on üllatavalt kiire. Üliõpilased kuu aega olid raha eest vangid ja vangivalvurid. Tuli katkestada 2 nädala lõpul, sest vangid polnud nõus enam jätkama. Vangivalvurid elasid liialt sisse. I...
sotsiaalset käitumist. Moraal ja tavanormid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Normid ei pea olema kirja pandud, need on inimmõistuses.Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga. Tava ja moraal kujundas alati elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võib pidada tava ja moraalinormideks. Igat olukorda ühiskonnas saab reguleerida ka individuaalselt –vaatame igat kaasust eraldi, lähtume indiviidipõhisest lähenemisest või normatiivselt-üldkehtivad reeglid, reeglid, mis kehtivad kõigile.Domineeriv on normatiivne.Individuaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. Normatiivne reg. Tähendab inimeste käitumise korrastamist üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb alati kõigile samaliiki juhtumitele. Moraal ja tava on sotsiaalsete kordadena üldkohustusliku iseloomuga. Moraal ja tavakord on
Selle kohaselt ei tulene töökoha haridusnõue mitte objektiivsest vajalikkusest, vaid on legitiimne võimalus piirata ligipääsu osale kõrgematele ametikohtadele, mis kindlustavad ka suurema palga. Kredentialism – kredentialismis on olulisel kohal haridustaseme lõpetamist tõendav formaalne tunnistus või tõend. Neile, kellel puudub vajalik tunnistus, on juurdepääs osale ametikohtadele suletud. See aga tähendab, et normatiivselt kindlaks määratud lävendid muutuvad omaette väärtusetuks. 2. Liberaalne ja koordineeritud turumajandus – selgitage nende olemust ja erisusi tööturu kontekstis. Liberaalne turumajandus – ülimaks väärtuseks on indiviidi vabadus ning riigi ülesandeks on vabaduste kindlustamine. Majanduses pannakse rõhku eraomandusele ning vabale turule. Kehtivad madalad maksud ning riik sekkub majandusse vähe. Kehtib arusaam, et ka rikkaid ei
demokraatiat peresuhetesse. Üha olulisemaks muutub karjäär kui individuaalsete püüdluste väljendus. Näiteks ei ole abielunaise seisund naise väärtushinnangutes enam nii kõrge kui varem, aktsepteeritud on üksiku karjäärinaise staatus. Perekond on majandusüksusest saamas majandusliku koostöö üksuseks, kus pere täisealised liikmed on kõik võrdväärsed individuaalse sissetuleku toojad ning perekonnagrupi heaolu tagajad. Perekonnaliikmete vahelised kohustused on nüüd vähem normatiivselt määratletud, toimides sageli kui pereliikmetevaheliste läbirääkimiste tulemus, kokkulepe. Lapse tulek peresse on planeeritum ning pigem emotsionaalne otsus kui normatiivne paratamatus. Kahaneb võimusuhete hierarhilisus ning rohkem kui eales varem tuleb arvestada lapse kui indiviidiga, anda endale aru, et ka lapsel on küps tundeelu ja omad vajadused ning tal on õigus kaasa rääkida tema elu puudutavate otsuste tegemisel.
õiglane on eetiline väärtus. - subjektiivsete väärtuste puhul on eetilisteks väärtusteks need omadused, millele vastab vabatahtlik käitumine – käitumine on tahtlik. Väärtuste skaalal asub õiglane kõrgel, positiivsel kohal, religioossest allpool ning samal tasandil heategeva, tõese, korrektse, iluse ja õigega. Tammelo pakutud õigluse definitsioon: ● Õiglus on positiivne eetiline sotsiaalne väärtus, mille järgi normatiivselt kahepoolsetes olukordades antakse igaühele tema osa. Õigluse kohta on Tammelo öelnud: ● „Õiglus on midagi haaramatut, midagi, mis nagu lummub udus, mis taandub, kui talle püüda ligineda ja mis võtab erinevaid ilmeid, kui tema poole sammuda erinevatest suundadest. Õigluse materiaalne aspekt ehk kriteeriumid Subjektiivsed kriteeriumid – kujunevad inimesel elu jooksul, olenevad inimese maailmavaatest.
