Sotsiaalpsühholoogia ja loogika (0)

Sotsiaalpsühholoogia
Roll – roll on normatiivselt heakskiidetud käitumisviis. Rollikonflikt – rolinõudmised lähevad vastuollu. Staatus – inimese koht sots.süsteemis. Rol kui staatuse dünaamiline aspekt. Tänapäeval on rollid omandatud, feodaalühiskonnas oli ka sünnipäraseid rolle. Ühel momendil saab inimene olla ainult 1 rollis. Rollivaba käitumine? Magamine , söömine, jne.
Rollli kolm aspekti

• Roll kui ootuste süsteem selle isiku suhtes, kes seda kohta täidav
  
• Rol kui sellel kohal asuva inimese ettekujutuste süsteem
  
• Blabla
  

Rollid jagunevad ametlikeks ja mitteametlikeks.
Rolli internaliseerimine . sellle omaksvõtmine. 7 astet

• Zimbardo vanglaeksperiment rollide internaliseerimise kohta näiyas, et see protsess on üllatavalt kiire. Üliõpilased kuu aega olid raha eest vangid ja vangivalvurid. Tuli katkestada 2 nädala lõpul, sest vangid polnud nõus enam jätkama. Vangivalvurid elasid liialt sisse.
  

Identiteet – sotsiaalne osa, personaalne osa. Personaalne osa on unikaalne .
Konformism – muutus käitumises või hoiakutes, mis toimub reaalse või kujuteldava grupi survel . Nõustumine, kui inimene hakkab ka siemiselt seda uskuma
Aschi eksperimendid joonte pikkusega – kui teised ütlevad, et tegelikult lühem joon on pikim joon. Hakkasin kahtlema oma silmanägemises.
Sherifi autokineetilise efekti katsed – tuluke liikus pimedas ruumis, mitu cm liikus tuluke? Teised ütlesid, et tuluke liikus kaks korda pikema maa.
Konformeeruvad inimesed rohkem, kui otsused on rasked ja inimesed tunnevad end ebakindlatena. Nt kui autoriteedid saavad erineva tulemuse matas. Kui ka grupi suurus on rohkem kui 3 inimest. Grupi meie-tunne on suur, avalikes situatsioonides .
Miks toimib? Normatiivne, informatiivne
Kes enam? Sõltuvalt kultuurist, naised rohkem.
Vähemuse mõju enamusele – ümberpööramine. Moodustub uus enamus. Mõju tõhusus toetub sellele, et vähemus peab oma seisukohtadele pidevalt töötama, enamus jääb loore ´beritele puhkama .
Püüd unikaalseusele- inimesed hindavad seda ja püüavad rõhutada.
Kuulekus. Pime allumine autoriteedile. Milgrami kuulekuse eksperimendid (kuuletus 65% inimestest) õpetajatele anti ülesanne õpetada selgeks rasked silbid . Karistuseks võis anda vahelduvvoolu. Autoriteet hakkas sundima elektrilöökideks. Ja vaadati palju kuuletus. Tegemist ei olnud tõelise vooluga. Inimesed teesklesid. Kuuletujad olid hiljem ääretult pahased. Osa inimesi muidugi ei kuuletunud absoluutselt.
Teooria:

• Autonoomne seisund
  
• Agendi seisund
  

Mäss – vastupanu sotsiaalsele survele, inimesed hindavad oma vabadust ja hakkavad mössama kui surve ähvardab seda ära võtta. Nad teavad et nendega manipuleeritakse. See viib mössuni.
Loogika
Formaalne loogika - aristotelese loogika
Form. Loogika on teadus, mis uurib kehtivate arutuste ja nende baaskomponentide vorme.
Mõtlemise põhivormid – mõiste, väide, järeldus.
Sümbolite keeles.
Formaalse loogika rajaja – aristoteles
Loogikaline vorm on õige siis, kui ta vastab loogikaseadustele ja loogikas kehtivatele printsiipidele. On kas tõesus või väärus. Mõnes mõttes tõene võimalust ei ole. 10 binary yeah.

Õige mõtlemise seadused

Identsuse e samasuse seadus – ühes samas kohas ja suhtes on tarvilik, et iga mõiste v väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, oleks kasutatud kui iseendale sisuliselt identne. Aon samane A-ga.

Logomahhia – juhul kui nõuet ei täideta. Üks aiast ja teine aia august.

