Nafta ja selle produktide võidukäik läbi ajaloo (1)

Referaat:
NAFTA JA SELLE
PRODUKTIDE
VÕIDUKÄIK
LÄBI
AJALOO
Maarja
Janson
Parksepa
Keskkool
11d
klass
2007
Koostis
Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen . Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa.
Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme.
Naftaga koos esineb ka maagaas, koossneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan .

Omadused

Erinevatest maardlatest ammutatav nafta võib omada väga erinevat koostist ning sellest tulenevalt ka erinevaid omadusi. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API- skaalat . Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Et nafta on erinevate ühendite segu, millel kõigil on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei saa ka nafta kohta tuua välja keemis- ega sulamistemperatuure. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel , mida kasutatakse külmas kliimas.

Teke

Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist, näiteks savikildast. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua , kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa , moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ülespoole liikuvate evaporiitidega.
Raske nafta
Raske nafta on nafta, mille API-indeks on väiksem kui 20.
Rasked naftad on nn tavalisest naftast suurema tihedusega, viskoossemad, väiksema vesiniku ja süsiniku suhtega, sisaldavad enam raskeid metalle (põhiliselt vanaadiumit ja niklit) ja väävlit ning suhteliselt vähem kergeid süsivesinikke. Raske nafta ammutamine on tema suure viskoossuse tõttu keerukas ning kallis, mis teeb tema kaevandamise vedelama nafta olemasolul majanduslikult mittetasuvaks. Seetõttu on rasked naftad nende levimusega võrreldes vähekasutatud. Rasked naftad on tavalise nafta degradeerumise tulemiks. Selleni viib naftapüünistesse kogunenud süsivesinike kokkupuude meteoorse vee ning sellega kaasnevate bakteritega . Vesi viib naftast minema paljud veeslahustuvad kerged molekulid ning bakterid lagundavad mitmeid nafta koostises olevaid süsivesinikke, näiteks parafiine. Algsest naftakogusest võib sellise degradeerumise tagajärjel alles jääda kõigest 10%.
Tootmine
Nafta ammutamisel pumbatakse reservuaari tavaliselt vett, et sellest kergem nafta koguneks reservuaari ülaossa ning oleks lihtsamini kättesaadav. Raskete naftade puhul on selline metoodika nende halva voolavuse tõttu mõttetu. Raske nafta kättesaamiseks tuleb teda kuumutamise läbi vedeldada, milleks kasutatakse peamiselt reservuaari juhitud kuuma veeauru. Peamiselt see teebki raske nafta vedelamast naftast kallimaks, sest vee aurustamisele kulutatav energia võrdub umbes kolmandkuga sellest, mida saadaks selle meetodi abil ammutatud nafta põletamisel. Tõrvaliivadest nafta eraldamiseks on kõige mõistlikum kaevandada setted koos naftaga ning eraldada nafta liivast maapinnal.
Raske nafta moodustab nafta kogutoodangust umbes 2% ning tema osatähtsus on suurenemas.
Leiukohad
Rasket naftat leidub põhiliselt seal, kus ka tavalist naftat. Peamised leiukohad on Pärsia lahe ümbrus, Ameerika Ühendriigid (California), Kanada (Alberta), Kesk- Aasia , Itaalia, Kariibi meri, Mehhiko laht, Venemaa jne.
Suurem osa raske nafta reservuaaridest paikneb Kriidi ja Paleogeeni kivimeis. Erandiks on Paleosoikumi vanusega leiukohad Kanadas ning Venemaal
Kasutus
Nafta on väärtuslik maavara, milleta kaasaegne elukorraldus, nagu meie seda teame, võimalik poleks. Mille tootmiseks naftat enim kasutatakse? Energia! Nafta on ülemaailmselt üks peamistest energiaallikatest ning seda kasutatakse nii kütusena kui ka elektri tootmiseks. Praegu toodetakse 40% Euroopa Liidu energiast just naftast.
Paraku kasvab nõudlus nafta järele pidevalt ning järgmise kahekümne aasta jooksul tarbimine ainult suureneb. Euroopa Komisjoni arvutuste kohaselt peavad aastal 2030 Euroopa Liidu 27 liikmesriiki importima 93% vajaminevast naftast. Lisaks sellele on tõenäoline, et olemasolevad naftavarud ei suuda katta aina kasvavaid vajadusi. Nafta on tulevatel aastatel jätkuvalt ülioluline energiaallikas. Samas tuleb kindlasti arendada olemasolevaid tehnoloogiaid ning leida ka uusi energia tootmise võimalusi, tagamaks olemasoleva nafta kõige efektiivsema kasutamise.
Tänu plastmassidele on naftavarusid võimalik otstarbekamalt kasutada. Kuidas aitavad plastmassid naftat säästa, kui neid toodetakse naftast? Kas pole mitte tegemist vasturääkivusega? Fakt on see, et plastmasside kasutusega pakendamises, kergekaaluliste autode valmistamises ning majade soojustamises säästetakse nii palju energiat, et nende tootmine naftast tasub end kuhjaga ära. Lisaks sellele on plastmasside tootmiseks vaja väga vähe toormaterjali , kõigest 4% maailmas aastas tarbitavast naftast.
Ka taastuvenergiaallikate roll naftavarude optimaalsemas kasutamises hakkab mängima väga olulist rolli. Euroopa Liit on seadnud sihiks toota aastaks 2020 20% energiast taastuvatest energiaallikatest. See tähendab omakorda seda, et valitsused peavad leidma võimalusi, suurendamaks selliste tehnoloogiate arendamist , mis töötavad tuule-, vee-, ja päikeseenergial.
Kuna plastmasside näol on põhimõtteliselt tegemist tahke naftaga, on neid kasutusaja lõpus võimalik tarvitada energiaallikana. Paljud riigid toodavad energiat plastmassjäätmetest, mida pole võimalik ümber töödelda ning see aitab omakorda naftat säästa.
Naftast toodetavad produktid
Omaduste ja kasutusalade järgi jaotus:
 1. kütused ( bensiin , ligroiin, reaktiivkütus, traktoripetrooleum, diislikütus, kütteõlid, jne.)
 2. määrdeõlid ja eriotstarbelised õlid (industriaal-, auto-, avio-, diisli-, silindri-, transformaatoriõlid)
 3. valgustuspetrooleum
 4. bituumenid
 5. lahustid
 6. parafiin ja konsistentsed määrded ( vaseliin )
 7. nafteenhapped ja nende soolad
 8. naftakeemia tooraine
Millest jääme ilma nafta lõppedes?
“Naftasõltuvus” – nii tavatsetakse nimetada seisundit , milles minusugused Lääne inimesed elavad. See võib ju ollagi tõsi kodanike puhul, kes liiklevad kesklinna ja magalate vahet hiiglaslike linnamaasturitega, kuid mina sõidan autoga haruharva ja pealegi on minu oma pisitilluke. Pole ometi võimalik, et mul oleks naftasõltuvus.
Kummatigi see pilt muutub, kui ma vaatan oma kodus ringi. Kui poleks naftat – pauh! – kaoks seintelt värv. Vannitoa põrandalt haihtuks vinüül. Dušikardinat ja segistit poleks samuti nagu olnudki. Kogu mu kosmeetika ja tualett -tarbed ühes pakenditega oleksid nagu peoga pühitud. Kuna šampoon ja seep on läinud, oleksid isikliku hügieeniga täbarad lood.
Sama saatus tabaks mu elatusvahendeid: arvuti, klaviatuur, printer , telefon – ühtki neist poleks olemas, kui poleks naftast toodetud plastmasse. Kõik elektri- ja telefonijuhtmed oleksid hoobilt paljad . Neile, kelle tervis sõltub naftast sünteesitud ravimitest – näiteks suhkruhaiguse, kõrgvererõhu või depressiooni all kannatajatele – oleks nafta puudumine lausa eluohtlik.
Õhukonditsioneerid, ammoniaak, antihistamiinid, antiseptikud, kunstmuru, asfalt, aspiriin , õhupallid, sidemed, paadid, pudelid , rinnahoidjad, närimiskumm, butaan, kaamerad, küünlad, autoakud , autokered,vaibad, kassetid, soojustusvahud, CDvaibad, kassetid, soojustusvahud, CD, arvutid , kontaktid, kortisoon , joonistussöed, koor, hambatäide, deodorant, detergendid, täringud, nõudepesuvedelik, kleidid , kuivatusaparaadid, soojendustekid, isoleerpael, väetised, kalapeibutised, põrandavaha, jalgpallid, liimid , glütseriin, golfipallid, kitarrikeeled,
kunstjuuksed, juuksevärv, juuksekoolutajad, kuuldeaparaadid, südameklapid, kütteõli, majavärv, soojustus, reaktiivmootorite kütus, päästevestid, põrandakatted,huulepalsam, huulepulk, valjuhääldid, ravimid , mootorikütus, kiivrid , kinofilm, küünelakk, õlifiltrid, aerud ,värvipintslid, värvid, langevarjud, parafiin, pastapliiatsid, lõhnaõlid,plasttoolid, plastmasstassid, plastmasskahvlid, kile, plastikud , vineeriliimid, külmkapid, rulluisu rattad , tõrvapapp, kummipaelad, kummikud, prügikotid, jooksukingad, sahhariin , pitsatid, sünteetilised särgid, kingaviks , kingad , dushikardinad, lahustid, prilliraamid, muusikakeskused, fliisid, lauatennisepallid, makid , telefoniaparaadid, tennisereketid, termosed, trikood,prill-lauad, printeritahm, hambapasta , grafoprojektori kiled,televiisorialused, trükimasina lindid, autokummid ,vihmavarjud, polster , pihustid, ravimikapslid, võrkpallid, veetorud, veesuusad, vaha, vahapaber.
Viimati nimetatud asju valmistatakse kas otse või kaudselt naftast. Nimekiri pole täielik.(16.10.2004 ).