9. Lihtsustamine (simplification) - tingib keerulise, komplitseeritud ja ainuomase lihtsustamist ja hõlmavaks muutmist. 10. Tajukujundi tasakaalustamine (Balancing the perceived shape) - eeldab teises isikus seletamatu ja vasturääkiva sellist tõlgendamist, et tekiks loogiline ja arusaadav tervik. Selleks kasutatakse lihtsustamise ja äärmushinnangute reduseerimist kõrval vastuolude silumist. 11. Roll (role) - ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviis, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. 12. Rolliootus (the role of expectations?) kujutab endast kindlakujulise tegutsemise ja käitumise ootusi, mida rolli täitjale esitavad teised. Osa rolliootusi on sõnastatud käitumisnõudeis ja etiketis. Teine osa ootustest põhineb üldtunnustatud kirjutamata reeglitel. Ametirollid on osaliselt fikseeritud ametijuhendites. Grupisisesed ootused tekivad sageli
Aktiivsusteooria – (Havinghurst, Neugarten & Tobin) Inimese aktiivsus hilises täiskasvanueas säilib kõikidel muudel aladel peale tervisliku seisundiga seotud tegevuste Ühiskonna tingimused töötavad eakate aktiivsusele vastu Mõnes valdkonnas võib aktiivsus ka suureneda (nt seltsitegevus, osalemine valimistel) Rollist väljumise teooria – (Blau,Rosow) Roll - ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviis, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt inimeselt Rolliootus - kindlad tegutsemise ja käitumise ootused, mida teatud rolli täitjalt oodatakse (nt riietus, mõtlemisviis, tegevused jm) Rolli omaksvõtt - kas isik käitub vastavalt rollil Sotsiaalse vahetuse teooria – (Dowd) Teooria üldseisukoht: KASUM = HÜVITUS - HIND Inimesed astuvad sotsiaalsetesse suhetesse, kui saavad selle eest hüvitust. Iga
muudatuse avaldamismärge muutmist või kehtetuks tunnistamist sätestava seaduseelnõu lõpphääletuse päeva seisuga. Riigi Teataja seaduse kohaselt koosneb avaldamismärge ümarsulgudesse paigutatud Riigi Teataja osa lühendtähisest, ilmumisaastast, ande numbrist ja artikli numbrist. Avaldamismärkel on ainult informatiivne, mitte õiguslik tähendus. 21. Normitehniline märkus Vajaliku teabega tekst, mis pole normatiivselt siduv ja mis vormistatakse normitehnilise märkusena. Tähistatakse ülaindeksiga, esitatakse joonealuse selgitava tekstina. Esitatakse märkuses õigusakti andja(d), akti liik, number, pealkiri ja avaldamismärge. 22. Seaduseelnõu seletuskirja ülesehitus 1) sissejuhatus; 2) seaduse ülesanne; 3) eelnõu sisu ja võrdlev analüüs; 4) eelnõu terminoloogia; 5) eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele; 6) seaduse mõju;
Ta tuleb hästi toime oma füüsise muutuste ja tervisehäiretega ja otsib oma energiale uue rakendusala (huvi-ja seltsitegevus, ühiskondlik aktiivsus, lapselapsed) Personaalne vanus-eakaReeda subjektiivne suhtumine oma vanusse tunneb ennast "hinges" 5-10 aastad noorena kui tegelikult. Seega on vananedes head tervist silmas pidades tema jaoks oluline säilitada nooruslik mõtteviis Sotsiaalne vanus Reet käitub vastavalt rollile ( töötav pensionär, vanaema), mida ühiskonna poolt normatiivselt heaks kiidetud( nt. riietus, mõtlemisviis, tegevused jm). Surmaga kohanemine aktsepteerib/ kurbus on läbi töötatud, rahu iseendaga ja maailmaga on sõlmitud 3.3 Reeda tervislik eluviis: regulaarne söömine( valmistab suppi, jurviljatoidud...), ei suitseta, alkoholi ei tarvita, vähene ravimite tarvitamine, stressiga toimetulek, toetudes lähedastele, positiivne mõtlemine, regulaarne füüsiline koormus. Kognitiivsed võimed
alasüsteemi puhul uuesti spetsifitseerida. Blöbaumi ajakirjanduse süsteemiteoreetiline käsitlus (1994): toimetuse töö tulemusena avalikkusele info vahendamise süsteem ajakirjandussüsteem eristub ühiskonna alasüsteemide lõikes > toimetuste ja meediakanalite/-väljaannete analüüs annab seega infot ühiskonna struktuuri kohta. Meediasüsteemide võrdlev analüüs Siebert, Peterson ja Schramm (1956): ajakirjandus saab normatiivselt lähtuda erinevatest seisukohtadest oma rollist ühiskonnas: 1. kas olla vaba arvamuste turuplats, kus selekteerivad välja parimad ideed ja arvamused (liberaalne mudel); 2. lähtuda ideest, et ajakirjandus peab tagama kõigi gruppide, sh vähemuste hääle jõudmise avalikkusesse (sotsiaalse vastutuse mudel); 3. ajakirjandusel on positiivne, inimest kasvatav ja hariv roll (nõukogude mudel); 4. allutada ajakirjandus kontrollile, mille abil tagatakse, et destruktiivsed ideed ei jõuaks
mõlema pädevuseks oli üldaktide toimetamine. Üldaktide all mõeldakse akte, millega abstraktselt ja impersonaalselt korraldatakse õigusliku elu üldjuhtumeid. Sedaviisi Põhiseadus seadis Eesti seadusandluse tsentralistliku legislatiivsüsteemi alusele. Seadusandluse alal aktiivkodanikkond tegutses kord iseseisvalt, kord sõltuvalt. Oma võimuastme poolest aktiivkodanikkond ei erinenud Riigikogust millegagi. Nad olid normatiivselt samal tasemel. Aktiivkodanikkonna seadusandluse pädevusse ei kuulunud haldusfunktsiooni teostamine. Legislatiivfunktsiooni permanentseks teostajaks oli Riigikogu. Administratiivfunktsiooni teostas Vabariigi Valitsus, mis kollegiaalse asutisena koosnes Riigivanemast ja ministritest. Presidendi instituuti ei tuntud endiselt. Jurisdiktsioonilist funktsiooni ja ühtlasi ka kõrgemat kohtuvõimu teostas Riigikogu poolt valitavaist riigikohtunikest koosnev Riigikohus autonoomsuse põhimõttel
Kui moraalifilosoofia suudab vastata üldinimlike ja ühiskondlike probleemide väljakutsetele, siis on tal elamisõigus ka üha suuremasse kitsikusse sattuvas akadeemilises maailmas. Muidugi tekitab kahtlust see, mis võiks juhtuda siis, kui õpetatud filosoofid hülgaksid osa oma analüütilistest vahenditest ning hakkaksid oma argumentide selguse ja kindluse arvel järeleandmisi tegema, et saavutada sisuliselt rikkaid ja normatiivselt säravaid tulemusi. Ajalehed oma juhtkirjade ja lugejarubriikidega katavad suure osa arvamuse avaldamise vajadusest ning võidakse küsida, mida on anda filosoofidel. Minu arvates jätkub moraalifilosoofidel tõepoolest küllaga tööd, et anda selgitust selles arvamustekaoses, mis meid, Lääne inimesi, ähvardab ja mis koosneb esiteks infokanalite poolt pakutavast uudisteks ja informatsioonifooniks nimetatud materjalist ja teiseks mitmesuguste normatiivsel alusel toimivate
59. Mis on oluline läbirääkimiste pidamisel? *Analüüsi olukorda *Valmistu läbirääkimisteks *Planeeri ja organiseeri *Säilita kontroll läbirääkimiste üle *Läbirääkimiste lõpetamine *Alati saab paremini 60. Kuidas valmistuda läbirääkimisteks? Läbirääkimiste strateegia ja taktika ettevalmistamine 61. Mida tähendavad sotsiaalsed normid ja reeglid? 62. Mida tähendavad sotsiaalsed rollid? Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Seega annab roll inimesele tegutsemisvõimalusi, aga ühtlasi piirab tema käitumist. 63. Mida tähendab rollidevaheline konflikt? Selged rollid kujunevad peale tööalaste rollide ka perekonnas ja sõpruskonnas. Kui need rollid esitavad inimesele vastuolulisi nõudmisi, tekib rollikonflikt. 64. Mis on eneseavamine? enesekohase informatsiooni tahtlik avalikustamine 65. Mis on Johari aken? *Avatud ruut.