Vasturääkivuse seadus – ühes ja samas kohas, ühessamas suhtes ei saa olla korraga tõesed väide ja tema eitus. Vastasel juhul tegemist absurdiga. Erandid: paradoks – väide, mis on vastuolus terve mõistusega, aga loogiliselt õige. Apooria – ületamatu vastuolu. Nt krokodilli apooria – krokodill varastas lapse, lubas tagasi anda, kui ära arvab , mis ta teeb. Ema vastas sa sööd nkn ära. Pmts naine andis tingimused, et krokodill sööks lapse ära ja siis annaks tagasi.

Sofismid - Kui ma ütlen: see kes pole sarvi kaotanud, omab neid – sa pole sarvi kaotanud, st sul on sarved . Defineerimata on sarvede kaotus. Kas olid v polnnud enne sarvi. Sina ei ole mina, mina olen inimene, sina pole.

Välistatud kolmanda seadus – kahest väitest, millest üks eitav teist, on ainult üks tõene ja teine väär. Kolmandat võimalust tõe väljendamiseks ei eksisteeri. „natukene süüdi, natuke rase jnejne”

Küllaldase aluse seadus – ükski väide ei ole tõene ega väär ilma küllaldase aluseta , põhjenduseta. Mis on küllaldane? Q nool p. Tõe kriteeriumiks on praktika.
Mõiste on mõtlemise vorm, mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikena nende oluliste tunnuste kaudu.
Mõiste väljenudb sõnas.
Sünonüüm . üks mõiste, mitu sõna.
Homonüüm. Üks sõna tähistab mitut mõistet.
Mõiste sisu – objekti subjekti nähtuse olulised tunnused
Mõiste maht – need, mis kuuluvad mõisyesse
Oileri ringid
Mõiste mahu avamine e liigitus
Reeglid:

• Liigitama peab järjekindlalt samal alusel
  
• Liigitus peab olema võrdne
  
• Liikmed peavad üksteist välistama
  
• Kogu mõiste maht peab olema avatud – täielik liigitus
  

Identsed mõisted – NaCl, keedusool, kaasalluvad mõisted –euro ja sent
Alluvussuhtes mõisted – mets, puu
Vastupidised mõisted – tark, rumal vasturääkivad . tark ja mittetark
Ristuvad mõisted – naine- mees- perekond
Defineerimine on verbaallogiline operatsioon, mille sisu avatakse mõiste sisu. Defineeritav , defineeriv . Peab olema adekvaatne, def on kitsas kui defineeriva mõiste maht on võiksem kui defineeritava. Definitsioon on lia, kui defineerivad mõiste maht on suurem kui defineeritava.
Perekond on grupp inimesi, kes kasutavad üht külmkappi xD
Definitsioonis ei tohi esineda tautoloogiat ehk defineeritav ja defineeriv ei tohi sisuliselt kattuda. Hea demagooggia võte, Sigasaar.
Definitsioon peab olema selge ja ühetähenduslik – ei tohi kasutada ebamääraseid mõisteid.
Väide on mõtlemise vorm, milles jaaatavalt v eitavalt peegeldakse obj tegelikkust , seoseid asjade vahel.

Üldjaatavad (kõik s kuuluvad hulka p)

Osajaatavad – mõned s-id kuuluvad hulka p

Üldeitavad – sid ja pd on eraldi. Ükski inimene ei ole ingel .

Osaeitavad. Mõned s ei kuulu P hulka. Mõned kutid ei ole heterod.

Loogiline ruut

Vasturääkivad – 1 tõene, teine väär

Vastupidised –ei ole korraga tõesed

Alluvad väited – allutaja tõene – alluv tõene
Lihtne kategooriline süllogism on arutlus, kus kahest lihtväitest tehakse järeldus.
Eeldused – suurem, ja väiksem
Järeldus
Keskmine termin – M
M asukoht määrab ära süllogismi figuuri.
Reeglid:

• Kahe eitavad põhjal ei teha järeldust
  
• Kahe osalise eeldise põhjal ei saa teha järeldust
  
• Kui üks eeldustest on osaline, siis ka järeldus peab olema osaline
  
• Kui üks eeldustest on eitav, peab järeldus eitama
  
• Eeldused peavad olema jaatavad
  

Modus ponense – põhjuse jaatamiselt tagajä nool q

Modus tollens- tagajärje eitamiselt aluse eitamisele

[(p nool q)^q kaetud] nool p kaetud
Induktiivne järeldus. Ühtivusmeetod. Kui mingi põhjus igalpool ühtib,siis on ta põhjus. Erinevusmeetod. Kui a kaob siis nähtus kaob , a on põhjus. Jääkide meetod - kui mingi asi jääb üle, siis on ta põhjus.