100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tirtssu
Õppematerjali autor
Tõde 1. Tõeteooria: Teooria tõest endast, sõna „tõene“ tähendusest, tõekandjatest (faktid, maakaardid) 2. Tõekandjate küsimus: Materiaalne maailm ei saa sisaldada arvamusi ja väiteid ehk sisaldada tõde/väärust. Tõed ja väärused on ainult arvamuste ja väidete omadused 3. Tõevastavusteooria: Tõesus seisneb väite tegelikkusele vastavuses nt kass katusel. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Ei suuda ära seletada moraalitõded olemasolu (tapmine on moraalselt väär) ja kogemustest sõltumatute tõdede probleem ehk miks on 1+1=2 4. Koherentsusteooria: tõde seisneb kooskõlalisuses/sidususes (üks inimene ei saa sündida kahel erineval ajal). Pole vastavusteooria probleemi maailma ja väidete vastavuse näitamisel; mineviku väiteid hindame praeguste tõekspidamiste kooskõlalisusega; uut infot hin
ning kujutab endast kriteeriumi otsustamaks, kas need seadused on inimeste jaoks moraalselt siduvad või mitte. Loomuõigusfilosoofia püüdis määratleda eetilised kriteeriumid, millega kooskõlas olevaid seadusi on inimestel moraalne kohustus täita. Kuid ka vastupidi piiritleda see eetiline miinimum, mille nõuetele mittevastaval seadusel puudub moraalne siduvus. Need loomlikud õigused on kaasasündinud ning positiivne õigus ei saa neid anda ega ära võtta, vaid üksnes kaitsta. 3) Loomuõiguseni jõutakse mõistuse abil, ta on iga inimese jaoks tajutav ja kättesaadav. Loomuõiguse järgi ei ole õiguse ja eetika lahutamine võimalik, õiguses sisaldub alati olemusliku osana eetiline mõõde. Loomuõigusliku ideaaliga võimalik põhjendada nii olemasolevat võimu kui ka sellevastast mässu ning mõlemaks otstarbeks on loomuõigust ka kasutatud [Jõgi 1997, lk 46]. Ei jää
Samuti eristas Nozick ka kahte ajaloolise õigluse skeemi teooriat: Skeemiga teooria baseerub teatud juhtumi käsitlemisel mingile kindale skeemile. Näiteks igaühele vastavalt tema vajadustele, võimetele, staatusele või võimalustele. Skeemita teooria ei lähtu kindlast käsitlemisviisist, nad on olemuselt protseduurilised ning indiviid saab hüved seadusliku protseduuriga. Nozick pidas õigeks riigi vormiks minimaalriiki, mis tunnistab indiviidi vabaduse ja eraomandi õigusi. Igaühel on õigus oma teenitud rahaga ümber käia nii nagu meeldib, riigi poolt kehtestatud maksud on tema meelest kodanikelt röövimine. Tema arvates peaks jaotamisega tegelema vabaturg, kingituste tegijad või heategevuslikud annetused. Samuti peab ta ebaõiglaseks omandi ümberjaotamist ja mõnele teisele üle kanda. Eriti pealetükkivaks ja vääraks peab ta ümberjaotamist maksu- ja sotsiaalsüsteemi kaudu. Et suuremate sissetulekutega inimestele on suuremad maksud ja lisasissetulekuid saavad
....... 8 LISAD.......................................................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................ 12 SISSEJUHATUS Tihti tuleb ette olukordi, kus ütleme: „Mul on ju õigus“. Kuid siin ei pea me silmas õigusnormist tulenevat õigustust, vaid õiglust. Kuidas saab riik kindlaks teha, kas vastav seadus on õiglase sisuga või mitte? Kui õigus (seadused) on kooskõlas õiglusega, siis peaks see tähendama ka seda, et valdav osa inimesi järgib neid seadusi (allutab oma käitumise õigusnormile). Indiviidid mõistavad, et õiguspärane käitumine on neile kasulikum kui õigusvastane ja inimesed teadvustavad endale, et see, mis on 2 kasulik üldistes huvides (mis on õiglane ühiskonna jaoks), on kokkuvõttes kasulik ka temale (õiglane ka tema jaoks).
igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (teaduse olemuse uurimine). Praktiline filosoofia: poliitikafilosoofia (õigluse, omandi, riigi, vabaduse ja valitsemisega seotud küsimused), eetika (moraalifilosoofia, õige ja väära vahekord), esteetika (kunstifilosoofia, ilu ja kunstiga seotud küsimused), haridusfilosoofia (hariduse ja õpetamisega seotud küsimused). 4. Selgitage mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: .
Wittgenstein), fenomenoloogia, pragmatism, marksism, (post)strukturalism, neotomism jne. Analüütiline filosoofia: mõistelise selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus, argumentide esitamine, hämarate teemada vältimine. FILOSOOFIA VALDKONNAD: teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia, keelefilosoofia ja loogika. prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm? eetika ehk moraalifilosoofia Mis on moraalselt õige käitumine? (N-eetika); Kas/mis tingimustel võib valetada? (N-eetika): Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? (M- eetika). esteetika ehk kunstifilosoofia Mis on ilu? Mis on kunst? õigusfilosoofia haridusfilosoofia. 2. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia?
..........................................5 Kaasaegne loomuõigus.....................................................................................................................5 Inimõigused......................................................................................................................................6 Inimõiguste kolm generatsiooni.......................................................................................................8 Positiivne ja ülipositiivne õigus, ajalooline õigus (mõiste ja iseloomustus)....................................9 Kokkuvõte .....................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus ja allikad........................................................................................................11 Sissejuhatus Loomuõigus on põhimõtteliselt inimeste ühiskondliku elu õiglase korralduse üldkehtivate ja
Õigus ja Eetika areng antiigist-valgustuseni ANTIIK - universaalne kosmiline kord Iseloomustab detuktsioon, kord kitsamas mõttes on tuletatud universaalist – ühtsest maailmakorrast. Ka eetiline käitumine on tuletatud kõrgematest, inimesest väljaspool asuvatest reeglitest. Eksisteerib ühtne õigus, kui kosmiline kord . Kosmosele kui korrastatusele vastandub kaos. Seega, kui miskit on juba olemas, siis see peabki nii olema, vastasel juhul seda ei oleks. Inimesel ei ole korra juures suuremat rolli, sest see eksisteerib ilma inimese tahteta. ● Õigluse tagab võrdsustav kord – võrdne tasutakse võrdsega ● Ühiskond jaguneb matemaatilise korra alusel liikmeteks. Liikmetel on ühiskonnas oma koht ja ülesanne ning inimene peab alluma oma saatusele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid