Ehituskonstruktsioonid (1)

Kutsekool - Ehitus - Ehituskonstruktsioonid

5 VÄGA HEA

Lõik failist

TALLINNA POLÜTEHNIKUM
KY.EAxx.1. xxxx

xxxx

Ehituskonstruktsioonid

Järeltöö

Juhendaja: Toivo Treufeldt

Koostaja:

Tallinn 2010

Vastused

Hooneid võib liigitada: otstarbe, korruselisuse, unikaalsuse, kasutatud materjalide, konstruktiivsete lahenduste alusel.

Otstarbe järgi liigitatakse hooned: Tsiviilhooned (eluhooned, avalikud hooned), Tööstushooned (tootmishooned, olmehooned, abihooned), Põllumajandushooned (tootmishooned, toodnagu ümbertöötlemis ja säilitamise hooned, abihooned).

Korruselisuse järgi liigitatakse honed: Vähekorruselised (kuni 3 korrust), mitmekorruselised (4-9 korrust), kõrghooned (10 ja enam korruseid).

Soklikorrus on: korus , mille ruumide põrand on maapinnast allpool, kuid mitte rohkem kui pool ruumi kõrgust. Keldrikorrus on korus, mille ruumide põrand on maapinnast allpool rohkem kui pool ruumi kõrgust.

Unikaalsuse järgi liigitatakse hooned: Unikaalhooned (eriprojekti järgi), masshooned (tüüpprojekti järgi).

Kasutatud materjalide järgi liigitatakse hooned: puit-, kivi- ja metallhooned.

Konstruktiivse lahenduse järgi liigitatakse hooned: kandvate seintega hooned, karkasshooned.

Hoone osad ja elemendid võib liigitada kolme põhimõtte järgi: 1) Ruumilised honed (korrused sektsioonid, trepikojad jne.) 2)Konstruktsioonelemendid (vundamendid, katus, seined jne.) 3) Ehitustooted (elemendid, millest valmistatakse konstruktsioonelemendid – tellised, kivid , paneelid jne.)

Tähtsamad ehitusmaterjalide omadused: tugevus, külmakindlus, korrosioonikindlus, keemiline püsivus, tulekindlus .

Pinnase liigitus: vähe niiske pinnas, niiske pinnas, veega küllastunud pinnas.

C)vähemalt 100a. D) vähemalt 50a. E) vähemalt 20a. F) vähemalt 10a. G) vähemalt 1a. Klassid A ja B on reserveeritud üle 100 aasta kavandatava tööea tarvis.

TP-1 - tulepüsiv, TP-2 - tuld takistav, TP-3 – tuld kartev.

Tüpiseerimine on hoonete ja nende konstruktsioonide tüüplahenduste väljatöötamine ja valik korduvaks kasutamiseks massehituses.

Hoonete mõõtmete unifitseerimise aluseks on ühtne moodulsüsteem, mis ühtlustab ehituskonstruktsioonide ja –detailide mõõtmed, lähtudes põhimoodulist: M

M=100 MM

Ehitusalal on osutunud otstarbekaks 12M- kordsed : 24M, 36M, 48M, 60M, 72M, 84M jne

1)Sidumismõõde, 2)Põhimõõde, 3) Naturaal -, ehk tegelik mõõde.

Kandetarindid on hooneosad , mis võtavad vastu koormusi (omakaal, kasulik koormus, tuul, lumi) ja kannavad need üle teistele hoone osadele või alusele.

Piirdetarindid on hooneosad, mis moodustavad ruume.

Normatiivselt 1,2 m maapinnast.

Kandvad , ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad.

Vundamendiks nimetatakse hoone maa-aluseid tarindeid, millele toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi hoone alusele.

Väikeehitis on kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga ja kuni 5m kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) Ehitis, mille lei ole avalikkusele suunatud funktsioone. 2) Olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis( elekter , vesi, kanalisatsioon , side jne.).

Sokkel on maapinnas väljaulatuv vundamendiosa.

Katuslagi on kui hoonel ei ole pööninguta ja viimas korruse vahelagi on isoleeritud.

Rõdu on hoone põhigabariidist väljaulatuv, kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm .

Lodža on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm.

Ärkel on hoone põhigabariidist väljaulatuv seintega ümbritsetud platvorm.

Looduslikeks alusteks nimetatakse pinnasekihte, mis võtavad vastu hoonete ja ehitiste koormust.

Looduslikud alused peavad olema: vähe ja ühtlaselt kokkusurutavad, mis tagab hoonete ühtlase ja vähese vajumise; vajaliku tugevusega ; vastupidavad pinnasevee toimele ehk uhtumiskindlad; püsivad (mittelibisevad); ei tohi külmumisel paisuda (paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri).
4