teke. Isikutajul on käitumist reguleeriv toime ka siis kui taju verbaalne pool on psühholoogiliste kaitsemehhanismide tõttu takistatud. Isikutaju abimehhanismidena kirjeldatud tunnetusvahendid annavad teise inimese kohta teavet enamasti verbaliseerimatul kujul. Sinna kuulub ka nn 'keha keel'. Isikutaju juures tuleb arvesse võtta ka esmamulje efekti, korduvtaju, võõristusefekti ja lahkumismulje efekti. Rollid Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Rollid peegeldavad indiviidi tasandil norme ja võimusuhteid. Teatud tegevuse eest vastutavalt või teatud positsioonil olevalt isikult oodatakse positsioonikohast käitumist. Seega annab roll inimesele tegutsemisvõimalusi, aga ühtlasi piirab tema käitumist. Vähese eneseusaldusega inimesed varjuvad tihti rollide taha.
Teise nõrkuste ärakasutamine. 47. Millised on ausa võitluse reeglid konflikti lahendamisel? *Ollakse ausad.*Ei segata isiklikku elu sellese*Lahatakse konflikti mõlemat poolt kuulates. 48. Mis on oluline läbirääkimiste pidamisel?*Analüüsi olukorda *Valmistu läbirääkimisteks *Planeeri ja organiseeri*Säilita kontroll läbirääkimiste üle*Läbirääkimiste lõpetamine *Alati saab paremini 49. Mida tähendavad sotsiaalsed rollid?Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Seega annab roll inimesele tegutsemisvõimalusi, aga ühtlasi piirab tema käitumist. 50. Mida tähendab rollidevaheline konflikt?Selged rollid kujunevad peale tööalaste rollide ka perekonnas ja sõpruskonnas. Kui need rollid esitavad inimesele vastuolulisi nõudmisi, tekib rollikonflikt. 51. Mis on eneseavamine?enesekohase informatsiooni tahtlik avalikustamine 52. Mis on Johari aken
toimuvat. *Majandusteaduse objektiks said lisaks turule ka inimeste teised eluvaldkonnad ja seal toimivad reeglid: alates riigist ja lõpetades perekonnaga.*Kujunesid uued ideed ja kontseptsioonid inimliku sipelgapesa paremaks mõistmiseks. Positivistlik uurimine - positivistlikult nende mehhanismide (institutsioonide) uurimisega, mis majanduses on kujunenud vastureaktsioonina oportunismile ja normatiivne uurimine - normatiivselt oportunismi vastu võitlemise võimalustega näiteks spetsiaalsete preemiasüsteemide konstrueerimisega. Institutsioonid ja Org. on inimkäitumist reguleerivate normide süsteemid, mille üheks elemendiks on ka normide järgimist tagav mehhanism. Institutsioonid on mängureeglid ilma mängijateta, kord ilma kasutajateta. Karl Popper: "Pole olemas lollikindlaid institutsioone. Institut-sioonid on kindlused. Nad peavad olema hästi kavandatud ja
tegevus. Kõik rolled ei pruugi korraga aktuaalsed olla. Suhetega seotud rollid grupi alalhoidmisega seotud rolled, toetavad sotsiaalseid suhteid grupi liikmete vahel. Enesele suunatud rollid toetavad isiklikke eesmärke, ei pruugi kokku langeda grupi eesmärkidega. Seetõttu nad "kulutavad gruppi". Rollid rühmas- rühmaliikmete võetud rollid mõjutavad oluliselt rühma arengut ja ühtsust Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Rollid peegeldavad indiviidi tasandil norme ja võimusuhteid. Teatud tegevuse eest vastutavalt või teatud positsioonil olevalt isikult oodatakse positsioonikohast käitumist. Seega annab roll inimesele tegutsemisvõimalusi, aga ühtlasi piirab tema käitumist. 27. Otsustamine grupis Otsustamine grupis võtmeküsimus: kuidas tehakse ühiseid otsuseid
Nende legaaldefinitsioone objektiivsest õigusest ei leia. Tuleb lähtuda põhimõttest, et lugeda määrusteks haldusakti teooriast lähtuvalt kõik need aktid, mis sisaldavad üldnorme (õigusnorme). § 154 – KOV otsustab kohalikku elu, selle volikogud ja valitsused võivad vastu võtta määrusi. Pädevust reguleerig KOV korralduse seadus. Tööõigus tunneb õiguse allikana kollektiivlepingut. Enamlevinud on käsitlus kollektiivlepingust kui eraõiguslikust lepingust, mis normatiivselt mõjutab kolmandaid. Kui selle siduvus ulatub väljapoole kehtivusala, siis vajab ta selleks riigiorgani abi. Kollektiivleping on Saksamaal „tariifleping”, Šveitsis „ühtne tööleping”. Sellist üldist seotust kolmandatega käsitlevad mõned autorid kui määrust ja teised kui õigusakti mis seob riikliku pidamiskorra eraõigusliku lepinguga. Erinevatele lähenemistele vaatamata kuulub kollektiivleping õigusallikate hulka. Tsiviilõiguslikud põhimõtted ei ole nende normatiivse
