Majandussotsioloogia 8. seminari kodutöö: Haridustaseme mõju edule tööturul. Muutuv majandus ja tööturg. (1)

ERLE MAIDO
TAAB11
19.10.2015
Tekst: Kazjulja, M. ja Saar. E. (2014) Haridustaseme mõju edule tööturul. Muutuv majandus ja tööturg . Toim. Eamets , R. Eesti Statistikaamet
1. Tooge teksti põhjal välja, kuidas on erinevad teooriad selgitanud hariduse mõju edukusele tööturul (sh inimkapitali , signaliseerimise ja sõelumise teoreetilised lähenemised, sümboolne teooria ning kredentialism).
Inimkapitali teooria – inimkapitali teooria kohaselt annab haridus teatavad oskused, mis on vajalikud tööturul hakkama saamiseks. Kõrgem haridustase muudab inimesi tööandjate silmis väärtuslikumaks, kuna tööandja eesmärk on maksimeerida tootlikkust.
Signaliseerimise ja sõelumise teooria – nende teooriate kohaselt sõeluvad tööandjad tulevased töövõtjad välja, tuginedes mitmesugustele signaalidele, näiteks omandatud haridustasemele . Haridus ei ole siin otsene tõend suurema tootlikuse kohta, vaid pigem latentne , teatavate mittemõõdetavate omaduste näitaja.
Sümboolne teooria – sümboolne teooria rõhutab hariduse kui sümboli tähtsust. Selle kohaselt ei tulene töökoha haridusnõue mitte objektiivsest vajalikkusest, vaid on legitiimne võimalus piirata ligipääsu osale kõrgematele ametikohtadele, mis kindlustavad ka suurema palga.
Kredentialism – kredentialismis on olulisel kohal haridustaseme lõpetamist tõendav formaalne tunnistus või tõend. Neile, kellel puudub vajalik tunnistus, on juurdepääs osale ametikohtadele suletud. See aga tähendab, et normatiivselt kindlaks määratud lävendid muutuvad omaette väärtusetuks.
2. Liberaalne ja koordineeritud turumajandus – selgitage nende olemust ja erisusi tööturu kontekstis.
Liberaalne turumajandus – ülimaks väärtuseks on indiviidi vabadus ning riigi ülesandeks on vabaduste kindlustamine. Majanduses pannakse rõhku eraomandusele ning vabale turule. Kehtivad madalad maksud ning riik sekkub majandusse vähe. Kehtib arusaam, et ka rikkaid ei peaks karistama suurte maksudega, kui nad juba selle raha on endale välja teeninud. Riigi ülesandeks pole pühenduda sotsiaalprogrammidele, vaid pigem motiveerida inimesi rohkem tööle asuma (suurem sotsiaalne ebakindlus). Pooldatakse erasektorit ehk väärtustatakse ettevõtjaid ja ettevõtlust. Selle tõttu on ühiskonnas suur varaline kihistumine ning töösuhetes valitseb ebaõiglus . Süsteemis puuduvad juhtkonna ja töötajate huvide tasakaalustamise ning koordineerimise mehhanismid .
Koordineeritud turumajandus – keskseks väärtuseks on inimestevaheline võrdsus. Majanduses osaleb riik tööturu reguleerimisel, tööturule on kehtestatud tugev kaitse ning kehtib arusaam, et rikkamatele tuleks kehtestada suuremad maksud. Koordineeritud turumajanduse puhul on vajalik rikkalikum sotsiaalkaitsesüsteem. Riik peab tagama igale inimesele väärika elatustaseme, tasuta meditsiini-ja haridustenused ning abirahad. Kui töötajatele ei tagataks kaitset eelmainitu ning eelkõige töötuse eest, ei investeeriks tööandjad spetsiifilisse inimkapitali.Koordineeritud süsteemi puhul on ettevõtjate ühendused tugevad, samuti on ettevõtetevaheline võrgustik hästi arenenud ja sotsiaalsete partnerite roll oluline.
3. Tekst toob välja, et riikide võrdluses on töötuks jäämise risk olulisel määral seotud töötaja haridustasemega. Kuidas teksti autorid seda selgitava? Millised on erinevused riikide võrdluses?
Kõigis võrreldavates riikides on töötuks jäämise risk olulisel määral seotud töötaja haridustasemega: risk on suurim vaid põhiharidusega ja väikseim kõrgharidusega inimestel. Siiski selgub , et erinevused haridustasemeti on riigiti erinevad.
Haridustaseme mõju töötusriskile on sarnane Eestis, Iirimaal ja Soomes. Kui Eesti ja Iirimaa puhul on tegemist suhteliselt sarnase institutionaalse kontekstiga, siis Soome peaks neist oluliselt erinema. Küllaltki sarnane on haridustaseme mõju Saksamaal ja Ungaris, kus vad põhiharidusega piirdunutel on tööturult väljatõrjumise risk suur. Ungari puhul on viidatud selle riigi institutsionaalse raamistiku mõningasele sarnasusele Saksamaa omaga . Viimase kümne aasta jooksul on kutsehariduse osatähtsus keskhariduse struktuuris Ungaris küll oluliselt vähenenud , kuid sellegipoolest on riigi haridussüsteem pigem lähedane Saksamaa omale. Itaalias erineb töötuse tõenäosus haridustasemeti kõige vähem. See järeldus on kooskõlas varasemate uuringutulemustega, mis noorte puhul on näidanud, et Lõuna-Euroopa riikides on haridustaseme mõju töötusele suhteliselt nõrk.
4. Milline seos on haridustasemel ja ametipositsioonil? Millised on peamised erinevused riikide võrdluses ning kuidas on teksti autorid neid erinevusi selgitanud?
Ametipositsioon erineb haridustasemeti kõigis vaadeldavates riikides. Siiski on erinevuste ulatus riigiti küllaltki erinev. Enamikus analüüsitud riikides on ametistruktuur pärast kriisi muutunud, kuna tõenäosus juhi või spetsialisti ametikohale jõuda on pigem vähenenud. Nt. Ungaris ja Eestis töötab umbes neli viiendikku põhihariduse omandanutest sinikraedena ning vaid üksikud neist on jõudnud spetsialisti või juhi kohale. Vastupidiselt aga Iirimaal, Saksamaal või Soomes põhi- ja keskharidusega inimeste erinevused ametipositsioonides nii suured ei ole. See tõttu pole seal ka põhiharidusel nii suurt stigmatiseerivat rolli kui Eestis ja Ungaris. Osaliselt võib põhjus olla selles, et näiteks Eestis on vaid põhiharidusega inimeste osatähtsus oluliselt väiksem kui Iirimaal ja Itaalias ning mõnevõrra väiksem kui Soomes ja Saksamaal. Varasemad uuringud on näidanud, et põhihariduse stigmatiseeriv roll suureneb seda rohkem, mida vähemaks jääb neid, kes ei ole omandanud keskharidust.
Silma hakkab ka, et kesk- ja kõrghariduse omandanute võimalused erinevad mõnevõrra vähem Itaalias ja Soomes. Eestis on selle kahe haridusrühma vahelised erinevused pigem keskmisel tasemel ja võrreldavad Iirimaa ja Saksamaaga. Eesti puhul hakkab silma see, et suhteliselt suur on sinikraena töötavate kesk-ja kõrgharidusega inimeste osatähtsus. See võib tuleneda sellest, et kõigil rahvastikurühmadel pole kõrghariduse kasutegur samaväärne. Erinevuste põhjuseks võivad olla nt. nõukogude ajal omandatud teadmised, millest nüüd võib puudu jääda. Samuti võib rolli mängida riigispetsiifiline ametistruktuur.
5. Milline mõju on haridustasemel palgale? Palun tooge välja Eesti kontekst, milliste võrreldavate riikidega Eesti sarnaneb.
Haridustaseme mõju palgale Eestis suhteliselt nõrk. Seevastu Eesti eripära on kõrghariduse omandanute kehvemad võimalused saada kõrgemat palka ning valitseb kõrgharitute suur osatähtsus, kelle palk on keskmisest oluliselt madalam. Kui Eestis kuulub kolme kõrgemasse palgadetsiili vaid pisut üle kolmandiku kõrghariduse omandanutest, siis näiteks Saksamaal ja Ungaris ligi 60%. Ilmselt on selle põhjuseks asjaolu, et osa kõrgharidusega inimestest töötab ametikohal, mis eeldab kõrgharidusest märksa madalamat haridustaset ja mille palgatase on madal.
Kui Eestis on haridustaseme mõju palgale nõrgem kui enamikus teistes analüüsitud riikides, erand on vaid Itaalia. Madalapalgaliste puhul on Eestis ja Itaalias haridusel palgale küllaltki sarnane mõju, kuna nimetatud riikides on põhihariduse mõju kolme madalamasse palgadetsiili kuulumise tõenäosusele oluliselt väiksem kui enamikus teistes võrreldavates riikides. Kui Saksamaal ja Ungaris on põhiharidusega piirdunutel on eriti suur risk kuuluda kolme madalamasse palgadetsiili ja väga väikesed võimalused saada suurt palka, siis Eestis ja Itaalias on nende stigmatiseeritus oluliselt väiksem. Keskhariduse omandanutel on mõnevõrra suurem tõenäosus saada kõrgemat palka just Eestis ja Itaalias. Eesti ja Itaalia sarnasus on tähelepanuväärne, sest tegemist on riikidega, mille institutsionaalne raamistik on erinev. Samas võib nende riikide sarnasus olla tingitud mitmesugustest asjaoludest, Eestis ilmselt eelkõige sellest, et haridustaseme mõju osa rahvastikurühmade palgavõimalustele on suhteliselt väike.