Nafta lühilugu

4. sajand – Hiinas kasutusel esimesed puurkaevud.
1852 – naftast sünteesitakse petrooleum
(kasutatakse lambiőlina).
1859 – esimene puurauk Pensylvanias Ameerika Ühendriikides.
1892 – vőetakse kasutusele «hobuseta vanker », bensiin (mis seni visati kui mőttetu kőrvalprodukt minema) leiab kasutuse.
1904 – Iraani esimene naftaleid.
1910 – 1920 « Seitse őde» Exxon, Shell, Mobil jt. uurivad Lähis-Ida naftavarusid.
1911 – Briti laevastik läheb kivisöelt üle naftale. Enamus maailma sőjalaevastikest järgib eeskuju.
1952 – president Mohammed Mossadegh kuulutab Iraani nafta riiklikuks.
1956 – Marion King Hubbert ennustab Ühendriikide naftapuurimise tipphetkeks 1969-1970.
1964 – maailma naftaleidude tippaasta ( selgub ligi kolmkümmend aastat hiljem).
1970 – nafta tipphetk saabub Ühendriikides (selgub mőned aastad hiljem), üha rohkem hakatakse importima Lőuna-Ameerikast ja Lähis-Idast.
1973 -1974 OPEC -i naftaembargo ja energiakriis, mistőttu nafta hind tőuseb praegusel hinnatasemel arvestatuna 80 dollarini. Nixoni valitsus hakkab kütust jaokaupa jagama. Kiirteed on tühjad.
1974 – Henri Kissinger saavutab kokkuleppe kuningas Fahdiga Saudi Araabias peetud kriisinőupidamisel, mille tagajärjel lubavad Ühendriigid Saudi perekonnale sőjalist toetust ja kaitset vastutasuks naftahinna ja voo staabiilsena hoidmise eest (Matthew Simmons ütles 2004. aastal, et nad on olnud kuldaväärt stabiilsuse hoidjad sellest ajast saadik).
1974 – Hubbert ennustab naftatippu aastaks 1995 juhul, kui sama kasutustempo jätkub.
1975 – USA-s luuakse kriisiolukordade tarvis SPR (strateegiline naftareserv).
1976 – Ühendriikides kuulutatakse välja elektriauto programm, et vähendada sőltuvust sisseveetavast naftast.
1979 – Iraani revolutsioon . Nafta kuulutatakse riiklikuks. Lääneriigid loobuvad Iraani naftast. Teine kriis.
1981 – Reagan lőpetab hinnapiiride kehtivuse naftatoodete puhul.
1989 – suurim naftatankeriőnnetus Alaska lähedal, veerand miljonit barrelit voolab merre.
1991 – Iraagi sőda. Ühendriigid kasutavad esimest korda SPR-i varusid.
2000 – Saksamaal Clausthalli ülikoolis räägib Dr. Campbell naftatipust ning avaldab muret vőimaliku sőjalise interventsiooni pärast Lähis-Idas.
2003 – II Iraagi sőda. Esimesena vőetakse kaitse alla puuraugud ning Baghdadis asuv Iraagi naftaministeerium.
2004 – Jukose skandaal . Iraagi rahutused . Saudi Araabia kasvav ebastabiilsus . Nafta hind maailmaturul ületab 50 dollari taseme.
Naftareostus ja selle tagajärjed
 