DEONTILISED (ik deontic, kr deón - nõutav, tarvilik) modaalsed laused väljendavad norme (käske, seadusi jne). Käitumise või toimingu p staatust formaliseeritakse deontiliste operaatorite abil: · kohustuslik, et p ... - tähistatakse O(p) (ik obligatory); · lubatud, et p ... - tähistatakse D(p) (ik permitted); · keelatud, et p ... - tähistatakse F(p) (ik forbidden, prohibited); · normatiivselt neutraalne (ükskõikne), et p - tähistatakse I(p). (ik gratuitous) Erilist staatust juriidilises deontilises loogikas omab normatiivselt neutraalne ( ehk ükskõikne) modaalsus. Õiguse seisukohalt lähtudes saab igasugune toiming või käitumine olla (antud hetkel) hinnatud kahest printsiibist lähtudes. Liberaalne printsiip: igasugune toiming, mis ei ole ... a) ... juriidiliselt reguleeritud, on lubatud - I(p) D(p); b) ... keelatud on lubatud . ¬F(p) D(p).
Selle kohaselt ei tulene töökoha haridusnõue mitte objektiivsest vajalikkusest, vaid on legitiimne võimalus piirata ligipääsu osale kõrgematele ametikohtadele, mis kindlustavad ka suurema palga. Kredentialism – kredentialismis on olulisel kohal haridustaseme lõpetamist tõendav formaalne tunnistus või tõend. Neile, kellel puudub vajalik tunnistus, on juurdepääs osale ametikohtadele suletud. See aga tähendab, et normatiivselt kindlaks määratud lävendid muutuvad omaette väärtusetuks. 2. Liberaalne ja koordineeritud turumajandus – selgitage nende olemust ja erisusi tööturu kontekstis. Liberaalne turumajandus – ülimaks väärtuseks on indiviidi vabadus ning riigi ülesandeks on vabaduste kindlustamine. Majanduses pannakse rõhku eraomandusele ning vabale turule. Kehtivad madalad maksud ning riik sekkub majandusse vähe. Kehtib arusaam, et ka rikkaid ei peaks karistama suurte maksudega, kui
k. deon - nõutav, tarvilik). Deontilised omakorda liigitatakse: kohustavad (tähistatakse kvantorimärgiga - O(p)); lubavad (tähistatakse - D(p)); 7 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2006 keelavad (tähistatakse - F(p)); normatiivselt neutraalsed (tähistatakse - I(p)). Õigusalase teksti analüüsimisel, samuti eetika, sotsioloogia, sotsiaalpsühholoogia, majandusalase ja teistesse valdkondadesse kuuluva teabe loogikaalasel testimisel on eeltoodud liigitamine oluline. Loogika üldkursusesse nimetatud probleem ei kuulu. Pealiskaudselt saab sellega tutvuda G.Vuksi raamatu "Traditsiooniline formaalne loogika" (Tartu, 1999, lk. 117-123) vahendusel. Kolmas modaalsete otsustuste tase kannab nimetust apodiktilised
Isereguleeriv Juhitav Staatiline, konservatiivne Muutuv, progresseeruv Kollektiivne Individualiseeriv Konkreetselt isiklik, indiviid ja protseduur on Abstraktselt umbisikuline, isik ja protseduur on lahutamatud lahutatud (seaduse ees on kõik võrdsed) Kompensatoorne Karistav Kompromissialdis, ilma normatiivselt Ratsionaalne, normatiivselt ettearvestatava ettearvestatava tulemusteta tulemusega Strukturaalselt relatiivne Strukturaalselt ühtne Korraldamis- ja õiglusfunktsioon Korraldamis-, õiglus-, valitsemis- ja valitsemise kontrolli funktsioon Normistruktuuri ühtsus Õiguse, religiooni, moraali ja tava lahutatus
ning eesõigustega. Samuti toetati põllumajandust (kui tööstusliku tootmise tähtsat tooraineallikat) näiteks imporditollide kehtestamisega. Tänapäevase majandusteaduse areng sai alguse just vastuste otsimisest küsimusele, mis on rahvusliku rikkuse aluseks. Ühed pidasid selleks kaubandust, teised põllumajandust, kolmandad lihtsalt inimtööd. Merkantilistide tähelepanu keskpunktis oli krematistika, raha sünnitamine raha poolt. Majandusprobleemidele läheneti mitte normatiivselt vaid kausaalselt (nähtuste vaheliste seoste otsimine). Uurimisobjektiks oli ringlus. Hüljati keskaegne skolastika ja dogmaatika majanduse uurimise alal. Merkantilistid ei loonud ühtset, terviklikku majandusteooriat, vaid esitasid esmajoones tolleaegsete riikide poliitilisi traktaate, üksikuuringute tulemusi. Nad püüdsid välja töötada niisugust abinõude süsteemi, mis oleks tsentraalsel riigivõimul võimaldanud kõige paremini korraldada majandust riigis.
