Majandussotsioloogia 8. seminari kodutöö: Haridustaseme mõju edule tööturul. Muutuv majandus ja tööturg. (1)

Sarnased õppematerjalid

42

docx

Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused

o Riik tagab kollektiivsed hüved - Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi - tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda: · Infrastruktuuri kaubanduse hõlbustamiseks (teed, kanalid, sillad, dokid) · Seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus – “valgustatus“ Tagajärjed: nähtamatu käe printsiip, õhuke riik, liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad, ebapiisav võimusuhetega arvestamine, vähem avalike huvide kaitsmist. 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; o Sotsiaalne muutus ajendub konfliktist, mille on põhjustatud igale ühiskonnakorrale iseloomulik

Majandussotsioloogia

18

doc

Alusõppe uurimistöö

................................................................................................... .....................2 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.......................................................................................... 3.Pikaajaline töötus......................................................................................................... .................. 4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul............................................ 5. Tööjõu vaba liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte................................................................................................... ..................................... 17  1. Sissejuhatus Struktuurse tööpuuduse all mõistetakse tööjõu kvalifikatsiooni ja geograafilise

Avaliku sektori ökonoomika

12

docx

NOORED TÖÖTURUL

Töökoha omamine tähendab täiskasvanu staatust, austust enese vastu, raha, sõltumatust ja võimalust luua kontakte. Tööta noored jäävad ilma olulisest võimalusest leida uusi perspektiive ja lõimuda laiemasse ühiskonda (3) Noorte positsioon tööturul on kehvem kui täiskasvanutel. Probleemid, mille ette mõlemad satuvad, on küll samad, kuid nende tähendus on noorte jaoks tihtipeale palju suurem. Noorte kahjuks räägib ka vanus, mistõttu neil puudub n-ö formaalne haridus ja varasem töökogemus. Lisaks ei ole noortel sellist kaasarääkimisvõimalust tööturupoliitika kujundamisel, kui seda on täiskasvanutel nt ametiühingute kaudu. Kehvemad tingimused tööle asumisel mõjutavad ka teisi eespool mainitud autonoomia komponente, tehes noortest tööandjate silmis mitteusaldusväärse grupi. (3) "Euroopa Liidus on 4,6 miljonit töötut noort (vanuses 15-24), mis teeb noorte töötuse osakaaluks lausa 38,5 % kogu töötust elanikkonnast

Riigiõpe

14

doc

Haridus Soomes

õiglusega. Samuti tagab ka inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdse võimaluse osa saada ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Üks heaoluriiki iseloomustavates tunnustest on igale indiiviidile tasuta võimetekohase hariduse tagamine. Oma töös valisin teemaks Eesti naaberriigi Soome hariduspoliitika . Üldjoontes tuginevad poliitilised otsused mingile kindlale ideoloogiale, olulist mõju avaldavad ka kultuuri ­ ja ajalootraditsioonid. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval eeskätt Skandinaaviaga. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse.

Heaoluriikide mudel

23

odt

Töösotsioloogia kordamisküsimused

Ajaline ­ elu on korraldatud tööaja ümber Mis ei ole töö? Mis ei ole töö? Ei too kasu ühiskonnale ega iseendale. Planeerimata, suunamatax tegevus, millel võib aga ei pruugi olla tulemust. Tööks ei peeta tegevust, mis: Avaldub nii oma olemuselt kui ajaliselt juhuti ja vähe planeeritult Tegevused ja produkt on nõrgalt seotud Igapäevaelus tavaline 2. Ajalooline perspektiiv ja teoreetilised lähenemised Vt. teist lehte 3. Tööturule sisenemine Üldised Ametipõhine ­ haridusüsteem õpetab ametid ja nende oskustega minnakse tööturule, tugevalt seotud hariduse ning väljaõppega. Ühe ametiga inimesel kerge liikuda ettevõtete vahel. Kutsestandardid. Väljaõpe ja töötamise kombinatsioon levinud. Tööturule sisenemine suhteliselt kiire. Taani, Holland, Saksamaa, Austria.

Organisatsioon ja juhtimine

20

doc

Eesti ja Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika

( töö- ja haridusturu horisontaalne ja vertikaalne sooline segregatsioon, aegunud stereo- tüüpide kaotamine kooliõpikutest, naistevastase vägivallaga võitlemine jms.). Põhirõhk on aga ikkagi teadlikkuse tõstmisel ja koolitamisel. Suurematest projektidest on käivitumas järgmised: 1. Naiste toetamine majandusotsuste tegemisel. 2. Massimeedia roll võimusuhete kujundamisel. 3. Riigiametnike koolitamine soolise aspekti integreerimiseks tegevuskavadesse. 4. Soolise mõju hindamise metoodika väljatöötamine. Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma

Majandus

15

doc

Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses

hästi inimesed tulevad toime igapäevaelu erinevates ühiskonna olulisi väärtusi ja eesmärke kajastavates valdkondades (Land 2001). Elukvaliteet on inimese subjektiivne hinnang oma positsioonile elus, inimese väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud probleemidega. Elukvaliteedi jaotus Ühiskonna elukvaliteet (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) Individuaalne elukvaliteet, mis omakorda jaguneb materiaalseks (materiaalsed vajadused) ja mittemateriaalseks (sotsiaalsed ja isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteedi uurimise seisukohast on oluline mõista, millised on need individuaalsed ja ühiskondlikud tegurid, millest individuaalne elukvaliteet oleneb. Mitmed autorid (Veenhoven 1999, Böhnke 2004, Delhey 2004) on leidnud, et individuaalne elukvaliteet on seotud

Sotsiaalpsühholoogia

20

pdf

Noorte tööpuudus referaat

OECD). Kuna sel kontingendil puudub sageli igasugune kontakt tööturuga, on nende tulevikuperspektiivid sobiva töökoha leidmiseks tõsiselt ohus (Jaanus, 2006). 1.2 Noorte tööpuudus Eestis Noorte tööpuudust puudutavaid küsimusi saab käsitleda ainult kõnealuse riigi majandus-, sotsiaal- ja hariduspoliitika kontekstis. Nii on ka Eesti tegevus eelpoolmainitud tegevusvaldkondades ühel või teisel määral seotud noorte tööturgu ja tööpuudust iseloomustavate teguritega. Tööturu reguleerimiseks ja tööpuuduse vähendamiseks on mitmeid vahendeid: täiend- ja ümberõppe programmid, erinevad toetused, maksupoliitika jm. Erinevaid meetmeid rakendades tuleb leida nende vahel tasakaal. Eestis ei ole tasakaalu veel saavutatud, siiani on liiga palju keskendutud passiivsetele tööpoliitika meetmetele. Enam tuleks tähelepanu pöörata aktiivsetele tööpoliitika meetmetele, näiteks koolitused ja

Majanduspoliitika

Kommentaarid (1)