Merede reostatus naftaga ei ole mingi erandnähtu. Naftat voolab merre iga päev, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid.
 
Mered näivad nii hiiglaslikud, et sageli tundub, nagu ei suudaks inimtegevus neid mitte kuidagi mõjutada. Sel arvamusel pole aga tõepõhja all. Naftareostus laastab terveid rannikualasid, põhjustades merelindude kolooniate hävimise ning tappes elu meres.
 
NAFTAREOSTUSE ALLIKAD
Õlikatkuoht pole kuhugi kadunud, pigem suureneb see aasta-aastalt. Selgitustöö ja avalikkuse nõudmiste survel ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite puhastamisel ning õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehitust. Ent praeguseks on muutunud õlisaaste iseloom ja allikad. Vähenenud on küll suurte õnnetuste hulk, kuid kasvanud väikereostajate osakaal. Enamik vette sattunud õlist pärineb nüüd leketest õli ümberpumpamisel, laevade masinaruumist või tankeritelt merre lastud õlijääkidest ja jõgede väljakandest. See teeb kontrolli ja arvepidamise raskeks, täpsed analüüsid on aga kallid. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained. Euroopas sattus 1990. aasta andmetel keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest otseselt mereõnnetustest vaid 121 000 tonni. Suuremad saasteallikad olid tankeritelt mitmesuguste tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused – 158 600 tonni – ja pilsiveed (laeva sise- ja väliskesta vahele pumbatav vesi) ning kütteõlid – 252 600 tonni. Samas arvatakse, et vaid 28 protsenti laevade põhjustatavast naftareostusest on õnnetuste või eksimuste tagajärg, 72 protsenti jääb inimeste mugavuse ja hoolimatuse arvele. Madalmaade, Saksa ja Taani madalaveelise rannikumere veelinde ähvardavatest ohtudest peetakse praegu õigustatult suurimaks nafta ja naftatoodete lekkeid laevadelt ning avamere naftapuurimis- ning –ammutamisseadmetelt. Samade muredega puutuvad kokku ka teised maailma riigid, näiteks voolas IXTOTI naftaplatvormil toimunud plahvatuse tagajärjel 1978. aastal Mehhiko lahte üle 400 000 tonni naftat.
 
MÕJU LOOMASTIKULE
Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ja veelindudele . Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks.
Kokkupuutel nafta ja õliga lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad , suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ning vajub sügavamale vette. Tulemuseks võib olla surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind püüab tavaliselt oma sulestikku noka abil puhastada . Nii määrdub lootusetult ka nokk , osa õli satub suhu ning neelatakse alla. Õlikatkus linnu surma põhjustab alajahtumine, uppumine , nälg või mürgistumine sulestiku puhastamisel. Merelindude kolooniate läheduses võib õlikatku tõttu hukkuda kümneid tuhandeid linde. Näiteks on vähem kui 200-tonnine naftaleke tapnud 40 000 merelinu.
Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu mereloomade toiduahela saastumine .
 
TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMINE
Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Meetodid ning tehnoloogia sõltuvad olulisel määral kliimatingimustest ning veetemperatuurist. Tormine meri võib naftalaigu laiali ajada ning kiirendada selle lendumist ja hajumist, ent võib samuti tekitada naftast ja veest koosneva segu, mis laguneb raskemini kui puhas nafta. Samuti segab tuul tihtipeale korjetöid. Kui meri on vaikne, võib õlitõkkepoomide, kogumismattide ja –käsnade abil õli kokku koguda. Samuti on olemas erilised korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Väiksemate reostusjääkide neutraliseerimiseks võib kasutada vastavaid kemikaale, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks – emulsiooniks, mis laguneb mingil määral edasi meres elavate bakterite toimel. Erakordselt ohtlik on naftareostus külmades arktilistes piirkondades, kus sellest lendub või lahustub väga vähe.
Kuna reostuse ennetamine on siiski märgatavalt odavam ja tõhusam kui selle koristamine, on õlisaaduste merresattumist püütud vähendada mitmete rahvusvaheliste lepete ja konventsioonide, näiteks MARPOL -I abil. On loodud ka erilised jälgimisteenistused, mille ülesandeks on patrullimine. Kuna üha rohkem tuleb juurde väikereostajaid, siis on nüüd lekkeid palju raskem avastada. Õlilekete otsimine ja jälgimine õhust saab toimuda piiratud aja jooksul ning tugevama lainetuse korral pole nende kindlakstegemine võimalik. Järjest on kasvanud biomotooringu vajadus. Üheks heaks ning praktikas juba läbiproovitud seireviisiks on osutunud randa uhutud lindude loendused, mis algasid paljudes maades 1972. aastal.
 
SUURED TANKERIKATASTROOFID
Naftatankeri Torrey Canyon katastroof toimus 1967. aasta märtsis Lands Endi lähistel Suurbritannias, tekitades esimese tõeliselt laialiulatusliku reostuse. Merre ning lähedalasuvatele laidudele ja rannikule voolas 106 000 tonni naftat. Hukkus tuhandeid kohaliku populatsiooni tirke ja alke, Prantsuse saarestiku Sept põhjalunnide populatsioon suri praktiliselt välja.
Tankeri Amoco Cadiz katastroof Prantsusmaal asuval Bretagne ´i rannikul 1978. aastal oli selle aja suurim Lääne-Euroopas toimunud tankeriõnnetus. Mootoririkke tagajärjel paiskus tanker vastu Bretagne´i kaljusid puruks. Hukkus tuhandeid rändlinde, turismimajandus ja austrikasvatus kannatasid suuri kahjusid.
Tankeri Exxon Valdez katastroof toimus Alaska lähistel 1989. aastal. Hiigelsuur supertanker, mida juhtis kogemusteta meremees , sõitis karile. Naftafirma Exxon, Alaska omavalitsus ning USA võimud aeglustasid reostuse levikut tõkestava varustuse toimetamist õnnetuspiirkonda, seetõttu voolas nafta laiali ka suurele osale Prince Williami väina territooriumist ning põhjustas pöördumatuid kahjustusi sealsetele taimedele ja loomadele. Lõpuks kohale jõudnud reostusekorjevahendid osutusid sobimatuks. Merre jõudnud 232 000 vaaditäiest naftast õnnestus kokku korjata vaid murdosa . Suurte tankerite sagedased katastroofid on põhjustatud mitmest tegurist. Supertankerid on liiga rasked, väga pika pidurdusteekonnaga ning seetõttu purunevad nad kergemini kui väiksemad laevad.
 