*riskide minimaalsus *sundida valitsust tegudele *ühiskonna õitseng *mõju läbi avaliku arvamuse 2.4 Juhi eetika - tuleneb ühiskonnas kehtivatest üldistest normidest ja väärtustest, kodusest kasvatusest ja perekonnast, haridusest, religioonist, suhtlemisest teiste inimestega jne. Juhi roll. Rolli moodustavad normatiivselt heakskiidetud toimingud, mida oodatakse teatud staatusega isikult (juhilt). Juhtimise puhul on suhtel vähemalt 3 osapoolt: · juht, · tema alluvad, · ülemused. H. Mintzbergi juhi rollid: 1. suhtlemisega seotud rollid: · tseremoniaalne; · juhtija-eestvedaja; · sidepidaja. Mõned rolliga seotud 2. informatsiooniga seotud rollid: tegevused täidab juht ise,
Moraal kombelisus. Eetika - teoreetiline arutlus moraali üle. Eetika tasandid: 1) Kirjeldav vaatlus, ajalooline või teaduslik, mis seletab moraalsust ühes või teises kultuuris ja ajastus. 2) Normatiivne arutlus, mis õige või hea, kuidas käituda reeglite sõnastamine. 3) Metaeetiline analüüs, tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega (nt mis on moraal, mida tähendab ,,hea"). Absolutism leidub vähemalt üks moraalinorm mis on (p.o.) normatiivselt kehtiv kõigi inimeste jaoks. Objektivism leidub üldkehtivaid moraalinorme, kuid need võivad üksteist olukorrast sõltuvalt üles kaaluda. Relativism moraalinormid sõltuvad kultuurist, ei ole üldinimlikku moraali. Subjektivism moraalinormid on privaatsed. Nihilism moraalinorme pole võimalik põhjendada ja nendest tuleks üldse loobuda. Emotvism - moraaliotsustused ei selta ega kirjelda midagi, väljendavad ainult inimese tundeid. 24
Läbirääkimiste lõpetamine Alati saab paremini Eelda, et mõlemad tahavad oma soove rahuldada, mõlemad peavad vältima võitja-kaotaja filosoofiat, paljud probleemid on läbiräägitavad, et olla edukas, tuleb arvestada teise poole vajadustega, interpretatsioonid ei ole alati ühesugused. Tuleb püüda teist inimest mõista ja keskenduda huvidele, mitte positsioonidele. 49. Mida tähendavad sotsiaalsed rollid? Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Seega annab roll inimesele tegutsemisvõimalusi, aga ühtlasi piirab tema käitumist. 50. Mida tähendab rollidevaheline konflikt? Rollidevaheline konflikt on selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. 51. Mis on eneseavamine? Enesekohase informatsiooni tahtlik avalikustamine 52. Mis on Johari aken?
Eelhinnang on siin nomenklatuurne(kusagil on kindlad suurteosed). Erinevus väärtusdeterminismist pole selge. Väärtusdeterminism lähtub tõlgendaja pigem prognostilisest eelhinnangust, et teatud kunstil on teatud väärtus. 8. Milles seisneb väärtusmaksimalism ja kuidas seda kritiseerida? Teose väärtus tõlgenduskriteeriumina. Deskriptiivselt tõlgendajad eelistavad tõlgendust, mis annab tulemuseks võimalikult suurema teose väärtuse. Normatiivselt tuleb eelistada tõlgendust, mis näitb teost väärtuse mõttes kõige paremas valguses. Kriitika - esteetiline väärtus: väärtusmaksimalismi on sageli tähendatud vaikimisi esteetilise väärtuse maksimalismi. Kunstilise mitmekesisuse probleem. Ähvardab kaasa tuua järelduse, et halba kunsti ei saa eksisteeridagi, on vaid kohmakalt valitud tõlgendus. Kunstniku poolt eeldatud kategooria, ei pruugi tagada kõige kõrgemat hinnangut. Väärtusmaksimalism tallab
ja vähem välisel tasustamisel, st õppimine, arusaamine, probleemide lahendamine ja uute oskuste kujundamine on õpilasele esmatähtsad. Õppimine on sel juhul õpilasele sisemise väärtsega, tähenduslik ja pakub rahuldust. Näevad edusamme õpitava omandamisel sõltuvana jõupingutustest ja tunnevad end oma võimete peremehena. Ego- ja sooritusorientatsiooniga õpilased tunnevad muret , kuidas näevad neid teised ja kas nad peavad neid võimekaks. Kalduvad tajuma oma võimeid normatiivselt, st otsustama oma võimete üle ja hindama neid ülemäära väliselt jälgitavate ja sotsiaalselt võrreldavate saavutuste põhjal.tegevuseesmärke isloomustab sageli püüd näidata ülesannete lahendamisel oma üleolekut teistest, teha midagi paremini kui teised või olla neist igati üle.õppimises nähakse üksnes teed soovitud eesmärkide saavutamisele ja õpilase tähelepanu koondub haiglaslikult oma tulemuste võrdlusele kellegi teise saavutustega
Väärtusdeterminismis lähtub tõlgendaja pigem prognostilisest eelhinnangust, et teatud kunstil on teatud väärtus (valin sõjaromaani, sest sel on eeldatavasti kõrge ajalooline väärtus). 8. Milles seisneb väärtusmaksimalism ja kuidas seda kritiseerida? Teose väärtus tõlgenduskriteeriumina – deskriptiivselt: tõlgendajad eelistavad tõlgendust, mis annab tulemuseks võimalikult suurema teose väärtuse – normatiivselt: tuleb eelistada tõlgendust, mis näitab teost väärtuse mõttes kõige paremas valguses Eristub naudingu-maksimalist ja seletus-maksimalist. Probleemid: – esteetiline väärtus – miks peaks anti-esteetilise kunsti puhul eelistama tõlgendust, mis annab tulemuseks suurima esteetilise väärtuse! – halb kunst? – ähvardab kaasa tuua järelduse, et halba kunsti ei eksisteerigi, on
Narits "Õiguse entsüklopeedia" I TEEMA: ÜLDIST 1.1. Õiguse eelastmed Inimese looduslik küpsemine on alus õiguslikele reeglitele inimese teovõimest, abieluvõimest jne. Loodusele omaste seaduste põhjal loob inimene oma korra, k.a. õiguskorra. Õigus on sotsiaalne kord, see reguleerib inimestevahelisi suhteid. Enne õiguskorda oli moraal ja tava, mis korrastasid inimeste käitumist. Tava ja moraali kujundas elu. Erinevaid olukordi saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne* – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reg. aktide teel. Normatiivne* – inimkäitumise reg üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordade kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda