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

57 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

leo41 Õppematerjali autor

Järeltöö

ehituskonstruktsioonid

Sarnased õppematerjalid

doc

Hoonete konstruktsioonid exami abimees 1

FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks või rekonstrueerimiseks. Projektis lahendatakse kõik ehitisega seotud probleemid, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes tingimustes. Projekteerimisest võtavad osa arhidektid, ehitusinsenerid, sanitaar ja soojustehnikud, elektrikud, tootmistehnoloogid, eelarvestajad, geodeedid, geoloogid. Mahuline arhtektuur - hoonete ja rajatiste projekteerimine Planeerimisarhitektuur - linnade, asulate, keskuste jms planeerimisprojektid. ET kartoteek - Süsteemne ehitusala käsitlev andmekogu, koosneb kolmest osast: 1) EV ehitusalased seadused, valitsuse ja ametkondade määrused ning eeskirjad, riiklikud standardid. 2) Juhendmaterjalid projekteerijale ja ehitajale: standardsed sõlmed, detailid, selgitavad skeemid, tehnoloogia, uuringud jms) 3) Ehitusmaterjale, -tooteid, seadmeid ja sisustust tootvate, tarnivate või turustavate firmade infolehed: materjali, toote ja seadme tehnilised andmed

Hoonete konstruktsioonid

docx

Ehitusealused

1.Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, materjalide loetelust ja spetsifikatsioonist (sisaldab koguseid ja mõõte), tehnilistest ja arhitektuurilistest joonistest, hooldusjuhenditest ja muudest asjakohastest dokumentidest ja materjalidest. Ehitusprojekti sisu ja mõiste juriidiliselt on esitatud ehitusseaduses. Ehitusseaduse § 18 kohaselt on ehitusprojekt ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab hinnata ehitisele õigusaktides esitatud nõuete täitmist. Ehitusprojekti olemasolu on oluline ka hilisema ekspluatatsiooni ja hoolduse läbiviimise seisukohast. Iga teine isik või organisatsioon saab ehitusprojekti abil ülevaate ehitise tehnilisest lahendusest ja oskab selle põhjal teha hooldus-, remon

Ehitus alused

pdf

Ehitiste tarindid

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ehitis? Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 2. Mis on rajatis? Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. 3. Mis on hoone? Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hooneid liigitatakse näiteks: • Otstarbe järgi (tsiviilhooned - eluhooned, avalikud hooned; tööstushooned – tootmishooned, olmehooned, abihooned; põllumajandushooned) • Korruselisuse järgi (vähekorruselised – kuni 3k, mitmekorruselised 4-9k, kõrghooned enam kui 10k • Unikaalsuse (harulduse) järgi – unikaalsed (eriprojektiga), masshooned (tüüpprojektiga) • Kasutatud materjali järgi – puithooned, kivihooned, looduslikest materjalidest hooned,

Ehitiste tarindid

118

pdf

Hoone osade Eksam

Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17

Eelarvestamine

doc

Hoonete konstruktsioonid exami abimees 2

FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk väiksemaid ruume paikneb 1 suure ruumi

Hoonete konstruktsioonid

doc

Hoonete konstruktsioonid exami abimees 3

From http://www.eaei-ttu.extra.hu/ 1.Kuidas seondub ehitustegevus mõistega "säästlik areng"? Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Keskkonna kaitsmine peab kajastuma meie inseneritöös, sotsiaalsetes ja majanduslikes eesmärkides, tasakaalustatult looduslike protsessidega. Praegune areng peaks olema suunatud jätkusuutliku arengu poole.Me peame arvestama, et mida me täna ehitame jääb homme meie lapsi ümbritsevaks keskkonnaks. 2. Kuidas seonduvad ehitustegevusega teadmised maakera arengust? Maakera tekkis umbes 4500 miljonit aastat tagasi. Erinevatele ajastutele on iseloomulikud erinevad kivimikihid (ordoviitsium- lubjakivi; kamb

Hoonete konstruktsioonid

doc

Hoonete konstruktsioonid

Hoonete konstruktsioonid Vajalikud materjalid; www.mkm.ee/index.php?id=1727 www.ehitusteave.ee/tooted.htm www.evs.ee Eesti standardikeskus www.riigiteataja.ee www.ehituskeskus.ee T.Masso ,,Väikemajad" 1990 E.Neofert ,,Architekts Data" igasugused möödud Ehituskonstruktori käsiraamat Ehitiste planeerimine ja projekteerimine Reguleerib planeerimisseadus. Planeeringute koostamine on avalik, avalikustamine on kohustuslik. Planeeringute liigid: - Üleriigiline planeering asustuse arengu üldistatud käsitlus. Säästava ja ruumilise areng asustuse arengu suunamine, üleriigiline transpordivõrgustik, eri tüüpi maastike säilitamise tagamine, maakonnaplaneeringute ülesannete seadmine - Maakonnaplaneering arengu tingimuste ja oluliste strateegilist objektide asukoha määramine, ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine, riiklike ja kohalike huvide tasakaalustamine, tiheasustusega al

Hoonete konstruktsioonid

pdf

TTK Eksamiküsimused Hoone osad

Eksamiküsimused EI-21, KEI-21 1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: 1) otstarbekus 2) nägusus 3) tugevus ja püsivus 4) kestvus ja tööiga 5) tulekindlus 6) tervisekaitse 7) keskkonnakaitse 8) majanduslikkus Kõik hooned koosnevad osadest ja elementidest, mida võib liigitada kolme põhimõtte järgi: a) ruumilised hooneosad - korrused, sektsioonid, üksikud ruumid, trepikojad jne; b) konstruktsioonielemendid - vundamendid, seinad, katus, trepid jne: c) ehitustooted - elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonielemendid - tellised, kivid, paneelid, trepiastmed jne. 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kandekonstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse nad järgmiselt:

Hoone osad

Rohkem sarnaseid