MIDA SAAKS ETTE VÕTTA?
Nafta- ja naftasaaduste reostuse mõju on eriti tugev veekogudes ning suurim saastekoormus on meredel. Keskmiselt satub igal aastal merre rohkem kui kolm miljonit tonni naftat, Läänemerre 50 000-100 000 tonni. Merre sattuv nafta pärineb tavaliselt tankeriõnnetustest, meres asuvatest naftapuurtornidest ning naftatööstusettevõtete või hoidlate püsiheitmetest või leketest.
Oluline hulk naftat satub merre kanalisatsioonist ja jõgede reostumise tagajärjel. Igaüks, kes valab vana õli- või naftajäägi kanalisatsioonist alla või laseb sellel maa sisse imbuda, on reostuse tekitamisel kaassüüdlane. Nafta kuulub ohtlike jäätmete hulka, mis tuleb viia tanklates olevatesse ohtlike jäätmete konteineritesse.
Naftaõnnetuste arv on seotud ka autode hulga kasvamise ja meie tavapärase, energiat raiskava eluviisiga . Seega on asi, mille üle võiks mõnikord mõtiskleda.

Suurimad naftatootjad:

(järjestatud 2004. aasta andmete alusel (miljonit barrelit päevas):

• Saudi Araabia – 10,37
  
• Venemaa – 9,27
  
• Ameerika Ühendriigid – 8,69
  
• Iraan – 4,09
  
• Mehhiko – 3,83
  
• Hiina – 3,62
  
• Norra – 3,18
  
• Kanada – 3,14
  
• Venezuela – 2,86
  
• Araabia Ühendemiraadid – 2,76
  
• Kuveit (OPEC) – 2,51
  
• Nigeeria (OPEC) – 2,51
  
• Suurbritannia – 2,08
  
• Iraak – 2,03
  

Kasutatud
kirjandus:

http://et.wikipedia.org/wiki/Raske_nafta

http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta

http://www.greengate.ee/index.php?page=9&id1=7161

http://ergo.inspiral.ee/index.html?id=30

http://www.ut.ee/biodida/www/Orav/opil-lisa.html

http://www.greengate.ee/pdf/rv_paberva_2004-11-11_nr0036.pdf ( Roheline Värav, Nr 36 /11.november, 2004 )

http://www.futurenergia.org/ww/et/pub/futurenergia/chats/oil.ht m

http://www.ekspress.ee/viewdoc/5C079DC161DBD5C4C22573A000321222

http://news.bbc.co.uk/1/hi/business/1989453.st m

http://www.portlandonline.com/shared/cfm/image.cfm?id=106026

http://www.gassigns.org/bigemblm/droz-usa002.jpg

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/naftareostus_evelin.ht m

http://www.viridiandesign.org/images/Ensco64.jpg

http://www.postimees.ee/220206/esileht/192894_1.php
Jüri oli Mõisas,
aga eemal Anne Veskis Loopis Uuno Evet Kividega. Samal ajal kui Rein Langil oli, läks Jaan omapead Krossi sõitma, sinna põllu peale,
kus Ellen Niitis. Eemalt Võsast filmis Peeter, kuidas Tõnu Karguga
tuli, Kalevi Kruus käes ja jõi Hillari Kohvi. Tõnis Mäe otsas
Noolis Erki Reeta Linnast. Anu läks Jaani Kirsipuud Saagima ja Mart
Juuris Jüri Tamme välja, hiljem Meelis Ladus kõik riita. Kui
Maarja-Liis oli Ilusaks joodud, julges ka Marju Kuudist välja tulla.
Siim Kallas selle peale juurde, kui Rein hõiskas, et Ot*s* asson . Kui
Mart tuli uue Laariga, oli Lennartil Meri juba põlvini. Pidu oli
täies hoos -Virge Naeris , Tõnu Kilkas ja Anu Sääris edasi-tagasi.
Aga Maria tahtis, et teda Rahule jäetaks ja andis Henrile Laksu
vastu pead. Heiti Hääletas Mardi poole Sallu, sest Heli oli Läätsed
ära kaotanud. Kaie aga Kõrbes unistas, et oleks Peetriga Oja
ääres...