Normide tekkimine peegeldab ühiskonna või grupi võimu suhteid, taotlusi ja vahekorda teiste gruppidega. Võimustruktuurid ja -suhted tähendavad kollektiivi või grupi käsu- e alluvussuhteist moodustuvat tervikut. Käsutamisõigus tugineb eri olukordades erisugustele asjadele, mistõttu selle tähenduski on väga muutuv. Võimu aluseks võib olla formaalne positsioon või võimukasutaja isiklik autoriteet. Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Grupidünaamika tähendab toimuvaid vastastikuse mõjutamise protsesse, mis üheskoos määravad grupi ja selle liikmete tegevuse. Grupiprotsessidel on alati kaks poolt: ühest küljest grupi tervikuks sidumine ja teisest küljest liikmete isiklikud vajadused ja soovid. Etalon- ehk referentgrupiks nimetatakse neid sotsiaalseid rühmi, mille liikmeks olemine
osadesse, säilitades peatükkide kogu eelnõu läbiva numeratsiooni. Esimesse ossa koondatakse üldised normid. Osad nummerdatakse eelnõu läbivalt araabia numbritega. (5) Eelnõu struktuuriosad, välja arvatud preambul, pealkirjastatakse, arvestades § 23 lõikes 3 sätestatut. § 27. Normitehniline märkus (1) Seaduseelnõu võib erandjuhul sisaldada seaduse kohaldamiseks vajaliku teabega teksti, mis ei ole normatiivselt siduv ja mis vormistatakse normitehnilise märkusena. (2) Normitehniline märkus tähistatakse eelnõu, paragrahvi või muu struktuuriosa pealkirja või teksti lõpus araabianumbrilise ülaindeksiga ja esitatakse eelnõu lõpus joonealuse selgitava tekstina. (3) Kui seaduseelnõu koostatakse Euroopa Liidu õiguse ülevõtmiseks, siis nimetatakse normitehnilises märkuses Euroopa Liidu õigusakti andja või andjad, akti liik, number,
tavaliselt vähendab aluse kandevõimet. Pinnase poorides olev vesi külmudes paisub, sulades aga kahaneb, tekitades selliselt ebaühtlasi deformatsioone pinnase kerkeid millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod vundamentides. Külmunud pinnase mahumuutus sõltub mitte ainult niiskusest, vaid ka pinnase terakeste (lõimise) suurusest ja pinnasevee tasemest. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hooned rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis normatiivselt 1,2 m maapinnast või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ja drenaazi ehitamise teel (joonis 2.1). 12 7. Ehitusaluste uuringud, aruannete dokumentatsiooni sisu. Enne hoone projekteerimist tuleb kindlaks määrata aluse kandevõime. Selleks tehakse ehitusgeoloogilised uurimistööd, mille käigus määratakse kindlaks aluse
sotsiaalset käitumist. Moraal ja tavanormid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Normid ei pea olema kirja pandud, need on inimmõistuses.Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga. Tava ja moraal kujundas alati elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võib pidada tava ja moraalinormideks. Igat olukorda ühiskonnas saab reguleerida ka individuaalselt vaatame igat kaasust eraldi, lähtume indiviidipõhisest lähenemisest või normatiivselt-üldkehtivad reeglid, reeglid, mis kehtivad kõigile.Domineeriv on normatiivne.Individuaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. Normatiivne reg. Tähendab inimeste käitumise korrastamist üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb alati kõigile samaliiki juhtumitele. Moraal ja tava on sotsiaalsete kordadena üldkohustusliku iseloomuga. Moraal ja tavakord on
1. H Z L Aeg Joonis 7.1. Milleri-Orri visuaalne mudel (Maness, Zietlow 1993) 3 Sarnane tuletuskäik tuleb ette ka varude optimeerimise alapeatükis. Siin võib käsitleda raha hoidmist varuna (lühiajalistes väärtpaberites). 4 Minimaalse rahasaldo määrab finantsjuht normatiivselt, uurides mineviku aruandeid. 2 3 7.3. Debitoorse võlgnevuse juhtimine ja krediidipoliitika Tänapäeval vaadeldakse kaubakrediiti kui ühte osa kauba müügitingimustest. Kõik ettevõtted sooviksid saada raha kohe kauba või teenuse müügil, aga konkurentsi tõttu ei ole see tihti võimalik
Org. konfliktide lahendam. püüavad prantsl. probl. lahend. org. hierarhiat silmas pidades, ingl. rõhut. horisont.tasemega läbirääkim. ja sakslased tugin. protseduurireegl. kehtestam. 21 16. Juhirolli mudel, võim ja juhi töö erinevatel juhtimistasanditel. Juhi rollid - juhi enda töö eri tahkude mõistm. ja töökorraldus. Roll kirjeldab, mida in. teeb. Sarnastes ametites, oluk. käituv. eri in. ühtemoodi. Rolli moodust. normatiivselt heakskiidetud toimingud, mida oodat. teatud staatusega isikult. Juhtim. puhul on te- gemist suhtega, kus on vähemalt 3 osapoolt: juht, tema alluvad, ülemused. H. Mintzberg erist. 3 rollide gruppi. Juhi töö on nende rollide kombinats. Mõned rolliga seotud ül. täidab juht ise, teised deleg. org. liikmetele. Rollid moodust. terviku. Juhi hooleks on jälgida, et kõik tegevused oleksid esind. Juhirollid H. Mintzbergi järgi: 1) Suhtlemisrollid: tulen
Olemas juba enne õigust. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist, on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tava ja moraal on kindla sisuga, st antud ajas ja ruumis eksisteerivad ühiskonnas valdavalt ühesugused tavad ja moraal. . Alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõikidele sama liiki juhtudele. Individuaalse reguleerimise eelis iga situatsiooni unikaalsusega arvestamine. Normatiivse reguleerimise eelis leida lahendus mingi suhete liigi jaoks tervikuna.
Impressioon on see, mis on tulnud meie jaoks varjatusest varjamatusse(lethest aletheiasse). Oleme otsapidi tagasi teispoolsuse mõiste juures. Kunstnik samaani või preestri rollis. Kokkuvõtteks. Kogu kunst ei ole oma olemuselt siiski religioosne. Religioosseid teemasid on tihti käsitletud mitte-religioosselt ja mitte-religioossed teemad vastupidi võivad olla kujutatud religioosselt. Religioosne kunst on kunst, milles leidub viide teispoolsusele, tavapäratule millelegi, mis ei ole normatiivselt kirjeldatav. 21. aprill 2010 Roland Karo RELIGIOOSSE INIMESE ELUTUNNETUS. MUUSIKA Muusika maagilised omadused trumm väga olulisel kohal. Trumm on ajalooliselt kõige kesksem muusikariist. Seda on kasutatad kõikvõimalike transiseisundite esile kutsumiseks. Trumm ei ole pelgalt instrument, tal on endal ka mingi hing ja vägi. Samaani trumm: paralleel eelmisest loengust ikooniga, mis mitte ainult ei kujuta ise pühasid asju, vaid on ise ka püha.
Et õigus kehtiks objektiivse õigusena, peab ta olema läbinud vastuvõtmiseks teatud kindla formaalse tee. Subjektiivne õigus seotud reaalselt meie endiga. Subjektiivne õigus tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevat ja kuuluvat õigustust. Konkreetsest õigusnormist meie jaoks kehtivad õigused: · Õigus ise nõuda ja käituda · Õigus nõuda kolmandalt isikult · Õigus riigi kaitsele Õigus kui normatiivne kommunikatsioon õigus ja ühiskond on omavahel normatiivselt seotud. Riik ütleb läbi normi, millised on väärtused, mis on ühiskonnas aktsepteeritud. Õigusnorm on riigi poolt kehtestatud ja garanteeritud kindel käitumiseeskiri. Samas on palju asju, milleks seadus ei ole suuteline nt ,,hea elu seadus". Normatiivne ja kommunikatsiooni meedium võib olla puudulik. Ametlikud Teadaanded ja Riigiteataja ei pruugi olla piisav, et informatsioon inimesteni jõuaks. 4
t praktiku mõtlemise) ja jurisprudentsile omase mõtlemise vahel. Ta kaitses seisukohta, mille järgi õigus on ühiskondades samane, mitte lähtudes tema sisust, vaid lähtudes tema struktuurist. Selliseid ühiskondi ei tohi samastada riiklikult organiseeritud ühiskondadega. Õigus kui juhtnöör struktureerib inimkäitumise kõik sotsiaalsed suhted ja ühiskondlikud institutsioonid. Brusiini käsitlus ja õiguse olemusest arusaamine seisneb selles, et kuigi algselt tuleb õiguses näha normatiivselt mõjuvat ja mõjusat struktuuri, on võimalik ja otstarbekas ühendada normatiivne ja kausaalne õiguse uurimine. Õiguse teooria puhul on tegemist õiguskorra kui terviku uurimisega tegeleva ja seega iga üksikisiku õigusi käsitleva sotsiaalse fenomeniga. Brusiini õiguse teooria on kontseptuaalselt paljus seotud sotsioloogiliste algetega. Ratsionaalne praktiline diskurssJürgen Habermas esitab väite, et tõeline vastastikuse mõistmise
madu, sest S usub järgmisi tõdesid: et ta paistab nägevat baaripukil madu; ta istub ise baaris selle baaripuki lähedal, mida ta näeb jne. Omistamine kõne alusel toob esile keele rolli. Keeleline väljendus muudab soovi spetsiifilisemaks kui see oleks ilma sellise väljenduseta. Olles selle välja öelnud, ootame ka selle rahuldamist. Ka uskumuse väljendus täpsustab ähmaseid veendumusi. Ratsionaalsus. Intentsionaalse hoiaku tunnused: subjektile lähenetakse normatiivselt, lähtudes teatud ratsionaalsuse eeldustest. Kui me ei eeldaks ratsionaalseid seoseid subjekti uskumuste, soovide ja käitumise vahel, siis poleks võimalik käitumisest järeldada uskumusi ega uskumuste põhjal ennustada järgnevat käitumist. Need ratsionaalsed reeglid annab Dennettile intentsionaalsete süsteemide teooria, mis on rahvapsühholoogiast lähtuv idealiseeritud otsustusteooria ratsionaalse subjekti kohta. Instrumentalism?
Autor on seisukohal, et praktikas on Riigikohtu lahend käsitletav õiguse allikana, mida ka teooria peab ajapikku hakkama tunnustama kui reeglit ja kui õiguse allikat. Autori sellist seisukohta toetab asjaolu, et Euroopa Kohtu otsused on õigusteooria kohaselt tsiviilõiguse allikaks tõsi, seda tulenevalt Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkusest siseriikliku õiguse suhtes. Tsiviilõiguse allikaks tuleks lugeda ka tööõiguslikku kollektiivlepingut, kuna see mõjutab normatiivselt kolmandaid isikuid ja tsiviilõiguslikud põhimõtted ei ole kollektiivlepingute normatiivse reguleerimise puhul selle muutmise eesmärgil kasutatavad. Küsitav on seadusandja kavatsuse ja eesmärkide, aga ka nt õigusteadlaste arvamuste käsitlemine õiguse allikana. Küll on nendel tähtsust õiguse tõlgendamisel. 68 Tsiviilõiguse*allikad* Õiguse*üldised* allikad*
oskuste kujundamine on õpilasele esmatähtsad. Õppimine on sel juhul õpilasele sisemise väärtsega, tähenduslik ja pakub rahuldust. Näevad edusamme õpitava omandamisel sõltuvana jõupingutustest ja tunnevad end oma võimete peremehena. Ego- ja sooritusorientatsiooniga õpilased tunnevad muret , kuidas näevad neid teised ja kas nad peavad neid võimekaks. Kalduvad tajuma oma võimeid normatiivselt, st otsustama oma võimete üle ja hindama neid ülemäära väliselt jälgitavate ja sotsiaalselt võrreldavate saavutuste põhjal.tegevuseesmärke isloomustab sageli püüd näidata ülesannete lahendamisel oma üleolekut teistest, teha midagi paremini kui teised või olla neist igati üle.õppimises nähakse üksnes teed soovitud eesmärkide saavutamisele ja õpilase tähelepanu koondub haiglaslikult oma tulemuste võrdlusele kellegi teise saavutustega
strateegiad ja arengukavad ning nende koostamist nimetatakse arengu kavandamiseks. Kavakohast arengut nimetatakse ka arendamiseks. Ettevõtete tasandil on sõnal ,,planeerimine" endine tähendus ja plaanide täitmise kohustuslikkus siiski säilinud. Seda sõna on nii kasutatud ka käesolevas raamatus. Arengu kavandamise alase terminoloogia korrastamiseks ja selgitamiseks oleks vaja seda probleemi laiemalt arutada ja normatiivselt reguleerida. 2. HALL JA MUST REOVESI NING LAEVA PARDAL ASUVAD REOVEEPUHASTUSSÜSTEEMID Hall reovesi - Laevadel tekkiv reovesi, mis tekib riiete ja nõude pesemisel ning inimeste pesemisel. Ei sisalda väljaheiteid Must reovesi - Laevadel tekkiv reovesi, mis tekib tualettide kasutamisel ja sisaldab väljaheiteid. Keskkonnakaitseliselt on vajalik koguda need veed laevas eraldi, et vältida halli reovee reostumist väljaheidetega, mis raskendab vee puhastamist.
(indifferent). Eeltoodud defineerimise viis pole ainuvõimalik, ka von Wright ise on kasutanud teistsuguseid süsteeme, nt on võimalik postuleeritud operaatoriks valida operaator kohustuslik. Deontilised operaatorid: · kohustuslik, et p ... tähistatakse Op ( p) (obligatory); · lubatud, et p ... tähistatakse Pp ( p) (permitted); · keelatud, et p ... tähistatakse Fp (¬ p) (forbidden); · normatiivselt neutraalne, et p tähistatakse Ip (indifferent). Operaatorite definitsioonist on näha, et deontiline operaator kohustuslik on aleetilise operaatori paratamatu analoog ning operaator lubatud on operaatori võimalik analoog deontilises loogikas. Deontilist loogikat saab siduda õigusnormidega, moraalinormidega, tavadega jm-ga. Õigusliku argumentatsiooniga seotud deontiline loogika püüab käsitleda õigusnorme. Õigusnormide eesmärk on keelata ühiskondlikult ohtlik toiming (seda saab
Ehitusalusena ei kasutata ka kobedaid kokkusurutavaid ebaühtlase koostisega pinnaseid- turvas, muda, mustmuld. ( Hooned I, Jüri Tamm. LK 12-13) 4.2 Põhireeglid madalvudamentide ehitamisel: kaitse pinnaseniiskuse ja kondensvee mõjul märgumise eest, külmakergete eest ja külma tungimise eest põrandakonstruktsiooni vundamendi läheduses. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hoone rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis on see normatiivselt 1,2 m maapinnast allpool. Või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ning drenaazi rajamise teel. Ümber hoone perimeetri, vundamendi taldmiku peale, horisontaalselt maapinnaga umbes 1-1,5 m laiuselt paigaldatakse külmaisolatsioon- soojustus- enamasti kasutatakse vahtpolüstüreeni. Samuti tuleb soojustus paigaldada vundamendi vertikaalsele osale ning pinnasel põranda betooni alla. Drenaaz rajatakse
annaabi.ee 
